neljapäev, 22. mai 2008

Rein Oidram: Tuuleenergia ei ole probleemidele lahendus

Rein Oidram, TTÜ Elektroenergeetika instituut, dotsent

Mind ajendas siin kirjutama Märt Ridala artikkel, eriti selle viimane lause. Tundub, et inimesed asjasse süvenemata kordavad nagu mingit mantrat: "Tuuleenergia on puhas, tuuleenergia ei saasta, tuuleenergia ei ole ohtlik, tuuleenergia säästab meid fossiilkütuste põletamisest jne". Tuuleenergia kasutamisega kaasnevad kõrvalnähud jätavad täiesti külmaks. Huvitav, mis saaks, kui nii toimitaks ka meditsiinis?

Põlevkivienergeetika või ka tuumaenergia vastandamine tuuleenergiale ei ole üldse asjakohane - tuuleenergia ei saa asendada põlevkivi või tuuma. Tegin selle kohta Energiafoorumil ettekande, kuid selle sisusse tungimine võis tekitada raskusi. Püüan siis allpool selgitada nähtust lihtsamalt kõigile arusaadava näite varal.

Põlevkivist või ükskõik millisest muust kütusest (ka näiteks biokütusest ja muuseas ka tuumkütusest!!!) saadavat soojust elektri tootmiseks vaheetapina kasutavat elektrijaama võib vaadelda samasuguse soojusjõumasinana nagu tavalist autot, sest ka viimases toimub kütuse põletamine. Tuuleelektrijaamade kasutamisel tuleb arvestada nende võimsuse väga suure ja sagedase kõikumisega nullist peaaegu täisvõimsuseni ja alla tagasi. Selle kohta tõin viited ettekandes.

Elektrisüsteemis saab neid kõikumisi teatud piirini tasakaalustada süsteemis toimivate soojuselektrijaamade või ekspordi/impordi abil.

Taoline olukord vastab üksüheselt autosõidule linnas - passimine foori taga, start ja kiirendus, pidurdus ning uus passimine jne. Et selle tagajärjel auto kütusekulu võrreldes maanteesõiduga, kus tsüklilist liikumist on hulga vähem, väga tugevalt kasvab, teavad kõik. Täpselt sama tulemus on elektrituulikute suures mahus kasutamisel. Ettekandes toodud Taanit puudutav statistilise materjali analüüs tõestab öeldut otseselt! Tuuleelektrit reklaamitakse laialdaselt ja põhiline argument on, et selle abil toodetakse juba 25 % või enam Taani elektritarbimisest, kuid jäetakse rõhutamata, et suurem osa tuuleelektrist saadetakse eksporti. Kohalik tuuleelektri tarbimine on mitte 25 %, vaid 5 või kõige enam 10 %. Seejuures on viimastel aastatel nii tuuleelektri tootmine kui ka fossiilkütuste põletamise maht Taanis kasvanud vaatamata tugevatele sidemetele naaberriikide Norra, Rootsi ja Saksamaaga (pidagem silmas - mõlemad!). Elektritarbimise maht on aga jäänud samal ajal peaaegu muutumatuks - kasv alla 5 %. Siit ei olegi võimalik mingit muud järeldust teha kui sellist, et tuuleelektri tagajärjel keskkonnasaaste suureneb!

Minu hinnangul muutuvad rohelised küll oma tuuleenergia laialdase kasutamise propageerijatena praegu põlekivienergeetika suurtoetajateks.

Märt Ridala: tuumaenergia levikut tuleks piirata


Märt Ridala, AS MicroLink Eesti Kesksüsteemide üksuse arendusjuht



Tuumaenergia levikut maailmas tuleks kindlasti piirata ja sealhulgas Eestis. Peamine põhjus selleks on, et tuumatehnoloogia näol on tegemist ühe ja ainsa tehnoloogiaga, mis võib kogu inimkonna hävitada. Eesti jaam võib muuta Eesti elamiskõlbmatuks. Kui tõstatada küsimus sellisest vaatenurgast, siis muutuvad kõik majanduslikud argumendid mõttetuks. Me tahame jätkata praegust energia tarbimispidu ja oleme valmis mängima selle nimel Vene ruletti, kus tõenäosus surra ei ole küll veel 1/6 aastas vaid 1/x aastas, aga x muutub iga jaamaga eksponentsiaalses progressioonis väiksemaks.

Tegeleme MicroLinkis igapäevaselt keeruliste tehnoloogiliste (IT) süsteemidega ja meie kogemus on raudne – keeruliste tehnoloogiliste süsteemide puhul „s..t happens”. Ikka keegi kuskil midagi muudab, mingi häkker ründab, mingi tähtsusetu süsteem põhjustab ahelreaktsiooni või keegi enesekindel spetsialist lülitab „testimiseks” turvasüsteemi välja.

Ohud tuumaelektrijaamale ja sealtkaudu kogu inimkonnale:

- Sabotaaž. Siin tänane uudis Rootsist, mis ajendas mind ka seda arvamust kirja panema. Kui juba Rootsis on võimalik allhanke korras töötaval keevitajal viia lõhkematerjali tuumajaama territooriumile, mis siis veel Eestis või Venemaal või kasvõi Iraanis on võimalik.
- Tsunami. Kui Jõulutsunami oleks Taimaad tabanud mõned aastad hiljem, kui nad oleks juba jõudnud tsunami ette ehitada modernse tuumajaama, siis…..
- Globaalsest soojenemisest tingitud üha suuremad tormid, metsatulekahjud, tsunamid.

Paneme siia kõrvale tuuliku mille puhul on vist kõige suurem oht, et ta ümber kukub ja mõnda autot tabab.

teisipäev, 20. mai 2008

Kolmanda energiafoorumi ettekanded

Kolmanda energiafoorumi "Elektrituru avanemise mõjud" ettekannete slaidid (PDF-idena) on nüüd kättesaadavad MKMi kodulehel:

Einari Kiseli ettekanne

Ingrid Aruse ettekanne

Iren Naaritsa ettekanne

Jaanus Arukaevu ettekanne

Rein Oidrami ettekanne

Tarmo Mere ettekanne

Peeter Pikka ettekanne

reede, 16. mai 2008

Tallinnas tuleb energiasäästu konverents

Tallinna Keskkonnaamet ja Friedrich Eberti Fond korraldavad 29.-30 mail hotellis «Tallink Spa&Conference Hotel» rahvusvahelise konverentsi “Kuidas saavutada 30% energia kokkuhoidu elamumajanduses,” kirjutas Postimees.

Konverentsi eesmärkideks on elanike, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste töötajate teadlikkuse tõstmine energia kokkuhoiu ning efektiivse kasutamise võimalustest.
Energiasäästust ja energia efektiivsest kasutamisest jagavad kogemusi Soome, Rootsi, Taani, Iirimaa, Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu spetsialistid.

Konverentsil osalemine on kõigile tasuta.

kolmapäev, 14. mai 2008

Poliitikud arutlesid energiaturu avamise teemadel

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Riigikogu erakondade esindajad vastasid täna energiafoorumi diskussioonil küsimustele järgmiselt (Reformierakond oma esindajat diskussioonile ei saatnud):

Kas avada elektriturg varem?

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:
Lihtsam on küsida, millistel tingimustel on turu avamine võimalik. Turust rääkides on vajalik nii turuplats kui ka kaup. Kaup on olemas, aga turuplats on mõõdukalt, et mitte öelda kehvalt ette valmistatud. Seega parim tulemus saavutatakse siis, kui meil on piisavalt paindlik ja paljusid eri iseloomuga turuosalisi ühendav intelligentne võrk. Põhiküsimus pole, millest elektrit teha, vaid et kas meie võrk on piisavalt paindlik.
Eesmärk tagada odav elekter Eestis on üks jaburamaid plaane. See pole andnud mitte mingit tulemust ja ei saa olla, et riik hoiab mingit kaupa kunstlikult odavana. See närib meie majandust, looduskeskkonda ja meie inimeste tervist. Saame turgu avada kiirelt ja arukalt siis, kui meil on olemas hea plaan võrgu arendamise kohta.

Jaan Pöör, Rahvaliit:
1. jaanuar 2013 on äärmiselt lähedal. Praegu pole turu avamiseks valmis ei tarbija ega valitsus. Kui Eesti Energialt avatud turul pool toodangust ära ostetakse, siis millega tagatakse meie sisetarbimine? Tarbijale hind nii või naa esimese hooga tõuseb. Mis toob see kaasa meie majandusele? Teiste energiate, nagu nafta, hinnad muudkui tõusevad, valitsus pani veel täiendava aktsiisi otsa. Kui me veel kiirendatud korras elektrihinda tõstame, siis milline mõju sellel on? Keegi pole seda arvestanud, meil ei ole selleks arvutusi. Selge, et tootjad tahavad tõsta, sest nemad ei kaota ju midagi.

Indrek Saar, SDE:
Me ei saa rääkida mingist võrdsest konkurentsisituatsioonist, kui Eesti Põlevkivi kuulub Eesti Energiale, kes käitub kui turuettevõte. Samas 2/3 põlevkivi kaevandamislubadest on Eesti Põlevkivi käes. Ilmselge on see, et naftabarreli megahüpped on viinud õlitootmise kasumlikkuse mitmekordseks. Mis juhtub sel hetkel, kui Eesti Energia hakkab elektri asemel õli tootma? Ka nende asjade peale tuleb mõelda ja ma küll ei usu, et me neid riske suudame poole aastaga maandada.

Taavi Veskimägi, IRL:
Turust rääkides tuleb küsida, millist turgu me tahame. Kui tahame konkurentsiturgu, siis see tähendab, et turul peab olema suurem hulk nii müüjaid kui ka ostjaid. Et see saaks toimida, on vaja eeldusi, mis täna veel ei toimi. Esimene eeldus on ühendused, mida meil täna ei ole piisavalt. Teiseks on järelevalve. Ehk et – ei maksa asja teha uisapäisa.

Lembit Kaljuvee, Keskerakond
Meil võib tekkida täna turu avamisel olukord, kus meil pole põlevkivielektriga enam midagi teha. Peame vaid kulusid kandma – vett kaevandustest välja pumpama ja tuhandele kaevurile palka maksma. Seepärast, et meil on selline põlevkivistruktuur taga, ei saa me turgu kohe avada. Enne peame saama oma põlevkivitööstuse korda.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:
Mitte mingil juhul ei tohiks anda olemasolevate tehnoloogiate laiendamiseks. Kui üldse toetada, siis põlevkivitehnoloogia uuendamist. Peaksime püüdma selle poole, et oma energiasüsteemi mitmekesistada nii, et põlevkivikasutus oleks kolmandik või alla selle praegusest. See ei sunniks kaevandusi sulgema, aga vähendaks süsihappegaasi kvoodi ostmise vajadust oluliselt, mis mõjuks meie majandusele hästi.

Jaan Pöör, Rahvaliit:
Praegu ei toeta. Ja kui leitakse, et on vaja neid ehitada, siis suudab Eesti Energia seda ise teha.

Taavi Veskimägi, IRL:
Kui me oma investeeringuid silmas peame, siis on kaks tegurit: esiteks on Euroopa Liidu eesmärgid aastaks 2020 niivõrd tugev poliitiline lubadus Euroopa Komisjoni poolt, et sellest ilmselt ei taganeta. Aastast 2013 oksjonitepõhine emissioonikaubandus on ka reaalsus. Kolmandaks: nafta hind, mis turgu juhib, on teel 150 dollarit barrelist juurde. Need on eeldused, mida peame arvestama ja need teevad meie otsustamise oluliselt raskemaks, kui see oli kaks aastat tagasi. Täna ma ütleks, et varustuskindluse poole pealt tuleks see investeering teha, aga konkurentsi ega keskkonna seisukohalt pigem mitte.

