Gea Otsa, MKMi pressinõunik
Bilansihaldurite esindaja, Baltic Energy Partners partner Peeter Pikk ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et kuni Baltimaad ei suuda ühtset süsteemi luua, ei saa ka ühtsest elektriturust rääkida
„Balti riigid on suhteliselt integreeritud elektrisüsteem. Hoolimata heast integreeritusest ei toimi Balti riigid ühtse turuna, kuigi koostöö võimaldaks kulusid kokku hoida – regulatsioon segab turu ühtset toimimist,“ ütles Pikk. „Eesti bilansienergia hinnakujundus on oluliselt efektiivsem ja vabaturusõbralikum. Osaliste jaoks on Eesti turg pea kaks korda efektiivsem kui näiteks Leedus.“
Samas peab hinnatase olema selline, et see motiveeriks turuosalisi õigesti ja ratsionaalselt käituma. Bilansienergia hind ei tohi olla karistus. „Bilansihalduse põhimõtted peavad olema lihtsad ja standardsed, turupõhise hinnakujundusega ja tagama info kättesaadavuse,“ ütles Pikk. „Kui meie Põhivõrgule on midagi täna ette heita, siis kohatine infosulg.“
„Eesti bilansihalduse suurim viga on see, et meie põhimõtteid kasutata ka Lätis ja Leedus. Regionaalse elektrituru tekke eelduseks on ühtsete reeglite kehtestamine ja riigipiiride kaotamine elektriturul. See on aga juba Põhivõrgu ja ministeeriumi teha – muidu meil mingit turgu ei teki,“ lisas Pikk.
Pikk ütles, et tema on turu avamise poolt. Turu võiks tegelikult avada juba 2009. aasta 1. jaanuarist. Samas ei tähenda turu avamine, et tarbija võib valida tootjat, vaid ka tootjal on õigus valida tarbijat.
Narva Elektrijaamade toetamise osas arvas Pikk, et see on mõttekas alles pärast Eesti energiapoliitika läbikukkumist tunnistamist . „Järelikult pole ju asjal perspektiivi, kui erainvestorid Narva ei tule ja hoopis riik peab uusi plokke rahastama hakkama,“ lisas ta.
kolmapäev, 14. mai 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar