Kolmapäev, 23. aprill 2008

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustab Euroopa Liidu energeetikaprogrammi Intelligent Energy - Europe

Teisipäeval, 29. aprillil algusega kell 11.00 toimub Ehituskeskuses (Tallinn, Rävala pst 8, 2. korrus, Tallinn) Euroopa Liidu energeetikaprogrammi Intelligent Energy - Europe (IEE) infopäev.

IEE on Euroopa Liidu eelarvest rahastatav programm, millega finantseeritakse energiasäästu ja taastuvenergia kasutamist propageerivaid tegevusi ning projekte. Neid projekte võivad algatada teadusasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, omavalitsused jt, kes on tegevad valdkondades nagu energiamajandus, tööstus, transport, elamumajandus, kaubandus jne.

Infopäeval antakse ülevaade IEE programmi eesmärkidest, korraldusest, programmist abi taotlemise tingimustest, projektide hindamisest, jagatakse praktilisi kogemusi projektide ettevalmistamisel ja vastatakse küsimustele. Infopäeva viivad läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Euroopa Komisjoni Konkurentsivõime ja Innovatsiooni Agentuur. Infopäev toimub eesti keeles, üritusel osalemine on tasuta.

IEE programmi kohta on võimalik saada teavet Euroopa Komisjoni transpordi ja energeetika peadirektoraadi kodulehelt http://ec.europa.eu/energy/intelligent/index_en.html.

Infopäeval osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida e-mailiga (mkuusmaa [@] mkm.ee) või telefonitsi (tel 6 256 321 Merike Kuusmaa). Registreerida palume hiljemalt 28. aprilliks 2008.

Infopäeva kava saab alla laadida siit: http://www.mkm.ee/failid/IEE_infopaev_EE2008.pdf

Reede, 18. aprill 2008

Rein Rootamm: Tuleb kähku hakata põlevkivikaevandusi ehitama

Rein Rootamm, TTÜ soojustehnika instituudi insener

Juhul, kui Euroopa Liit kehtestab piirangud Venemaalt ostetavale elektrile, mis on toodetud üldtunnustatud keskkonnakaitse nõudeid eirates, ja nende alusel Eesti, Läti, Leedu ja Soome kehtestavad Venemaalt ostetavale elektrile tolli, mis võrdsustab selle hinna Nord Pooli hinnaga, siis kuni uue Ignalina aatomielektrijaama valmimiseni (2017? aastal) läheb hinda põlevkivielekter. Põlevkivi on esimene, kui mitte öelda ainuke arvestatav Balti riikide omamaine energiaallikas.

Pärast 2009. aastat vana Ignalina seisab; Elektrinai (1800 MW) töötab Venemaa gaasi peal pooltipurežiimis (st päeval töötab, öösel seisab); Soome, vaatamata Olkiluoto 3. ploki käimaminekule tahab ikkagi Eestist, Lätist, Leedust elektrit saada. Balti ning Eesti elektrijaamade kõik 12 plokki vuravad täie vungiga ööd ja päevad läbi. Aastane elektrienergia toodang kasvab 12,5 – 13 TWh-ni ja põlevkivi tarve elektritootmiseks kasvab 15,5 – 16 miljoni tonnini, pluss muidugi põlevkivi tarve õlitööstusele. Seega võib aastane põlevkivi vajadus kasvada 23 – 25 miljoni tonnini.

Siit järeldub, et tuleb kibekähku hakata uusi põlevkivikaevandusi ehitama, sest muidu jääme jänni oma sõprade ja seega ka kogu Euroopa Liidu energiajulgeoleku tagamisel. Ning koos sellega kasvab ka surve omamaise aatomielektrijaama ehitamiseks.