Lembit Kaljuvee, Keskerakond
See on poliitilise tahte küsimus, kas riik tahab varustuskindlust saada läbi põlevkivielektri. Täna ei ole riik andnud sellist signaali – nagu tahetakse neid jaamu teha, aga ei tahetaks ka. Oodatakse, et selle otsuse võtaks vastu Eesti Energia, aga see pole nende ülesanne.

Kuidas tagada aus konkurents Balti elektriturul?

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:
See, mida praegu Balti turul tehakse, see tants Leedu tuumajaama ümber on muutunud halenaljakas. Balti koostöö, mis on põhinenud lootusel ühtset tuumajaama rajada, on ummikteel. Huvipakkuvam on see, et kliima mõttes oleme lähedased ja üks võimalus võiks olla biomassist gaasi tootmisel ja salvestamisel koostööd teha ehk siis ühtse ja jõukohase tehnoloogia rakendamine.
Teiseks on oluline ühtse kauplemisregulatsiooni juurutamine, mis võimaldaks turu suuremaks ajada.

Jaan Pöör, Rahvaliit:
Palju sõltub sellest, mis saab Leedust ja tuumajaama plaanist ja kuivõrd saab Balti turg olema sõltuvuses Venemaast. Olulised on aga ühendused Soome, Rootsi, leedukatel ka Poola.

Taavi Veskimägi, IRL:
Me peaksime muretsema oluliselt laiemalt, mitte ainult Eesti asjade pärast. Vaadates täna Euroopa poliitikat, näib mulle, et täna keegi tegelikult ei investeeri ega lahenduste otsimisega ei tegele. Kõige kiiremini saab vajadusel ehitada gaasijaamasid ja me kõik teame, kust gaas tuleb. Ehk et kuigi ELi eesmärgiks on sõltuvuse vähendamine Venemaast, siis Euroopa võib liikuda hoopis vastupidises suunas. Kui me integreerime end Euroopa süsteemi, peame olema võimelised Euroopa energiapoliitikas rohkem kaasa rääkima, et sellest sõltuvusest hoiduda. Kas me oleme selleks võimelised?

Lembit Kaljuvee, Keskerakond
Kui kaupa ei ole, ei saa me rääkida ausast konkurentsist. Eestil on täna poolteist korda võimsust üle ja me ei pea muretsema, meil on elekter olemas. Täna on aga viimane aeg tegelda sellega, et meil oleks ka 10-15 aasta pärast midagi müüa, on see siis tuuma- või põlevkivielekter. Ainult ostmise peale ei saa panustada.

Energiafoorumil käib poliitikute diskussioon

Energiafoorumil "Elektrituru avanemise mõjud" on hetkel käimas poliitikute diskussioon.

Riigikogu erakondade esindajad arutlevad järgmiste küsimuste üle:
a) Kas ja miks peaks Eesti avama elektrituru kiiremini kui plaanitud?
b) kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
c) Kuidas tagada ausat konkurentsi Balti elektriturul?

Diskussioonis osalevad:
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Jaan Pöör, Rahvaliit
Indrek Saar, SDE
Taavi Veskimägi, IRL
Lembit Kaljuvee, Keskerakond

Reformierakond oma esindajat diskussioonile ei saatnud

Märt Ots: Oleme unustanud, et turg on tarbija jaoks

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Konkurentsiameti juht Märt Ots vastas täna energiafoorumil huvigruppide diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?

Me oleme ära unustanud, kelle jaoks me turgu teeme – tarbija jaoks. Strateegias on kaks tarbijale suunatud eesmärki – hind ja varustuskindlus. Konkurentsiameti ülesanne nr 1 on võitlus kartellide vastu, kuna kartell on negatiivse mõjuga tarbijale ja tõstab hinda. Kui nüüd vastata küsimusele, kas avada turg kohe või 2013, tuleks kõigepealt olukorda analüüsida.


Ühendus Soomega on praegu tehniline, aga mitte turupõhine – sellele saavad ligi vaid kolme Balti riigi suured energiatootjad. Üleskutse: andke Estlink vabaks! Eeldus number kaks on, et ma ei usu, et tekiks toimiv riik Balti riikides, järelikult on vajalik Estlink 2. Kolmandaks peame arvestama, et kõigi Balti riikide turg on äärmiselt kontsentreeritud ja suurte turuosadega tootjatega.

Ma pooldan kahtlemata turu avatust ja muud võimalust ei ole, aga õige hetk on siis, kui tingimused on loodud. Kaldun arvama, et see võiks toimuda pigem aastal 2013.

Kas riik peaks andma Narva Elektrijaamadele abi?

Energeetika on riigi toimimiseks väga vajalik haru ja kui ikka vaja, siis tuleb seda kaaluda


Kuidas tagada konkurents Balti elektriturul?

Seda saab tagada vaid siis, kui Estlink on kõikide turuosaliste kasutuses ja kui võimalikult kiiresti on välja ehitatud Estlink2.

Helle Aruniit: Tarbijad vajavad rohkem aega

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tarbijakaitseameti juht Helle Aruniit vastas täna energiafoorumil huvigruppide diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?


Kui on turul toimiv konkurents, on sellest tarbijale kasu. Aga energiaturg ei ole päris tavaline turg. Kas tarbija hakkab jooksma ühe pakkuja juurest teise juurde? Siin on tõsine mõtlemise koht. Selge on see, et kodutarbijale hind igal juhul turu avanedes tõuseb. Tarbija jaoks on oluline mõistlik hind ja varustuskindlus, meil ei ole vaja siin tormata. Kui turg aastal 2013 avaneb, peab tarbija selle vastu võtma, kuid enne tuleb teha suur eeltöö, et inimesed saaksid sellest ka aru.

