kolmapäev, 8. oktoober 2008

Energiafoorum "Visioonist tegudeni" on lõppenud

Energiafoorum "Visioonist tegudeni" on lõppenud. Lähipäevil avaldame siinsamas ajaveebis ka kõikide ettekandjate slaidid ja foorumi videosalvestuse.

Lembit Kaljuvee: põlevkivialane know how tuleb koondada ühte kohta

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lembit Kaljuvee ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliitikute diskussioonis osaledes, et põlevkiviteaduse alased teadmised tuleks Eestis koondada ühte kohta.

"Leian, et põlevkivi puudutav teadus ja arendus tuleb koondada ühe mütsi alla," ütles Kaljuvee. "Täna on see meil pisikeses Eestis laiali piserdatud. Ja kui räägitakse, et gaasiga kompenseerida tuult, siis võiks mõelda ka väiksema põlevkivijaamaga tuule kompenseerimisele. Rohelisi tahaksin toetada aga sellega, et energiasäästu pool oleks vaja arengukavades sügavamalt läbi töötada."

Kaljuvee sõnul on kindlasti vaja ka Energiaagentuuri.

"Meie elektri ja energeetika haldus- ja juhtimissüsteem on riigil paigast ära ja seetõttu on vajalikud otsused veninud, 25 aastat oleme vaid vaielnud, teinud ekpertiise ja oodanud kaugemaid aegu. Kuid aeg on raha ja palju raha oleme juba kaotanud. Oleks meil kaks uut põlevkiviplokki olemas, annaks meil hetkest, kui Ignalina kinni läheb, oma elektri müügiga väga hästi teenida," rääkis Kaljuvee. "Usun, et see agentuur tuleks võimalikult kiiresti teha, et edasist venitamist vältida."

Marko Pomerants: CO2 üle arutletakse liiga palju

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Riigikogu IRLi fraktsiooni esindaja Marko Pomerants ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliitikute diskussioonipaneelis osaledes, et debatt Eesti energeetika tuleviku üle käib liiga palju CO2 teemal.

"Minu meelest oleks hädasti vaja üht firmat, kes tahaks hakata fosforiiti kaevama, see aitaks siseriikliku debati ka õigesse sängi viia. Siis me ei räägiks enam ainult CO2-st, vaid ka sellest, mis on tõeliselt oluline," ütles Pomerants.

Tema sõnul on ka tuumajaamast kindlasti tarvis rääkida, kuid kuna see lähema 10 aasta jooksul teoks ei saa, on vaja mõelda, kuidas võimalikult hästi sinnani hakkama saada. Vastava tehnilise lahenduse peaksid aga välja mõtlema spetsialistid. "Ärge seda otsust küll poliitikuid tegema pange. Poliitikud saavad kaasa aidata näiteks maksusüsteemiga, aga tehnilised ettepanekud peavad tulema mujalt," ütles ta.

Seetõttu toetab Pomerants ka Energiaagentuuri loomist, millest peab saama kompetentsi laiendav ja riiki abistav sõltumatu asutus.

Indrek Saar: Eesti lobistagu Läänemere supervõrgu nimel

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindaja Indrek Saar ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliitikute diskussioonis osaledes, et Eesti peaks Euroopas rohkem lobistama Läänemere supervõrgu teemal.

"Meie huvidesse võiks kuuluda Läänemere supervõrk ja selle teostamine, selle teema võiks Eesti riik Euroopa Komisjonis lobistades eesmärgiks võtta. Estlink 2 meid kindlasti ei rahulda selliste võimsuste juures, mida soovime. Pole ju mõtet väikeste ühedustega sipsida," ütles Saar.

Saar muretses ka Eesti Energia plaanide mõju üle Eesti keskkonnale. "Kui Sandor Liive unistus on kaevandada 13 mln tonni põlevkivi aastas vaid põlevkiviõli tootmiseks, lisaks veel elektriks vajalik, siis me oleme küsimuse ees, et mida see tähendab pikas perspektiivis meie keskkonnale," küsis Saar. "Kui me Nõukogude Liidus võitlesime selle eest, et Virumaad ei kaevataks üles, siis nüüd me tahame seda ise teha. Kui me toome suuri koguseid põlevkivi praeguste tehnoloogiatega maapõuest üles, oleme Virumaal varsti põhjaveest ilma. Miks me ei võiks seda rikkust võtta tuulest ja seda tuuleenergiat müüa, kui meil on olemas vastavad huvid ja know how?"