Neljapäev, 10. aprill 2008

Raul Kirjanen: riigiabi suunamine ühte sektorisse peab olema põhjendatud

Raul Kirjanen, Eesti Pelletitootjate Liidu juhatuse liige

Täna räägitakse Eesti energeetika arengukava koostamisel elektri tootmisest ja sellega seotud valikutest. Samas energeetika koosneb ju tegelikult kolmest osast: elektrienergia tootmisest, soojusenergia tootmisest ja mootorikütustega seonduvast, kusjuures kõige suurem osa mahuliselt kuulub selles arutelus soojusenergia tootmisele (vähemalt Eestis).

Täna (9. aprillil toimunud foorumil - toim.) oli päevakorras ka erinevate eneriasektorite omavaheline vahekord. Riigiabi ühes sektoris omab ilmselgelt mõju ka teistele sektorile, veelgi enam - riigiabi energeetikasektorile võib omada väga suurt mõju kogu ülejäänud majandusele.

Meie kompetents on põhiliselt seotud biomassiga.

Lähtume eeldustest, et Eestis kasvava biomassi hulk on piiratud, nii mahuliselt (kuupmeetrit, tonnid), energeetiliselt (Mwh) kui ka kvaliteetide (puit, põllumajandusjäätmed, prügi, energiakultuurid jne.) osas. Kui vaadata reaalset olukorda täna, siis Eestis ei jää täna mitte ükski puidulible kasutamata. Kui vaatame madalama klassi puidu hinda Eesti turul, siis see on võrdne või isegi pigem kõrgem kui Soomes, Saksamaal, Rootsis jne. Ehk me oleme olukorras, kus meie puiduressursil on on täna efektiivne kasutaja. Kui nüüd vaadata, kes on see kasutaja, siis on see põhiliselt energeetikasektor (küttesektor ja kütuste tootmise sektor) ja teatud osas ka plaaditööstus ja põllumajandus.

Kas on täna Eestile otstarbekas riigiabi kasutades suunata biomassi resurss ühest energeetikasektorist (küttesektor) teise sektorisse (elektritootmise sektor)? Kas see toob Eesti riigile üldist kasu?

Mina arvan, et riigiabi suunamine ühte sektorisse peab olema põhjendatud ja tooma ühiskonnale täiendavat lisaväärtust. Meil on täna Eestis hulk energiakandjaid, mis on reaalselt kasutamata, ka foorumil ära märgitud prügi, lisaks teatud muud orgaanilised jäätmed, lisaks küllaltki suur energiakultuuride kasvatamise potentsiaal.

Arvame, et riigi abi peakski olema suunatud just selliste kütuste kasutuselevõtule.

Kui vaadata kunagi sõnastatud Euroopa Liidu taastuva energiapoliitika alustaladele, siis neid oli kolm. Esiteks energiajulgeolek, teiseks taastuvate energiallikate arendamine ja kolmandaks sotsiaalne pool. Mida me saaks saavutada, suunates elektritootmise kasutamata resursside juurde? Saavutame selle, et olemasolev energiasektor ja laiemalt puidutööstussektor ei saaks kahjustada ja saaks edasi tegeleda turumajanduse tingimustes. Looksime turule uue täiendava kodumaise energiaressursi (energiajulgeolek), arendaksime uute tehnoloogiate kasutuselevõttu nii energiaressursi tootmisel kui ka kasutamisel (taastuvate energiaallikate kasutamise arendamine) ja mis on ka väga oluline: looksime Eestis terve hulga uusi töökohti ja seda eriti maapiirkondades. Samuti looksime madala kvaliteediga põllumaadele täiesti uue kasutusotstarbe.

Ma arvan, et on väga oluline, et Eesti energiapoliitika arengukava välja töötades tuleb silmas pidada ka selle mõju teistele majandussektoritele ja teistele energeetikasektoritele.

Kolmapäev, 9. aprill 2008

Poliitikud diskuteerisid elektritootmise valikute üle

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Täna diskuteerisid Riigikogus esindatud erakondade esindajad foorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ ning vastasid kolmele küsimusele:

* Millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama?
* Kas ja miks on Eestile vaja pikas perspektiivis põlevkivist elektri tootmist?
* Kuidas tuleks Eestis arendada tuuleelektri tootmist?