Tiit Kolk: Riigiabi võiks anda vaid viimasel võimalusel

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Energiatarbijate esindaja Tiit Kolk vastas täna energiafoorumil huvigruppide diskussioonis küsimustele nii:

Kas avada turg varem?
Päris kindlasti turu avanemise tagajärjel elektri hind tõuseb, kuna meil valitseb defitsiit ja naaberturgudel on hind kõrgem. Kindlasti mõjutaks see hästi Eesti Energia majandustulemusi. Suurtarbijate, tööstuste majandustulemused siis vastavalt halveneksid. Eesti riigi plussideks on tööstustele olnud madalad maksud, hea ettevõtluskliima ja odav elekter. Osad neist on juba kadunud. Kui Eesti Energia käitub kui äriühing, kaob ka odav elekter.

Turu avamise vastu põhimõtteliselt pole mul midagi, kuid tänases situatsioonis ma küll ei tahaks sellega kiirustada.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Kõigepealt peaks vaatama Eesti Energia enda võimalusi investeeringuteks. Riigi abi võiks kasutada vaid viimasel võimalusel.

Marko Allikson: Pole enam põhjust turgu kinni hoida

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

BEN Energy juht Marko Allikson vastas täna energiafoorumil huvigruppide diskussioonis küsimustele nii:

Kas avada turg varem?
Meie seisukohast on elektrituru avamine planeeritust kiiremini oluline. Turu avamine pikemas perspektiivis tagab kõige odavama elektrihinna – turul vähenevad ülefinantseeringud, vähendatakse puhvreid. Seda väiksem on vajadus investeerida ja seda madalam on kokkuvõttes elektri hind. Kiiremini peaks avama, kuna pole enam väga palju põhjusi, miks turgu kinni hoida.


Tuleb arvestada ka seda, et elektriturg ei ole vaid Eestis ning see peab toimima koostöös meid ümbritsevate riikidega. Kuni meie elektriturg on kasvõi osaliselt suletud, on igal naabril põhjust öelda, et nad ei saa meiega koos tegutseda. See on ka muna ja kana küsimus, kas kõik eeldused peavad olema valmis enne turu avamist. Mulle näib, et tuleb just kõigepealt turg avada ja siis tulevad kiiremini nt uued ühendused jms, ka otsuseid on lihtsam teha. Äriklientidele turu avamine 2009. algusest on kindlasti väga mõistlik ja ka eraklientidele tuleks turg avada kohe, kui jaotusvõrgul on süsteemid paigas.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Ei peaks, sest see moonutaks turu toimimist. Riik peaks pigem tagama soodsa investeerimiskeskkonna.

Martin Kruus: kui riik tahab ühte haru eelisarendada, tehku riigihange

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindaja Martin Kruus vastas täna energiafoorumil diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?
Kui turgu avada, siis nii ruttu kui võimalik, kuna energeetikas võtavad kõik asjad praktikas hirmus kaua aega. Usun, et ega meil pääsu pole, ümberringi on elektriturg avatud ja sellega tuleb kaasa minna. Mida varem, seda parem.

Kas riik peaks andma riigiabi narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Kui riik tahab midagi eelisarendada, tehku riigihange

Ahti Puur: energiajulgeolek ei ole Eesti Energia rida

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindaja Ahti Puur vastas täna energiafoorumil diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?
Paraku taandub turu avamise teema Eesti Energia personaalküsimusele. Eesti Energia on äriühing, kes lähtub majanduslikult kaalutletud otsustest, peab teenima kasumit, eesmärgiks on saada 2 miljonit klienti. Sellised küsimused nagu energiajulgeolek ja varustuskindlus ei ole Eesti Energia rida. Kui me neid teenuseid tahame Eesti Energialt saada, siis me peame neid ka ostma.

Mul oleks lisaks nimetatud kolmele teemale veel üks küsimus: kas Eesti riik ja maksumaksja on valmis nendeks riskideks, mis tulevad elektrituru avamisega?

Ja siin on kaks probleemi: Esiteks. Kui Eesti Energia avatud elektriturul elektrimüüjana konkurentsis Euroopa suurte tegijatega ebaõnnestub, siis on oht, et riik võib kaotada kontrolli selliste oluliste ettevõtete üle nagu Põhivõrk, Jaotusvõrk ja Eesti Põlevkivi. Kuna elektrikaubandus on kõrgema äririskiga tegevusvaldkond ja Eesti Energial erilisi turueeliseid ei ole, siis tuleb selle ohuga arvestada.

Teiseks. Kui riik püüab oma energiajulgeolekupoliitikat teostada läbi Eesti Energia, siis põrkutakse pidevalt EL-i regulatsioonidele. Targem oleks panustada ettevõttele, kelle riskitase elektriturgude avanedes ei kasva sellisel määral ja kes energiajulgeoleku tagamiseks lisaks elektritootmisvõimsustele garanteeriks ka kaevandamisvõimsuste olemasolu, samuti vajadusel põlevkivigaasi ja põlevkiviõli reservid.

Kui meil tuleb osta riiklikult olulisi asju, nagu garanteeritud varustuskindlust või põlevkivienergeetika kui energeetilise sõltumatuse edendamist, siis miks mitte juba riigi poolt välja kuulutada vähempakkumine. Aga võib-olla panustada hoopis teisele ettevõttele, mis oleks instrument energeetilise poliitika elluviimiseks ja tagaks põlevkivi reservi erakordseteks oludeks – Eesti Põlevkivile.


Ühing on alati olnud elektrituru avamise poolt, aga meil on veel eeldusi puudu, näiteks ühenduste osas.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
See ei tohiks olla riigi abi ühele turul konkureerivale ettevõttele, vaid see peab olema riigi investeering elektri varustuskindluse tagamiseks. Seda tuleks teha läbi madala riskiga ettevõtte, et seda investeeringut mitte ohtu seada. Riigil võiks olla rohkem partnereid kui Eesti Energia.

Sandor Liive: Tänase olukorra jätkumisel ei lahenda me ühtegi probleemi

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Energia juht Sandor Liive vastas täna energiafoorumil diskussiooniküsimustele nii:

Kas turg avada varem?
Turg on lahti vaid siis, kui hind saab liikuda nii üles kui ka alla, täna saab hind liikuda vaid alla. Toetan minister Partsi arvamust, et turg tuleb avada de facto, mitte vaid de jure. Kui me ainult avame turu suurtele tarbijatele, tekib neil küsimus, et miks vaid nemad peavad seal olema.