Jürgen Ligi: Gaasist rääkides kaalub energiajulgeolek keskkonnaaspektid üles

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliiitkute diskussioonipaneelis esinedes, et gaasist rääkides kaaluvad julgeolekuküsimused keskkonnaaspektid üles.

"Riik võiks välja öelda, kas gaasi puhul domineerivad keskkonnakaitselised või energiajulgeolekulised põhimõtted. Usun, et kaldutakse sinnapoole, kus energiajulgeolek on täna selles küsimuses tähtsam kui keskkond või vähemalt samas tähtis," ütles Ligi.

Ligi oli kriitiline OÜ Põhivõrgu Eesti Energiast eraldamise plaani osas. "Oleksin pigem ettevaatlik. Ideaalmaailmas vastaksin, et jah, konkurentsi ja läbipaistvuse suurendamiseks ja Eesti Energia börsile viimise võimaluse loomiseks oleks seda vaja toetada, kuid enne tuleks analüüsida, kuidas see mõjutab Eesti Energia võimet meile energiajulgeolekut tagada."

Marek Strandberg: On lühinägelik keskenduda sellele, mis on odavam

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Riigikogu Roheliste fraktsiooni esindaja Marek Strandberg ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliitikute diskussioonis osaledes, et Eesti energiapoliitika sisuks ei saa olla hinnapoliitika.

"Hind kujuneb välja vastavalt tehnoloogiatele ja turule. On lühinägelik keskenduda sellele, mis on odavam," ütles ta.

"Arengukava võiks oluliselt laiemalt käsitleda ka muid elektritootmise viise kui tuumajaam ja põlevkivi. Süstemaatiliselt on välja jäetud võimalus gaasistada põlevkivi, koostöö kolme Balti riigi ulatuses biomassi gaasistamise osas jms," heitis Strandberg ette.

Tema sõnul ei ole seni heitmekaubandusest saadud tulu absoluutselt kasutatud energia säästmise tehnoloogiate arendamiseks. "Selle raha on valitsus lihtsalt laiaks löönud. Vaja on selgelt hinnata, kuidas neid heitmekvoote kasutada ka kodanike endi energiasäästu soodustamiseks, kuna see võiks anda olulisi võimalusi Eesti tootmisvõimsuste oluliseks vähendamiseks," lisas Strandberg.

Endel Lippmaa: Tänases maailmamajanduse olukorras ei saa loota elektri impordile

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Akadeemik Endel Lippmaa ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis esinedes, et tänases olukorras ei saa loota energia eksportimisele, kui Eesti kroon ei pruugi ühel hetkel enam olla konverteeritav.

"Mul on hetkel tunne, et ma istun täiesti irreaalses keskkonnas, millel pole midagi pistmist olevikuga. Me räägime kaugest minevikust," ütles Lippmaa. "Me oleme täna maailmas, kus mõne nädalaga on kadunud 15 triljonit eurot raha, seda seoses pankade raskuste ja börsilangusega. Ma küsin, kas keegi siin saalis istujatest saab kindlustada, et sellises maailmamajanduslikus olukorras see ei mõjuta Eesti krooni konverteeritavust? Ei? Kuidas me siis saame isegi kaaluda energia suures mahus importimist. Mille eest me seda ostame?"

"Meil oli siin täna juttu, et miljard eurot on elektrijaama eest on raske maksta. Aga varsti me oleme olukorra ees, kus meil enam ei olegi midagi osta, kui selline olukord süveneb," lisas Lippmaa.

Lippmaa sõnul on seega oma põlevkivitootmise säilitamine väga oluline, sest see ei sõltu krooni konverteeritavusest ja suudab tagada meile energiatarbimise inimese kohta igas olukorras.,

"Enamgi veel, kui me tahame elada Norra tasemel, peab meie energiatarbimine inimese kohta olema praegusest neli korda suurem. Pooldan, et Eestis lubataks kaevandada vähemalt 25 tonni põlevkivi aastas," lisas ta.

Ahti Puur: põletage seda, mis on kodumaine

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Elektrienergia suurtarbijate liidu esindaja Ahti Puur ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis esinedes, et ministeeriumi arengukavad vastavad liidu loosungile "Põletage seda, mis on kodumaine ja mida ei saa väärtustada".

"Elektrienergia suurtarbijate liidule meeldib arengukavades ette nähtud rahulik üleminek põlevkivienergeetikalt tuumaenergeetikale. Kui stsenaariumit C kuidagi nihutada, siis just pigem tuuma- aga mitte tuuleenergia suunas," ütles Puur.

Puuri sõnul on aga oluline küsimus, kas me tuumajaamast rääkides peame silmas Eesti oma tuumajaama või osalust Soome või Leedu jaamades. Viimasel juhul oleks Puuri hinnangul siiski tegemist elektri impordi ühe liigiga.

