Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi avakõne 14. mai energiafoorumil "Elektrituru avanemise mõjud".
Lugupeetud daamid ja härrad, energiahuvilised ja asjaosalised. Kaks esimest foorumit on olnud päris asjalikud, loeme neid kordaläinuteks.
See on kolmas foorum, me loodame kuu aja perspektiivis mõlemad strateegiadokumendid valmis saada, lisades sinna ka rakendusliku poole. Kui see nii läheb, siis varasügisel oleks asjakohane teha ka neljas foorum, mis käsitleks juba strateegiadokumente rõhuasetustega tegevustele – millised on riigipoolsed sammud. Etteruttavalt võib öelda, et ministeeriumil on ka värskeid ideid.
Avatud elektrituru mõjudest: teema on keeruline ja ega me keegi ette ei kujuta, mis täpselt saavad olema raskused ja probleemid, olgu need siis paljuräägitud julgeoleku, majanduse konkurentsivõime või tarbijakaitse aspektis. Rääkides turust usaldame me ennast teadmata jõudude meelevalda. Meie tänane ülesanne on sarnaste riikide kogemustelt õppida ja näha ette neid olulisemaid eeldusi, et turg ka toimima hakkaks.
Riigi seisukoht on see, et me peame turu avama. Eesti on ainus EL liikmesriik, kellele on antud üleminekuperiood elektrituru avamiseks. Kui 2007. aasta keskpaigaks avati elektriturud kõikides teistes liikmesriikides, siis EL liitumislepingu järgi võib Eesti viivitada oma elektrituru avamisega. Selle üleminekuperioodi tingis suuresti Eesti elektrituru spetsiifiline olukord, mis on väga avatud rahvusvahelisele konkurentsile, ning soov investeerida uutesse põlevkivi elektritootmise tehnoloogiatesse, mis oleks olnud mõeldamatu avatud elektriturul.
Praegu on Eesti elektriturg avatud umbes 15% ulatuses, järgmisest aastast 35% ulatuses ning 2013. aastast avaneb Eesti elektriturg täielikult. See saab juhtuma, vähemalt de jure. Täna peame arutama, mis juhtub de facto. Samal, 2013. aastal planeeritakse käivitada ka Euroopa Liidus uued heitmekaubanduse reeglid, mis võivad mitmekordistada põlevkivielektri hinna. Need kaks protsessi mõjutavad väga oluliselt ka Eesti elektritootmise portfelli tuleviku.
Üleminekuperiood annab Eestile võimaluse vältida neid vigu, mida on teinud teised liikmesriigid elektriturgude avamisel. Võib tuua mitmeid näiteid liikmesriikidest, kus elektriturg on avatud vaid paberil, praktikas aga ei toimi. Peamiseks põhjuseks on piiratud tootjate konkurents sellistel turgudel. Meile on näiteid toodud Põhjamaade vaata et maailma kõige efektiivsemast elektriturust, kuid läheb meelest, et neil kehtib reegel, et ühe turuosalise turuosa ei tohi olla üle kolmandiku.
Eesti Energia praegune turuosa on üle 95% ning sellisel puhul on nendepoolne elektrihinna dikteerimise võimalus väga suur. Mõistame muidugi Eesti Energia huvi avada elektriturg varem, aga see on ka samas põhjus, miks me nende soovist väga vaimustatud pole. Peavad olema konkreetsed tururegulaatorid, mis võimaldavad taltsutada monopoli ja nii see lihtsalt on – küsimus pole selles, kas olla maailmavaatelt turu-usku, vaid tuleb tagada, et turg ka tõesti toimiks.
Reaalsed Eesti Energiaga konkureerivad hinnapakkumised saavad tulla kas Venemaalt või Põhjamaadest, kuna Lätis ja Leedus on alates 2010. aastast elektri defitsiit. Kui Eesti elektriturg oleks avatud vaid Põhjamaade suunas, siis läbi Estlinki oleks Eestisse võimalik tuua ligi 40% meie elektritarbest, ehk sisuliselt saaks efektiivne konkurents tekkidagi vaid järgmisel aastal avatava 35% elektrituru ulatuses. Loodame, et lisandub Estlik 2, mis parandaks ühendusi veelgi ja me peame tegema samme, et rääkida paremast ühendusest Põhjamaadega, mis on turu jaoks väga oluline.
Üks oluline küsimus, millele ma ka täna kutsun kõiki mõtlema, on seotud sellega, kuidas saavutada, et ka avatud turul tekiks mitmekesine elektritootmine. Küsigem sedapidi: kas elektrituru avanedes hakkaksid ettevõtjad investeerima selliselt, et Eestisse tekiks mitmekesine elektritootmine? Teiste riikide praktika näitab, et avatud elektriturgudel tegutsevad ettevõtjad edasi vaid vanade elektrijaamadega seni, kuni saab, uutesse jaamadesse investeeritakse aga vaid siis, kui riik loob selleks soodustingimused.
Seega: elektrituru avanemine ei lahenda elektrisüsteemi investeeringute algatamise probleeme. Küsimus on, kas ja milliste elektriportfellide osas peaks riik pakkuma soodustingimusi. Kui me tahame investeerida põlevkivienergeetikasse, et seda liiga kergelt kõrvale ei jäetaks, siis kuidas seda motiveerida? Ka need investeeringud peavad olema tehtud majanduslikel alustel ja küsimus on, et milliseid lahendusi peaks meie arengukava ette nägema.
Loomulikult on elektrituru avamise juures oluline tagada ka ettevõtete vaheline võrdne konkurents, võrguettevõtete sõltumatu tegevus ja elektrihindade usaldusväärsus. Juba toimivate ja käimasolevate protsesside valguses võib väita, et tehniliselt võib Eesti elektriturg käivituda päris edukalt. Meie võrguettevõtted on end üsna hästi ettevalmistanud, käimas on ka Põhjamaade elektribörsi käivitamise protsess Baltimaades ning regulatsioon toimib üsna hästi.
Samas on pidevalt üleval ka Põhivõrgu sõltumatuse küsimused. Teame, et ELi kolmanda energiapaketi kohaselt on Põhivõrgu eraldamine Komisjoni ettepanek ja selle küsimuse osas on tekkinud ELis blokeeriv vähemus. Eesti valitsus on kujundanud seisukoha, et direktiivi jõustumisel me pooldame Põhivõrgu eraldamist tootjast. On kuulda, et Komisjon tahab välja tulla kompromissettepanekuga, kuid meie jaoks jääb siiski küsimus, kas eraldada siiski Põhivõrk kohe ära või liikuda pakutava kompromissi poole. See ei ole etteheide Eesti Energiale, me lihtsalt peame tegema tulevikuperspektiiviga otsuse, et turg toimiks ja me võtaks juba eos maha võimalikud moonutused.
Need on minu poolt markeeritavad küsimused, need ei ole ammendavad. Tahaks loota, et foorum tuleb asjalik, soovin selleks teile jõudu ja järgmine foorum siis sügisel, kus tahame teemale joone alla tõmmata.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar