Ahti Puur: energiajulgeolek ei ole Eesti Energia rida

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindaja Ahti Puur vastas täna energiafoorumil diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?
Paraku taandub turu avamise teema Eesti Energia personaalküsimusele. Eesti Energia on äriühing, kes lähtub majanduslikult kaalutletud otsustest, peab teenima kasumit, eesmärgiks on saada 2 miljonit klienti. Sellised küsimused nagu energiajulgeolek ja varustuskindlus ei ole Eesti Energia rida. Kui me neid teenuseid tahame Eesti Energialt saada, siis me peame neid ka ostma.

Mul oleks lisaks nimetatud kolmele teemale veel üks küsimus: kas Eesti riik ja maksumaksja on valmis nendeks riskideks, mis tulevad elektrituru avamisega?

Ja siin on kaks probleemi: Esiteks. Kui Eesti Energia avatud elektriturul elektrimüüjana konkurentsis Euroopa suurte tegijatega ebaõnnestub, siis on oht, et riik võib kaotada kontrolli selliste oluliste ettevõtete üle nagu Põhivõrk, Jaotusvõrk ja Eesti Põlevkivi. Kuna elektrikaubandus on kõrgema äririskiga tegevusvaldkond ja Eesti Energial erilisi turueeliseid ei ole, siis tuleb selle ohuga arvestada.

Teiseks. Kui riik püüab oma energiajulgeolekupoliitikat teostada läbi Eesti Energia, siis põrkutakse pidevalt EL-i regulatsioonidele. Targem oleks panustada ettevõttele, kelle riskitase elektriturgude avanedes ei kasva sellisel määral ja kes energiajulgeoleku tagamiseks lisaks elektritootmisvõimsustele garanteeriks ka kaevandamisvõimsuste olemasolu, samuti vajadusel põlevkivigaasi ja põlevkiviõli reservid.

Kui meil tuleb osta riiklikult olulisi asju, nagu garanteeritud varustuskindlust või põlevkivienergeetika kui energeetilise sõltumatuse edendamist, siis miks mitte juba riigi poolt välja kuulutada vähempakkumine. Aga võib-olla panustada hoopis teisele ettevõttele, mis oleks instrument energeetilise poliitika elluviimiseks ja tagaks põlevkivi reservi erakordseteks oludeks – Eesti Põlevkivile.


Ühing on alati olnud elektrituru avamise poolt, aga meil on veel eeldusi puudu, näiteks ühenduste osas.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
See ei tohiks olla riigi abi ühele turul konkureerivale ettevõttele, vaid see peab olema riigi investeering elektri varustuskindluse tagamiseks. Seda tuleks teha läbi madala riskiga ettevõtte, et seda investeeringut mitte ohtu seada. Riigil võiks olla rohkem partnereid kui Eesti Energia.