Allpool lühikokkuvõtted diskussioonis osalejate avaseisukohtadest.

Lembit Kaljuvee, Keskerakond

Tuumajaam:
„Meie hinnangul tuleks Eesti energeetika arengukavasse kirjutada tuumajaam sisse, aga see ei peaks olema neljanda põlvkonna jaam. Sinna on liiga pikk maa ja see tähendaks, et me ei teeks tegelikult veel midagi,“ ütles Kaljuvee.

Põlevkivi:
„Põlevkivi on meil olemas, infrastruktuur on olemas, inimesed on olemas. Muidugi on keskkonnaaspektid, kuid alternatiivi meil lähemaks 20 aastaks ju ei ole. Elekter pole ei vein ega banaan, mida turult osta,“ ütles Kaljuvee. „Kõige suurem tegematajätmine on see, et viis aastat on räägitud kahe uue ploki tegemisest. Aga täna seda otsust ikka pole.“

Tuuleenergia
„Las ta läheb omasoodu edasi. Ma ei usu, et Eestis tuleb selline tuulenergia tootmine nagu Taanis. Las need mõned tuulikud olla, see ei sega meie elektrisüsteemi,“ nentis Kaljuvee.

Hannes Astok, Reformierakond

Tuumajaam:
„Tuumajaama suhtes on Reformierakonna seisukoht positiivne. Kas see peaks olema neljanda põlvkonna oma või juba olemasolevad lahendused, seda tuleb arutada. Samuti oleme nõus sellega, et tuumaelektrit võiks ka sisse osta väljaspool Eestit. Kui me aga tahame endale tuumajaama teha, siis seadusandlik ja organisatsiooniline pool, mis tuleb välja arendada, on kallis, aga vältimatu,“ ütles Astok.

Põlevkivi:
Astoki sõnul ei tohiks põlevkivi temaatikat kergekäeliselt hüljata. Pigem tuleks tegelda sellega, kuidas põlevkivi tootmine võimalikult keskkonnasõbralikuks muuta.

Tuuleenergia:
„Mis puudutab tuuleenergiat, siis ma olen üsna skeptiline. Midagi tuleb välja arendada, aga täna me ka vastuseid ei saanud, kuidas reserviga jääb,“ nentis Astok.

Indrek Saar, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Tuumajaam:
„Mis puudutab tuumaenergiat, siis ma seda ei välistaks. Küll aga välistaks vananenud second hand tehnikaga kuskil suvalises kohas tuumajaama püstipanemise. Meil ei ole täna mingit kompetentsi tuumajaama koha pealt ja meie looduse seisund on kergesti haavatav. Tuumajaam peab olema väga kaalutletud ja selgelt läbi mõeldud otsus. Kõik küsimused, mida keskkonnainimesed ja rohelised küsivad, peavad saama selge vastuse, täna on see debatt väga alguses,“ ütles Saar.

Põlevkivi:
Põlevkivi kasutamine peab Saare sõnul perspektiivis selgelt vähenema. „Meil ei ole mingit vajadust kaevandada 20 miljonit tonni aastas, nagu see on põlevkivi arengukavas kirjas. Tõenäoliselt meile vaja minev põlevkivi kogus, kui räägime oma elektrienergia vajadusest, on maksimaalselt 5 miljonit tonni aastas,“ nentis Saar.

Tuuleenergia:
„Oleme selgelt seisukohal, et Eesti elektritootmine peab olema mitmekesine, kui tahame säilitada julgeolekut ja stabiilsust. See tähendab, et kasutada tuleks mõistlikult kõiki variante, mida suudame. Kindlasti suudame kasutada tuult, selles pole mingit kahtlust, vaadates, kui palju on investeerimiskavu esitatud. See läheb omasoodu ja areneb kiiresti edasi,“ lausus Saar.