Puur juhtis tähelepanu sellele, et ehkki elektriturg peaks avanema aastal 2013, käib tihe lobi selleks, et väiketarbijaid sunnitaks vabaturule varem. "Meil on vaja kindlust, et kõigil on võimalik siiski 2013 aastani osta elektrit ka reguleeritud hindadega. Sest varasem avamine tähendaks hinnamanipuleerimise võimalusi, sest meil ei ole praegu eeldusi avatud konkurentsivõimeliseks turuks," rõhutas ta.

Puur toetas ka enegriaagentuuri loomise ideed, kuna tema sõnul on riik oma energiapoliitikat püüdnud realiseerida läbi Eesti Energia, kes ei saa aga äriettevõttena olla see instrument.

Martin Kruus: Eesti vajab energiaagentuuri

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tuuleenergia assotsiatsiooni esindaja Martin Kruus ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis esinedes, et Eesti vajab energiaagentuuri.

"Samas ma väldiksin uue bürokraatliku aparaadi loomist," lisas Kruus. Tema sõnul on energeetika kompetents täna koondunud peamiselt majandusministeeriumisse ja Eesti Energiasse, kuid viimane on ju äriettevõte ja peab vastavalt ka käituma. "Agentuuri on vaja selleks, et oleks keegi, kes suudab teha sõltumatuid analüüse," ütles Kruus. "Agentuur peaks pakkuma nii administratiivset rolli kui ka analüütikute baasi. Energeetikas toimub maailmas nii palju asju praegu, aga Eesti on sellega väga vähe kursis."

Küsimusele, kas heitmekaubandusest saadavat tulu peaks riigiabina energeetikasse tagasi suunama, vastas Kruus, et kindlasti võiks sellest abi saada investeeringute tegemiseks OÜ Põhivõrk. Kui aga hakata seda raha suunama tootmisse, tuleks seda jagada läbipaistvalt ja avatud konkursside kaudu.

Arvi Hamburg: Gaasiliidus puudub informatsioon poliitilise ohu osas gaasi teemal

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Gaasiliidu esindaja Arvi Hamburg ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis osaledes, et nii Gaasiliidul kui ka Eesti Gaasil puudub informatsioon, et oleks mingi poliitiline oht gaasiga varustamise osas.

"Kui see oht on, siis tuleks seda kusagil kabinettides analüüsida," ütles Hamburg. "Kui räägime julgeolekust varustuskindluse osas, et äkki keegi kaevab torud üles, siis see on teine aspekt. Tuleks täpsustada, mida me julgeolekust rääkides silmas peame."

Hamburgi sõnul on praegused arengukavade eelnõud nagu üks suur põld, kuhu on kõike segamini külvatud. "Et põllust saaks kaera- või rukkipõld, tuleks teha veel palju uuringuid: näiteks kütuse- ja energiaturu toimise analüüs lähtuvalt EList – peaks tegema endale selgeks, kas oleme praeguse olukorraga rahul või ei. Siis Eestis kasutatavate kütuste analüüs lõpptarbija suhtes – kui palju energiat kasulikult tarbija kätte jõuab? See peaks andma selge signaali tarbijale investeeeinguotsuste tegemiseks. Ma arvan, et tuleks teha ka kogu energiakompleksi terviklik komplekaanalüüs, et aru saada, kust me saakisme säästa energiat. Neljandaks tuleb analüüsida, mida ELi kliimapaketi rakendamine aastast 2013 meile tähendaks."

Andres Taukar: kui palju läheb maksma kodumaise tarbimise katmine kodumaise tootmisega?

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindaja Andres Taukar ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis osaledes, et arengukavades puudub hetkel sisuline analüüs, kuna kasutatud on vananenud andmeid.

"Üks arengukavade põhipostulaate on, et Eesti peab katma oma kodumaise elektritarbimise ka kodumaise tootmisega. Kuid selle täitmine on üha kallim. Peaksime põhjalikult analüüsima, kas selle eesmärgi täitmine on üldse meile jõukohane ja kuidas seda saavutada? Kui palju see meile maksma läheb?" küsis Taukar.

Taukari sõnul toetab ta Põhivõrgu toomist riigi otseomandisse, sest peaks siis olema ka välditud olukord, kus võrku kasutataks tootmise jaoks investeeringute tagamiseks.

Lisaks rõhutas Taukar, et kiiresti tuleb lõpetada CO2 heitmekvootide jaotuskava määramatuse olukord ja seda väga kiiresti.

Raivo Vilu: Julgeoleku garantii on head ühendused teiste riikidega

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Raivo Vilu ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" diskussioonipaneelis esinedes, et Eesti energiajulgeoleku garantii on head ühendused Põhjamaadega ja Kesk-Euroopaga.

"Palju räägitakse sellest, et kui me kasutame oma põlevkivi, siis see ongi meie julgeoleku tagatis. Kui ma kaardi pealt vaatan, kus meie põlevkivist elektri tootmise jaamad asuvad, siis ma küll ei usu, et see meie julgeolek on. Eesti julgeoleku garantii on avatus ja head ühendused teiste riikidega. Peaksime tagama ühendused ka Põhjamaade ja Kesk-Euroopaga," ütles Vilu.

Vilu pooldas ka arengukavas välja pakutud energiaagentuuri loomist. "Aga see peab siiski olema tõepoolest efektiivne asutus," ütles ta.

Sandor Liive: Aeg on teha otsuseid

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

ASi Eesti Energia juht Sandor Liive ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonipaneelis, et Eesti energeetika ees ei seisa probleem, et meil oleks vähe ideid, vaid selles, et me ei ole ikka veel hakanud otsuseid vastu võtma.

"On aeg hakata otsuseid tegema, aitab nägemustest" ütles Liive.

Liive sõnul tuleks panna fookusesse küsimus, millega me tagame oma energiajulgeoleku. Täna on olemasolev ja käegakatsutav lahendus põlevkivist energia tootmine, teine variant oleks tuumajaam. "Taastuvenergiat ma väga toetan, kuid me teame kõik, et energiajulgeolekut me vaid selle peale üles ehitada ei saa," nentis ta.

Kuidas aga energiajulgeoleku kindlustamist finantseerime, küsis Liive. Kaks uut põlevkiviplokki maksavad väga palju raha. Liive sõnul plaanib Eesti Energia põlevkiviõli tootmist suurendada ja viia sisse järeltöötlemine. "Selleks on aga vaja suuremat mahtu. Õli kasumlikuks tootmiseks on vaja põlevkivi kaevandada 13 mln tonni aastas. Kui me räägime põlevkivist ka elektritootmiseks, siis ütlen otse välja, et meil on kokku vaja 20 mln tonni kaevandamisluba aastas. Muidu meie põlevkiviõli tootmine hääbub," ütles Liive.

Lembit Vali: Põhivõrk peab olema sõltumatu ja võimeline investeerima

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

OÜ Põhivõrk juht Lembit Vali ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonipaneelis esinedes, et oluline on, et Põhivõrk oleks teiste turuosaliste silmis sõltumatu.

Vali vastas küsimusele, kas Põhivõrk tuleks tuua riigi otseomandisse, et on oluline, et Põhivõrk oleks kõigi teiste turuosaliste silmis sõltumatu. Ja teine kriteerium on, et Põhivõrk säilitaks oma võimekuse investeerida ja neid kohustusi täita, mis talle on pandud.

Vali sõnul on MKMis valminud elektriamajanduse ja energiamajanduse arengukavad nägemused, aga määravaks saab siiski see, millal ja kuidas turg toimima hakkab. "Otsuseid tuleb teha väga palju varem kui aastal 2013, mil elektriturg avaneb, aga mis tingimustel me neid teeme, me ei tea, sest turgu veel pole," ütles Vali.

Vali hinnangul oleks arengukavades pidanud tegema arvutusi, kui palju läheb mingi stsenaarium meile varustuskindluse tagamisel maksma. "Arutati küll keskkonnatingimuste ja -mõjude üle, aga rahasse seda ei arvestatud," nentis ta.

Küsimusele, kas riigiabi on elektritootmise investeeringuteks õigustatud, vastas Vali, et igati on. "Meie ülekandevõimsused on seotud naabersüsteemidega ja see, et sealt võib tulla dumpinghinnaga elekter, paneb meid tõsiselt mõtlema, kuidas kaitsta oma turgu. Kui võimsusi turupõhiselt ei teki, tuleb anda abi, et need siiski tekiksid."

Kaja Peterson: põlevkivi tuleks kasutada eelkõige elektri, mitte õli tootmiseks

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Täna energiafoorumil „Visioonist tegudeni“ Energiamajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruannet tutvustanud Säästva Eesti Instituudi projektijuht Kaja Peterson ütles, et kõige keskkonnasõbralikum oleks Eesti energiamajandusele variant, kus põlevkivi kasutataks elektri, aga mitte õli tootmiseks.

Säästva Eesti Instituudi hinnangul oleks keskkonnale parim selline variant, kui põlevkivi aastane kaevandamismaht oleks 10 miljonit tonni aastas ja see kuluks vaid elektri tootmiseks, üsna tagasihoidlik osa jääks põlevkiviõliks. Teisele kohale platseerus KHSi järgi stsenaarium, kus põlevkivielektri osakaal Eestis oleks ligi 40%. Kolmandaks hinnati stsenaarium C, kus põlevkivi osakaal oleks 50 protsenti elektrienergiast ning sellele lisanduks tuumajaamast saadav elekter.

Energiamajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 31. oktoobril.

Ave Dello: keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata elektri säästule

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Täna energiafoorumil „Visioonist tegudeni“ Eesti elektrimajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruannet tutvustanud ASi AF-Estivo projekti insener Ave Dello ütles, et keskkonnamõjude vähendamiseks on oluline elektrisääst

Dello analüüsis arengukava suvises tööversioonis välja toodud erinevaid elektrimajanduse tulevikualternatiive, millest kõige keskkonnasäästlikumaks osutus alternatiiv B – selle järgi saaks Eesti tulevikus lõviosa elektrist tuulegeneraatoritest ja tasakaalustavatest võimsustest. Probleemideks on aga kõrgem hind ja raskused varustuskindluse tagamisega. Ministeeriumi välja valitud variant C, kus lisaks tuulikutele ja neid tasakaalustavatel võimsustel on oluline osa ka põlevkivienergial ja tulevasel tuumajaamal, on Dello hinnangul keskkonnatingimustel paremuselt teine. Selle alternatiiviga kaasneb küll veidi suurem negatiive mõju keskkonnale, kuid see on lahendatav tänu kaasaegsetele elektritootmise vahenditele.

Dello pakkus välja, et keskkonnamõjude vähendamiseks tuleks enam tähelepanu pöörata energiasäästule nii tööstuses, teeninduses kui ka kodudes, tegeleda juba tekitatud keskkonnareostuse likvideerimisega, teha hinnatõusu leevendamiseks ennetustööd.

Kokkuvõtteks ütles Dello, et elektritootmise põhirõhk lähiaastatel on endiselt põlevkivil, seega me küll vähendame uute seadmetega heitmeprobleeme, kuid ei kaota neid. Olemasoleva olukorra jätkudes ei ole eesti võimeline pärast 2012 aastat tagama kodumaist võimsuse bilanssi. Oluline on elektrienergia efektiivsuse tõstmine, taastuvenergia osakaalu suurendamine, seejuures halvamata nende taastusvõimet. Elektritootmisele avaldavad mõju elektrituru avanemine ja kasvuhoonegaaside heitmekaubandus. Elektrituru avamine eeldab mitme võrdväärse tootja olemasolu.

Parts: Leedu tuumajaama projektiga tasub edasi töötada

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Akadeemik Anto Raukas küsis minister Juhan Partsilt tänasel energiafoorumil, et millal lõpetatakse Eesti rahva lollitamine Leedu tuumajaama teemal.

Minister vastas, et ta ei nõustu ettepanekuga lõpetada demokraatlik arutelu. "Ma pole nõus, et osalemine Leedu tuumajaama projektis on Eesti rahva petmine. Me oleme kannatlikud ja ettevaatlikud. Kindlasti suudaksime me väga elegantselt rahvale oma rahlolematust selle projekti kuluga kirjeldada, aga me ei taha seda teha," ütles Parts. "Aga mõistkem, et leedukad ei ole praegu lihtsas seisus. Loodan, et kui neil on valimised läbi, tekib ka neil selgem nägemus ja on võimalik sõlmitud kokkuleppeid riikide vahel ka täitma hakata. Kindlasti eelistame rahvusvahelist koostööd. Töötame selle teemaga edasi."

Juhan Parts: Eesti energiasektor vajab suuri investeeringuid

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi avasõnad tänasel energiafoorumil.

Maailmas toimuvat vaadates tundub muutuste tempo üha kiirenevat. Muutused energeetikas ei toimu nii kiiresti, kui muutuvad aktsiahinnad arvutiekraanil, ent nad toimuvad siiski ja omavad suurt mõju. Muutuste esilekutsumine energeetikas võtab aega ja mõistlik on neid enne algatamist põhjalikult kaaluda. Mul on hea meel, et tänaseks oleme jõudnud sinnamaale, et saame arutada konkreetsete sammude üle Eesti energeetikas, mitte niisama filosofeerida.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas juulis energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade tööversioonid ning arutas sõlmküsimusi suve jooksul paljude huvigruppidega. Selle tulemusena on arengukavasid täiendatud ning see protsess kindlasti veel jätkub. Paralleelselt koostati ka strateegiliste keskkonnamõjude hindamise eelnõud mõlemale arengukavale, nende läbivaatamine on veel käimas. Tahan väga loota, et jõuame nende arengukavadega ka seadusandja ette selle aasta jooksul, et oleks võimalik need lähikuudel heaks kiita ja nendega edasi minna.

Kes arengukavadesse süüvinud on, näeb, et meie energiasektorit ootavad ees suured muutused. On selge, et Eesti peab muutma oma energiasektori tänasest tõhusamaks ja ka keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil aga investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni. Võttes arvesse ka põhjendatud investeeringute vajadused energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavad investeeringud, elektri- ja gaasivõrkude arendused, võib hinnata, et energiasektori investeeringute koguvajadus Eestis ületab 10-15 aasta perspektiivis 100 miljardit krooni.

Sellise investeeringute mahu juures on selge, et ka erakapital peab energiasektoris märksa jõulisemalt esile tõusma ja kaasa lööma hakkama. Investeerida soovitakse aga vaid toimivatele ning atraktiivsetele turgudele. Me peame kriitiliselt üle vaatama oma regulatsioonid, tagamaks ka nii Eesti erakapitali kui ka välisinvesteeringute huvi Eesti energiasektori vastu.

Seoses sellega on tähtis, et loome tegevusvälja, mis soosib riigi energiapoliitiliste huvidega arvestavaid investeeringuid ja ei suurenda energiasektori haavatavust. Energiajulgeoleku tagamiseks peab riik andma tugevaid ja ühemõttelisi signaale, milline energiasüsteem on Eesti jaoks tarvilik ja eelistatud. Need võimalikud stsenaariumid leiate arengukavade projektidest. Seda on võimalik teha heitmekaubanduse oksjoni tulude abil alates aastast 2013, kuid tuletan meelde, et selles osas käivad arutelud Euroopa Liidu tasemel ja need jätkuvad ülehomme, kui koguneb ELi energiaministrite nõukogu.

Meie nägemus praegu heitmekaubanduse tulude jaotamisest on järgmine:

- vähemalt 30% ulatuses energiasäästu investeeringuteks, süsinikupüüdmise tehnoloogiate arendamiseks ja kui tarvis, siis ka energia hinnatõusuga kaasneda võivate sotsiaalküsimuste lahendamiseks;
- vähemalt 20% ulatuses energeetikaga seotud keskkonnainvesteeringuteks ja uute ühenduste kaasfinantseerimiseks;
- kuni 50% ulatuses vajadusel energiajulgeolekuga ja varustuskindlusega seotud riigiabi andmiseks ettevõtjatele ja tuuma-energeetika alaste eeltööde toetamiseks.

Tuumaenergeetika üle otsustamisel tuleb esmalt suur töö ära teha riigil. Esmalt tuleb riigil luua tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus. Alles siis saab realistlikult hakata arutama, kas, kus ja millal peaks Eestisse ehitama tuumajaama. Selles kontekstis tuleb ära märkida ka Eesti ühinemine globaalse tuumaenergia partnerlusega GNEP. Tegemist on organisatsiooniga, kus erinevate riikide teadlased, ettevõtjad ja riigiasutused vahetavad infot tuumaenergia heade tavade ja tehnoloogiate arengu osas. Ma väga loodan, et ühinemine selle organisatsiooniga loob ka meil võimaluse kaasata rohkem inimesi eri töögruppide töösse ja koguda rohkem fakte, et tuumaenergia alast arutelu asjalikult pidada ja vähem emotsioonidel mängida lasta.

On selge, et riigi roll energiainvesteeringute tegemisel ja valdkonna suunamisel on jätkuvalt suur. Samas olgem enesekriitilised: tänane riigiaparaat ei ole suuteline kõiki energeetika arengukavades toodud ülesandeid täitma. Seetõttu paneme ette, et sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele ellu kutsuda Energiaagentuur, mille ülesandeks on ellu viia riigi planeeritud arengud ning anda täpsemat infot edasiste otsuste tegemiseks energiasektoris. Energiaagentuurist peab saama nii Eesti energeetika riiklik ajutrust kui ka energiasektori investeeringute toetaja ja rakendaja.

Energiaagentuur peab ka oluliselt kaasa aitama Eesti energeetika säästlikumaks muutmisel. Tunduvalt suurema haarde peavad saama hoonete energiasäästu investeeringud, toetada tuleb ka kohalike omavalitsuste energiasäästlikkusele suunatud investeeringuid, näiteks väikeste koostootmisjaamade rajamist.