Teiste riikide kogemus näitab, et turg tuleb avada suuremale hulgale klientidele, muidu tekivad turumoonutused. Ma arvan, et turg tuleb avada. Olen nõus ka sellega, et me ei saa rääkida Eesti turust, miinimum on Baltoskandia. Kõige parem, mis Baltimaade energeetikas saaks juhtuda, on, kui Baltimaad lepivad kokku ja ütlevad, et Nord Pool, tule oma toimiva turumehhanismiga Baltimaadesse ja tehke see meile ka. Ma olen kahtleval seisukohal, et Eesti, Läti ja Leedu suudaksid üheskoos uue regulatsiooni välja töötada.

Peab olema selge plaan, kuidas me avatud turu poole liigume. Tänase olukorraga ei aita me lahendada ühtegi Eesti ees seisvat energeetikaküsimust.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Riigi abiga investeeringute tegemine turu toimimisele kaasa aita. Aga kui riik tahab, et tehtaks midagi, mis pole investoritele majandusloogika järgi kasulik, siis sellise spetsiaalise motivatsiooni tekitamine võib olla võimalik. Aga see oleks kriiside lahendamise vahend, enne peaksime vaatama, mis võimalusi avatud turg meile annab.

Lembit Vali: Turu avamiseks on vaja tekitada börs

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

OÜ Põhivõrk juht Lembit Vali vastas tänasel energiafoorumil diskussiooniküsimustele nii:

Kas turg avada varem?

Põhivõrk on alati seisnud turu avamise eesotsas. Meile on pandud roll, mida on ilma turu avamiseta väga raske täita. Kui me nüüd asja edasi lükkame ja teeme otsuseid, mis kinnistavad tänast reguleeritud turgu, siis see on pöördumatu otsus. Leiame, et turg tuleks kohe avada ja takistuseks ei oleks ka ühenduste väike läbilaskevõime. Estlinki omanikud peaksid Estlinki vaid andma turu käsutusse. Väga lihtne on turgu avada – teeme käskkirja ja homme on turg vaja. Et see aga ka toimiks, on vaja tekitada börs ning Nord Pool Spot on mõistlik projekt ja tuleb lõpuni viia.

Kui järgmisest aastast turg avada, kui palju siis hind tõuseks? Ei pruugi üldse tõusta, tekib vaid Baltimaade hinnapiir, mis on madalam kui Põhjamaade hinnapiir.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Riik kui seadusandja on selle võimaluse seadusesse sisse kirjutanud. Kui tekib defitsiit, siis võib Põhivõrgu kaudu korraldatava riigihanke kaudu selline subsideerimine tulla.

Algas huvigruppide diskussioon

Foorumil algas huvigruppide diskussioon, milles osalejad arutlevad kolme küsimuse üle:
a) Kas ja miks peaks Eesti avama elektrituru kiiremini kui plaanitud?
b) kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
c) Kuidas tagada ausat konkurentsi Balti elektriturul?

Diskussioonis osalevad:
Lembit Vali, OÜ Põhivõrk
Sandor Liive, Eesti Energia
Ahti Puur, Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Martin Kruus, Tuuleenergia Assotsiatsioon
Marko Allikson, BEN Energy
Tiit Kolk, energiatarbijate esindaja
Helle Aruniit, Tarbijakaitseamet
Märt Ots, Konkurentsiamet

Rein Oidram: Tuulikute kasutamine pole Taanis kütuse põletamisega toodetud elektri tarbimist vähendanud

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tallinna Tehnikaülikoolid dotsent Rein Oidram ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et taani näitel on selge, et tuulikute ehitamine ei aita vähendada kütuste põletamisest toodetud elektrienergia tarbimist.

Oidram pidas ettekande elektrituru avanemisest Taanis. Tema sõnul on Taanis, kus kasutatakse väga palju tuuleenergiat, põhiprobleem võimsuse üüratud kõikumised.

„Tekib olukord, kus suurte masside tuulikute kasutamisel tuulikute võimsus aeg-ajalt võrdsustub kasutamise vajadusega. Ja seetõttu, et tuulikute võimsus nii hirmsasti kõigub, saadab Taani nende toodangu pea tervikuna eksporti, mitme aasta keskmisena on kohalikule turule jäänud vaid 5-10% elektrituulikute toodangust. Elektrituulikute toodangu kasvule vaatama ei ole kütuste põletamisega toodetud elektri hulk vähenenud,“ rääkis Oidram. „Kivisöe ja maagaasi kasutamine pole kahanenud ja CO2 emissioon on lausa suurenemas.“

Mis on õppetund Eestile, küsis Oidram. „Eesti oma energiasüsteem ei suuda siluda kuigi suuri elektrituulikute võimsuse kõikumisi. Samuti puudub meil traditsiooniline akulumeerimisvõimalus (pumbad), sest meie maastik on liiga tasane. Me peame arvestama, et elektrituru paikasättimisel üks piirang on piirang tuuleenergiale – kuni 5% meil tarbitavast elektrist ja see tähendab, et üle 250 megawati tuulikutest on kurjast, hakkame lihtsalt iseendale vastu töötama. Nii see on, arvatagu rohelised mis tahes," lõpetas Oidram.

Jaanus Arukaevu: Baltimaad ei ole täpp, me oleme tegijad!

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et Baltimaadel on Põhjamaade elektriturul juba praegu täiesti nähtav ja oluline osa.

Parim võimalus on liituda suure turuga, mis välistaks manipulatsioonid vabaturul. „Eestit me ju suuremaks ei tee ja siin tarbijaid juurde tekitada nii, et Eesti Energia turuosa langeks 35%ni, pole võimalik,“ ütles Arukaevu. „Mida suuremad on ühendused riikide vahel ja mida suuremal osal tootjatel lastakse konkureerida, seda madalamaks kujuneb ka elektri hind.“

Arukaevu sõnul on Estlink loonud eelduse vabaturuks ning Estlink oli kasutuses 95,8% tundidest. „Aga Estlink ei ole vabas kasutuses olev turukoht, vaid 5 firma kasutuses olev ressurss, mida kasutavad vaid need firmad,“ nentis ta.