Jaan Pöör, Rahvaliit

Tuumajaam
Rahvaliit pole selle vastu, et Eestisse tuumajaam kunagi ka ehitataks. „Me ei näe, et peaks ehitama võimsa jaama nagu Ignalinas, aga just väiksemat tüüpi reaktorid võiksid meil ju olla,“ arvas Pöör.

Põlevkivi:
„Meie põhikütus on ikkagi põlevkivi ja seda tuleks kasutada nii palju, kui vajalik. Sellest ei oleks aga vaja toota elektrit eksportimiseks, vaid ainult meie enda jaoks,“ ütles Pöör.

Tuuleenergia
„Toetame biomassienergia kasutamist soojatootmiseks. Samuti toetame koostootmisjaamasid, näeme, et need võiksid olla ka Pärnus, Võrus ja Lääne-Eestis. Tuuleenergia osas arvame, et eriti risustada Eestit poleks vaja, tuuleenergia kasutamine kindlasti kasvab, kuid see pole siiski täiesti looduspuhas. Tuulikuid oli Eestis ka vanasti palju, kuid neid polnud 100 tükki ühes külas,“ nentis Pöör.

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised

Tuumajaam:
Miks peaks meil olema vaja tuumajaama, küsis Strandberg. „Soomlastel on suured tööstused, mis vajavad 24/7 energiat, Eestis nii palju neid pole. Miks ikka siis kaaluda Eestisse tuumajaama tegemist, enne, kui me pole analüüsinud, kuidas elektrit hoopis säästa? Lisaks ei räägita sellest, et ka tuumajaam vajab kompensatsioonijaamasid! Tuumajaam ei ole mingi imelahendus, ta ei taga varustuskindlust,“ kinnitas ta.
Strandbergi sõnul toob Eestisse tuumajaama ehitamine kaasa ka meie tööstuse struktuuri muutumise. „Tuli ju Estonian Cell oma haavapuitmassi tehasega siia odava elektrihinna tõttu. Ma arvan, et meil on põhjust osaleda eri tuumatehnoloogiate väljatöötamisel ja koolitada oma inimesi, kuid mitte selleks, et ise hakata uisapäisa tuumajaama tegema, vaid et sellest aru saada,“ ütles Strandberg.

Põlevkivi:
Põlevkivielektri tootmise tehnoloogia vajab Strandbergi sõnul kohandamist ja uuendamist.

Tuuleenergia
„Tuuleenergiasse on eraettevõtjad täna vabatahtlikult valmis investeerima 30 mld krooni, vabatahtlikult! Kuidas on see võimalik, et investeeringute huvi on olemas, kuid poliitikud ja ministeeriumid ütlevad, et me ei vaja seda. Kuidas vaba turumajandusega riik ühtäkki hakkab teatud investeeringuid piirama? Olete te kuulnud mõnes erainvestorist, kes tahaks 30 miljardit panna tuumajaama? Ei ole! Aga tuuleenergiasse on,“ rääkis Strandberg.

Marko Pomerants, IRL

Tuumajaam:
IRLil ei ole väljakujunenud seisukohta, kas Eestisse peaks tuumajaama tegema või mitte, sest teadmisi on Eestis veel vähe, ütles Pomerants.

Põlevkivi:
„Minu arust on Eestis tekkimas sotsiaalne armukolmnurk,“ kirjeldas Pomerants. Saarlastel võib olla üsna savi, kas põlevkivi kaevatakse Virumaal rohkem või mitte, virumaalastel jälle ükskõik, kui palju neid tuulikuid saartel vehib. Harjumaalastel on mõlemast asjast ükskõik, aga nad lähevad närvi, kui hakata rääkima tuumajaama võimalikust asukohast Paldiskis.“

Tuuleenergia:
Pomerantsi hinnangul tuleks teha kiiresti teemaplaneering ja siis saakski selgeks, kus meie tuulik segab radarit ja kus mitte.