Põlevkivi jääb ka edaspidi oluliseks Eesti energeetika aluseks, kuigi tema osakaal väheneb. Eesti elektrivarustuse tagamiseks rajatakse Narvas veel kaks keevkihtplokki. Arvestades kogu Balti regiooni elektrivarustuse väljakutseid, on nende plokkide rajamine kindlasti õigustatud.

Kindlasti tuleb edasi arendada põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid ja hoopis värskema pilguga tuleb vaadata põlevkiviõlitööstuse jõulist, aga väga vastutustundlikku edasiarendamist. Nende arengute tulemusel on võimalik, et 10 aasta pärast kasutame me transpordis ka kodumaiseid vedelkütuseid ning elektritootmises suurendame põlevkiviõli kasutuse abil tuuleenergia kasutamise võimalusi.

Eestil on unikaalne põlevkiviõli tootmise tehnoloogiate oskusteave, mille vastu on huvi maailmas järjest kasvav. Oleks rumal hoida seda teadmist vaid endale, seda oskusteavet tuleb maailmas mõistliku tasu eest ja tarkade ärimudelite alusel eksportida.

Maagaasi puhul ei taha me näha tema osakaalu suurenemist enne, kui ei ole lahendatud strateegilised küsimused. Ja selleks on eelkõige koostöö partnerriikidega arendamaks alternatiivseid tarnevõimalusi nii uute ühenduste näol kui ka vedelgaasi ja veeldatud maagaasi terminaalide rajamisega Balti regiooni. Siin on laialdane huvi ka välisinvestorite poolt seda arendamaks ja kaasamaks Eestit suuremasse turgu. Ka põlevkivigaasi osas on kindlasti veel kasutamata võimalusi.

Tuuleenergia kasutuse laiendamiseks tuleb leida lahendused meretuuleparkide arendamiseks. Need on väga suured ja pikaajalised investeeringud, selleks juba lähinädalatel me loodame valitsusse viia avamere tuuleparkide seaduse eelnõu, mis annab sellisteks investeeringuteks turvalise seadusandliku baasi. Samuti tuleb arendada erinevaid tasakaalustavaid tootmisvõimalusi.

Riigi poolt tuleb läbi vaadata ka energeetikat puudutav maksusüsteem. Heitmekaubanduse rakendumine mõjutab oluliselt riigi laekumisi energiasektorist, ka praegused põlevkiviõli tootmise maksustamise põhimõtted tuleb üle vaadata. Riik peab hakkama käituma rohkem ressursi omanikuna, maksimeerides tulu sellest sektorist. Kui me nii teeme, siis ka Eesti inimesed rohkem mõistavad meie kasutuses oleva ressursi targa kasutamise vajadust.

Selles kontekstis tuleb uuesti läbi töötada ka riigi ressursipoliitika alused. Energeetika jaoks on oluline leida otstarbekad lahendused põlevkivi, metsa, energiavõsa ja turba, aga miks mitte ka uraani ressursside põhjendatud ning säästliku kasutuse osas. Meie tänane ressursipoliitika ei arvesta piisavalt riigi majanduslikke huvisid.

Energiaturgude käivitamise juures tuleb tagada nende turgude efektiivne toimimine. Me peame energiaturgudel välistama võimalikud konkurentsimoonutused, turuhälbed ning manipulatsioonid. Selleks tuleb luua ettevõtjatele võrdsed tingimused turul, tugevdada konkurentsijärelevalvet ning rajada uusi ühendusi Baltimaadest nii Soome, Rootsi kui ka Poola. Kavandatud elektrituru avamine 2013. aastal koos heitmekaubanduse käivitumisega on küll järsk muutus, kuid arvestades turusituatsiooni on see täna kõige mõistlikum lahendus. Kõiki investeeringuotsuseid peavad kõik ettevõtjad planeerima, arvestades avatud elektrituru toimimist pärast 2013. aastat.

Energiaturu efektiivse toimimise eesmärgil tuleb tagada ka põhivõrkude sõltumatus nii elektri- kui ka gaasisektoris. Ja selleks tuleb astuda vajalikud sammud.

Need on peamised eesmärgid, mida on silmas peetud arengukavade koostamisel. Loodan, et meil jätkub ühiselt jõudu ja tarkust Eesti energiasektori muutmisel.

teisipäev, 7. oktoober 2008

Neljas energiafoorum tutvustab energeetika arengukavasid

Homme, 8. oktoobril kell algusega kell 9 korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Rahvusraamatukogu suures saalis neljanda energiafoorumi „Visioonist tegudeni“. Foorumi avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

MKMi energeetika asekantsler Einari Kisel tutvustab ministeeriumis valminud energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade eelnõusid. Eelnõudes kajastatud konkreetsete arengusuundade ja selle üle, kuidas riik peaks Eesti energeetika visiooni ellu viima, arutlevad eri huvigruppide ja erakondade esindajad.

MKM on 2008. aastal korraldanud juba kolm energiafoorumit, et arutleda Eesti energeetika tulevikusuundade üle. Homme esitletavad arengukavade eelnõud on eelmiste foorumite töö tulemus.

Mõlema arengukavaga saab tutvuda MKMi kodulehel:
Eesti elektrimajanduse arengukava 2008-2018: http://www.mkm.ee/failid/ELMAK_t__versioon_september_2008.pdf
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020: http://www.mkm.ee/failid/ENMAK_t__versioon_september_2008.pdf

Kokkuvõtted homsel foorumil tehtavatest ettekannetest ja arvamusavaldustest ilmuvad homme jooksvalt MKMi energiablogisse http://energiafoorum.blogspot.com/. Seal on kättesaadavad ka varasemate foorumite materjalid.

Foorumi "Visioonist tegudeni" ajakava:
9.00-9.05 moderaatori sissejuhatus
9.05-9.25 ministri sõnavõtt
9.25-9.55 asekantslerilt teema tutvustus
9.55-10.10 Elektrimajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande tutvustus
10.10-10.30 Energiamajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande tutvustus 10.30-10.45 kohvipaus
10.45-12.00 huvigruppide arutelu

Huvigruppide esindajad:
OÜ Põhivõrk – Lembit Vali
Eesti Energia AS – Sandor Liive
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing – Ahti Puur
Eesti Gaasiliit – Arvi Hamburg
Eesti Keskkonnaühenduste Koda – Raivo Vilu
Tuuleenergia Assotsiatsioon – Martin Kruus
Elektrienergia Suurtarbijate Liit – Ahti Puur
Konkurentsiamet – Märt Ots
Teaduste Akadeemia – Endel Lippmaa

12.00-13.15 poliitikute arutelu
13.15-13.30 kokkuvõte

Foorum on kõigile avatud ja sellel osalemine on tasuta.

neljapäev, 2. oktoober 2008

Arengukavade eelnõude värsked versioonid avalikud

Tänasest on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel kõigile tutvumiseks avalikud elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavade eelnõude värsked versioonid.

Eesti elektrimajanduse arengukava eelnõu (PDF)
Eesti energiamajanduse arengukava eelnõu (PDF)

Eesti liitus ülemaailmse tuumaenergia partnerlusega GNEP

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas eile, 1. oktoobril Pariisis alla ülemaailmse tuumaenergia partnerluse põhimõtetele, millega Eesti liitus seni 21 riiki ühendanud rahvusvahelise ühendusega Global Nuclear Energy Partnership (GNEP).

GNEP ühendab riike, kes peavad oluliseks tuumaenergia rahumeelsetel eesmärkidel arendamist.
„Kui Eesti tahab mõelda kunagi reaalselt mõnes tuumajaama projektis osalemisele, siis on selleks üks olulisemaid eeldusi rahvusvahelise usalduse saavutamine tuumaenergeetika vallas,“ ütles Parts. „GNEPi liikmena on Eestil paremad võimalused partnerluseks teiste riikidega, inimeste väljaõppe korraldamiseks ja tehnoloogia arendamiseks.“

GNEPi kuuluvad riigid, kes jagavad arvamust, et tuleks laiendada tuumaenergia rahuotstarbelist ja ohutut kasutamist maailmas. Partnerluse eesmärk on kiirendada kaasaegsete kütusetsüklitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, et toetada puhast arengut, suurendada kogu maailmas heaolu, parandada keskkonda ja vähendada tuumarelvade leviku ohtu.
GNEPi kuuluvad USA, Hiina Rahvavabariik, Prantsusmaa, Jaapan, Vene Föderatsioon, Austraalia, Bulgaaria, Ghana, Ungari, Jordaania, Kasahstan, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ukraina, Itaalia, Kanada, Korea Vabariik, Senegal ja Suurbritannia.

Minister Parts ja energeetika asekantsler Einari Kisel kohtusid eile õhtul Pariisis ka Prantsusmaa ökoloogia, säästva arengu ja planeerimise ministri Jean Louis Borloo’ga, kellega arutatakse ELi energia- ja kliimapaketi teemadel.