„Need inimesed, kes räägivad, et me oleme väikesed ja ei paista kuhugi, siis vaadates eelmise aasta Nord Pooli kokkuvõtet, on Eestist tulevad energiavood Põhjamaadesse täiesti pildil. Oleme samas suurusjärgus nagu Poola ja Skandinaavia vaheline elektrivoog. Nii et Baltimaad ei ole täpp – me oleme täiesti tegijad. Eesti ja Soome vahel on suurem ühendus kui Soome ja Rootsi vahel!“ rääkis Arukaevu.

Arukaevu sõnul toimib Eesti siseselt hulgiturg väga halvasti, sest ligipääs tootjate ja turu vahel on väga piiratud. Suurtarbijatest enamik on loobunud vabaturulepingutest, sest nii on majanduslikult kasulik.

„Läti tegi julge otsuse ära ning alates 1. maist ei ole suurettevõtjatel enam õigus nõuda elektrimüüki reguleeritud hindadega ja nad peavad elektri ostma vabaturult. See puudutab ca 20% tarbimisest ja umbes 100 ettevõtet. Eestis selliste otsuste jaoks ilmselt mehi pole,“ lausus Arukaevu.

Meil on kolm võimalust:
1) jätkata tänast energiapoliitikat põhimõttega „pärast meid tulgu või veeuputus“
2) riigikapitalism – pikaajaline riigikeskne arengumudel, kus ebamajanduslikud otsused peab kinni maksma maksumaksja.
3) Regionaalne vabaturg – pikaajaline turupõhine lahendus, mis eeldab koostööd, kuid pakub enam tulemust

Peeter Pikk: Balti riigid peavad rohkem koostööd tegema

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Bilansihaldurite esindaja, Baltic Energy Partners partner Peeter Pikk ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et kuni Baltimaad ei suuda ühtset süsteemi luua, ei saa ka ühtsest elektriturust rääkida

„Balti riigid on suhteliselt integreeritud elektrisüsteem. Hoolimata heast integreeritusest ei toimi Balti riigid ühtse turuna, kuigi koostöö võimaldaks kulusid kokku hoida – regulatsioon segab turu ühtset toimimist,“ ütles Pikk. „Eesti bilansienergia hinnakujundus on oluliselt efektiivsem ja vabaturusõbralikum. Osaliste jaoks on Eesti turg pea kaks korda efektiivsem kui näiteks Leedus.“

Samas peab hinnatase olema selline, et see motiveeriks turuosalisi õigesti ja ratsionaalselt käituma. Bilansienergia hind ei tohi olla karistus. „Bilansihalduse põhimõtted peavad olema lihtsad ja standardsed, turupõhise hinnakujundusega ja tagama info kättesaadavuse,“ ütles Pikk. „Kui meie Põhivõrgule on midagi täna ette heita, siis kohatine infosulg.“

„Eesti bilansihalduse suurim viga on see, et meie põhimõtteid kasutata ka Lätis ja Leedus. Regionaalse elektrituru tekke eelduseks on ühtsete reeglite kehtestamine ja riigipiiride kaotamine elektriturul. See on aga juba Põhivõrgu ja ministeeriumi teha – muidu meil mingit turgu ei teki,“ lisas Pikk.

Pikk ütles, et tema on turu avamise poolt. Turu võiks tegelikult avada juba 2009. aasta 1. jaanuarist. Samas ei tähenda turu avamine, et tarbija võib valida tootjat, vaid ka tootjal on õigus valida tarbijat.

Narva Elektrijaamade toetamise osas arvas Pikk, et see on mõttekas alles pärast Eesti energiapoliitika läbikukkumist tunnistamist . „Järelikult pole ju asjal perspektiivi, kui erainvestorid Narva ei tule ja hoopis riik peab uusi plokke rahastama hakkama,“ lisas ta.

Iren Naarits: esimene Nord Pooli laienemise etapp peab lõppema juba 1. oktoobriks

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Nord Pool Spot ja NPS Baltic juht Iren Naarits ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et Nord Pooli Baltimaadesse laienemise esimene etapp peab lõppema juba 1. oktoobriks.

NPS Baltic on projekt Põhjamaade energiabörsi Nord Pool Spot turu laienemiseks Baltimaadesse. Esimeses etapis, mille tähtaeg on 1. oktoober 2008, soovitakse moodustada hind Estlink kaabli lõunapoolses otsas ja tagada vähemalt osa kaabli osas implitsiitne oksjon. Lõplikuks eesmärgiks on luua Spot hinnaala Baltimaades ja päevasisene turg Elbas.

„Kaks etappi on vajalik, kuna turul osalejad vajavad aega, usaldamaks turuhinda ning spot-hinnal põhinevat hinnakujundust,“ ütles Naarits ja lisas, et teise etapi edu sõltub otseselt esimesest etapist.

Praeguseks hetkeks on toimunud 25 töörühma koosolekut, vahekokkuvõte tehti eelmisel nädalal Riias. Nord Pool Spoti Balti projekt on saanud ELi heakskiidu ja Brüsselis oodatakse pikisilmi esimest kokkuvõtet.

„Probleeme on ka. Proovile on pandud kõigi osaliste isiklikud huvid. Projekti ootused ja lootused on läbipaistva hinna saavutamine Balti turul, probleemiks on aga Balti riikide erinev suhtumine kolmandatest riikidest pärit energia osas. Kui kokkulepet ei ole, on avatud turu loomine äärmisel raskendatud,“ ütles Naarits. „Kõik projektis osalejad on aga kogu hingega asja kaasatud ja liiguvad ühes suunas – see loobki eeldused, et projekt lõppeks edukalt ja Nord Pool laieneks balti turule.“

Tarmo Mere: jaotusvõrgu roll võiks olla „nutika võrgu“ arendaja

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Jaotusvõrgu võrguhalduse juht Tarmo Mere ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et näeb avatud turul Jaotusvõrgu rolli „nutika võrgu“ arendajana.

Nutikas võrk tegeleb Mere sõnul näiteks nutikate mõõtesüsteemide paigaldamisega, energiakoguste tunnimõõtmisega, võimsusnõudluse juhtimisega, kliendi elektriseadmete juhtimisega. Samuti oskab nutikas võrk teavitada elektrifirmat riketest ja anda kliendile igal ajahetkel infot hetketarbimise ja kulutuste kohta. Samuti oleks nutikas võrk infokanaliks tarbijate ja võrguettevõtja vahel.

Tunnikoguste täpne fikseerimine annab Mere sõnul avaramad võimalused tarbimise juhtimiseks, samuti võimaldab see lihtsamaid protseduure turuosaliste vahelisel suhtlemisel, nagu müüja vahetus samal tunnil ja lepingutingimuste kohene jõustamine. Samuti annab nutikas võrk müüjatele paremad ärivõimalused.

Mere sõnul on jaotusvõrgul ka oluline roll energiasäästu võimaldajana, kuna tegemist on neutraalse ja reguleeritud kasumiga ettevõttega – teistel energiaettevõtetel on enamasti huvi, et energiat kulutataks võimalikult palju. Jaotusvõrgul on ka juurdepääs tarbimisinfole, millele tuginedes säästmiseks soovitusi anda.

Mere hinnangul on Jaotusvõrk turu avamiseks sisuliselt valmis – kõigile turuosalistele on tagatud ligipääs võrgule, on olemas valmisolek müügikohustuse tagamiseks. Lisaks lubas Mere, et aastaks 2010 on installeeritud 200 000 nutikat arvestit – ehk et see on selleks ajaks olemas kõigil ettevõtetel ja eramajadel, korterites on nutikad arvestid aastaks 2013.

Ingrid Arus: Puudub nii turg kui ka turuosalised

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Põhivõrgu arendusjuht Ingrid Arus ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et täna puudub nii elektriturg kui ka kriitiline mass turuosalisi.

„Meil on puudu nii elektriturg kui ka kriitiline mass turuosalisi, samuti puuduvad piisavad ühendused põhjasuunas – Estlink ei ole põhivõrkude kasutuses, ta on kaubanduslink, mille kasutamise reeglid määravad osanikud,“ ütles Arus. „Lisaks on tänane probleem, et valitsustel ei ole ühist seisukohta kolmandatest riikidest tuleva elektri osas – kui Läti seda suures osas kasutab, jõuab see ka meile.“

Mida tuleks siis teha? Aruse sõnul tuleb jätkata tööd Põhjamaade elektribörsiga liitumiseks. „See, et oleme neid tekitanud huvi siia laieneda, on kompliment meile. Praegu töö käib ja loodan, et sellest saab asja.“

Teiseks tuleb korrastada seadusandlik regulatsioon, kuna praegu on turg küll 15% avatud, kuid vaid ühtepidi. Aruse hinnangul tuleb ühtlustada ka regiooni turureeglid ning luua uued välisühendused Nordeli ja UCYE suunal. „Estlink 2 ja Leedu-Poola vaheline ühendus on teemad, mis meie jaoks üliolulised,“ lisas Arus.

Juhan Parts: Elektriturg peab avanema ka praktikas, mitte vaid de jure

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi avakõne 14. mai energiafoorumil "Elektrituru avanemise mõjud".


Lugupeetud daamid ja härrad, energiahuvilised ja asjaosalised. Kaks esimest foorumit on olnud päris asjalikud, loeme neid kordaläinuteks.

See on kolmas foorum, me loodame kuu aja perspektiivis mõlemad strateegiadokumendid valmis saada, lisades sinna ka rakendusliku poole. Kui see nii läheb, siis varasügisel oleks asjakohane teha ka neljas foorum, mis käsitleks juba strateegiadokumente rõhuasetustega tegevustele – millised on riigipoolsed sammud. Etteruttavalt võib öelda, et ministeeriumil on ka värskeid ideid.

Avatud elektrituru mõjudest: teema on keeruline ja ega me keegi ette ei kujuta, mis täpselt saavad olema raskused ja probleemid, olgu need siis paljuräägitud julgeoleku, majanduse konkurentsivõime või tarbijakaitse aspektis. Rääkides turust usaldame me ennast teadmata jõudude meelevalda. Meie tänane ülesanne on sarnaste riikide kogemustelt õppida ja näha ette neid olulisemaid eeldusi, et turg ka toimima hakkaks.

Riigi seisukoht on see, et me peame turu avama. Eesti on ainus EL liikmesriik, kellele on antud üleminekuperiood elektrituru avamiseks. Kui 2007. aasta keskpaigaks avati elektriturud kõikides teistes liikmesriikides, siis EL liitumislepingu järgi võib Eesti viivitada oma elektrituru avamisega. Selle üleminekuperioodi tingis suuresti Eesti elektrituru spetsiifiline olukord, mis on väga avatud rahvusvahelisele konkurentsile, ning soov investeerida uutesse põlevkivi elektritootmise tehnoloogiatesse, mis oleks olnud mõeldamatu avatud elektriturul.

Praegu on Eesti elektriturg avatud umbes 15% ulatuses, järgmisest aastast 35% ulatuses ning 2013. aastast avaneb Eesti elektriturg täielikult. See saab juhtuma, vähemalt de jure. Täna peame arutama, mis juhtub de facto. Samal, 2013. aastal planeeritakse käivitada ka Euroopa Liidus uued heitmekaubanduse reeglid, mis võivad mitmekordistada põlevkivielektri hinna. Need kaks protsessi mõjutavad väga oluliselt ka Eesti elektritootmise portfelli tuleviku.

Üleminekuperiood annab Eestile võimaluse vältida neid vigu, mida on teinud teised liikmesriigid elektriturgude avamisel. Võib tuua mitmeid näiteid liikmesriikidest, kus elektriturg on avatud vaid paberil, praktikas aga ei toimi. Peamiseks põhjuseks on piiratud tootjate konkurents sellistel turgudel. Meile on näiteid toodud Põhjamaade vaata et maailma kõige efektiivsemast elektriturust, kuid läheb meelest, et neil kehtib reegel, et ühe turuosalise turuosa ei tohi olla üle kolmandiku.

Eesti Energia praegune turuosa on üle 95% ning sellisel puhul on nendepoolne elektrihinna dikteerimise võimalus väga suur. Mõistame muidugi Eesti Energia huvi avada elektriturg varem, aga see on ka samas põhjus, miks me nende soovist väga vaimustatud pole. Peavad olema konkreetsed tururegulaatorid, mis võimaldavad taltsutada monopoli ja nii see lihtsalt on – küsimus pole selles, kas olla maailmavaatelt turu-usku, vaid tuleb tagada, et turg ka tõesti toimiks.

Reaalsed Eesti Energiaga konkureerivad hinnapakkumised saavad tulla kas Venemaalt või Põhjamaadest, kuna Lätis ja Leedus on alates 2010. aastast elektri defitsiit. Kui Eesti elektriturg oleks avatud vaid Põhjamaade suunas, siis läbi Estlinki oleks Eestisse võimalik tuua ligi 40% meie elektritarbest, ehk sisuliselt saaks efektiivne konkurents tekkidagi vaid järgmisel aastal avatava 35% elektrituru ulatuses. Loodame, et lisandub Estlik 2, mis parandaks ühendusi veelgi ja me peame tegema samme, et rääkida paremast ühendusest Põhjamaadega, mis on turu jaoks väga oluline.

Üks oluline küsimus, millele ma ka täna kutsun kõiki mõtlema, on seotud sellega, kuidas saavutada, et ka avatud turul tekiks mitmekesine elektritootmine. Küsigem sedapidi: kas elektrituru avanedes hakkaksid ettevõtjad investeerima selliselt, et Eestisse tekiks mitmekesine elektritootmine? Teiste riikide praktika näitab, et avatud elektriturgudel tegutsevad ettevõtjad edasi vaid vanade elektrijaamadega seni, kuni saab, uutesse jaamadesse investeeritakse aga vaid siis, kui riik loob selleks soodustingimused.

Seega: elektrituru avanemine ei lahenda elektrisüsteemi investeeringute algatamise probleeme. Küsimus on, kas ja milliste elektriportfellide osas peaks riik pakkuma soodustingimusi. Kui me tahame investeerida põlevkivienergeetikasse, et seda liiga kergelt kõrvale ei jäetaks, siis kuidas seda motiveerida? Ka need investeeringud peavad olema tehtud majanduslikel alustel ja küsimus on, et milliseid lahendusi peaks meie arengukava ette nägema.

Loomulikult on elektrituru avamise juures oluline tagada ka ettevõtete vaheline võrdne konkurents, võrguettevõtete sõltumatu tegevus ja elektrihindade usaldusväärsus. Juba toimivate ja käimasolevate protsesside valguses võib väita, et tehniliselt võib Eesti elektriturg käivituda päris edukalt. Meie võrguettevõtted on end üsna hästi ettevalmistanud, käimas on ka Põhjamaade elektribörsi käivitamise protsess Baltimaades ning regulatsioon toimib üsna hästi.

Samas on pidevalt üleval ka Põhivõrgu sõltumatuse küsimused. Teame, et ELi kolmanda energiapaketi kohaselt on Põhivõrgu eraldamine Komisjoni ettepanek ja selle küsimuse osas on tekkinud ELis blokeeriv vähemus. Eesti valitsus on kujundanud seisukoha, et direktiivi jõustumisel me pooldame Põhivõrgu eraldamist tootjast. On kuulda, et Komisjon tahab välja tulla kompromissettepanekuga, kuid meie jaoks jääb siiski küsimus, kas eraldada siiski Põhivõrk kohe ära või liikuda pakutava kompromissi poole. See ei ole etteheide Eesti Energiale, me lihtsalt peame tegema tulevikuperspektiiviga otsuse, et turg toimiks ja me võtaks juba eos maha võimalikud moonutused.

Need on minu poolt markeeritavad küsimused, need ei ole ammendavad. Tahaks loota, et foorum tuleb asjalik, soovin selleks teile jõudu ja järgmine foorum siis sügisel, kus tahame teemale joone alla tõmmata.

neljapäev, 8. mai 2008

Kolmandal energiafoorumil vaieldakse elektrituru avamise üle

Kolmapäeval, 14. mail algusega kell 13 korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinnas Rahvusraamatukogus järjekorras juba kolmanda energiafoorumi, seekord on teemaks elektrituru avanemise mõjud.

Foorumil diskuteerivad huvigrupid ja poliitikud selle üle, kas Eesti peaks elektrituru avama plaanitust varem, kas riik peaks andma Narva Elektrijaamadele uute plokkide ehitamiseks abi ja kuidas tagada ausat konkurentsi Balti elektriturul.

Foorumi avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Kõigi foorumite kokkuvõtted on kättesaadavad MKMi energiablogis aadressil http://energiafoorum.blogspot.com/. Samuti saab alates tänasest blogi kaudu esitada foorumil esinejatele küsimusi - küsimus palun kirjutada selle postituse kommentaariumisse, märkides juurde, kellele on küsimus mõeldud.

Huvigruppide arutelus osalevad:
Lembit Vali, OÜ Põhivõrk
Sandor Liive, Eesti Energia
Ahti Puur, Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Martin Kruus, Tuuleenergia Assotsiatsioon
Marko Allikson, BEN Energy
Tiit Kolk, energiatarbijate esindaja
Helle Aruniit, Tarbijakaitseamet
Märt Ots, Konkurenstiamet

Poliitikute arutelus osalevad Keskerakonna, Reformierakonna, IRLi, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rahvaliidu ja Eestimaa Roheliste esindajad.

Foorumil osalemine on kõigile tasuta, registreerumine toimub kohapeal.