Sandor Liive: Tuumajaam peab olema majanduslikult otstarbekas

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Energia juht Sandor Liive ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et tuumajaam peab eelkõige olema majanduslikult otstarbekas.

Liive sõnul saavad plaanitavad elektrijaamad, mida täna pole veel ehitama hakatud, valmis alles siis, kui Eesti elektriturg on juba vaba ehk pärast 2013. aastat. Nii kaugele on aga raske prognoosida, millised hakkavad olema hinnad elektriturul.

„Kuid ka vabaturul on üks kindel asi – elekter tuleb elektrijaamast. Nii et elektrijaamasid on vaja, hoolimata sellest, kus nad asuvad ja kellele kuuluvad,“ ütles Liive. „Et kaaluda tuumajaama ehitamist, peab kõigepealt kaaluma, kuidas see oleks majanduslikult otstarbekas, sest vaid aadete nimel ükski investor sellega kaasa ei tule.“

Põlevkivi kohta ütles Liive, et see on ainus ressurss, mis suudab Eestile tagada energiajulgeoleku. „Küsimus on selles, kas turg maksab selle julgeoleku kinni või mitte. Vanad katlad töötavad edasi, kuid uute ehitamiseks peame riiklikult välja mõtlema, kuidas seda julgeolekuteemat finantseerida.“

Tuuleenergia tulevikuvõimalusi kommenteerides nentis Liive, et nagu ka kõik muud taastuvenergiast elektri tootmise viisid, tehakse ära selles mahus, kui palju sinna raha antakse.

Mati Meos: EL tekitab energia koloniaalpoliitikat

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) esindaja Mati Meos ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et ELi heitmekaubanduse põhimõtetega viiakse sisse koloniaalpoliitikat.

„Euroopa Liidu heitmekaubanduse põhimõtted kalduvad tänasel päeval koloniaalpoliitika sisseviimisele vanade riikide kasuks uute riikide arvel,“ ütles Meos. „Sisuliselt soositakse tekkivat situatsiooni, kus suuremad riigid saavad hakata ostma heitmekaubanduse kvooti kokku, tekitades kohapeal defitsiidi.“

Eesti energiamajanduse arengus näeb EJKÜ tulevikku koostootmisjaamadel, mille ehitamist soosivad Euroopa Liidu direktiivid ja mille ehitamisega on mitmed ühingu liikmed ka alustanud.

Lippmaa: Eesti peaks ennast tuumajaama jaoks järjekorda panema

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Akadeemik Endel Lippmaa ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et Eestil oleks kasulik ennast tuumajaama jaoks järjekorda panna.

Lippmaa sõnul töötatakse praegu energeetika plaane paika pannes totaalses määramatuses ja ei ole teada, kelle seisukohtadel on õigus. Seetõttu ei tohiks Eesti teha suuri välisvaluuta kulutusi kergel käel.

„Siit praktiline järeldus: lähemal veerandsajandil on kindlam olla põlevkivijoonel, seda arendada ja kasutada, kuna minu arvates on tuuma- ja põlevkivielekter omahinna poolest võrdsed. Vahe tuleb vaid riigimaksudest ja Euroopa Liidu maksudest. Ja mõlemad on odavamad kui ükski teine energiatootmise liik,“ ütles Lippmaa. „Igaveseks ajaks põlevkivi siiski ei jätku. Nii et mingi tuumajaama ettevalmistamisega tuleb alustada, sest järjekord on 25 aastat pikk. Kasulik on ennast sappa seisma panna, isegi kui me lõpuks otsustame mitte otsa.“

Tuuleenergia arendamise kohta nentis Lippmaa, et tuuleveskid on Eestis pikk traditsioon. „Aga uue asjana on neil nüüd ka sõjaline külg,“ ütles Lippmaa. „Kas rootslased on nõus, et Hiiumaa madalikule pannakse tuulikud, mis on täpselt selle radari ees, millega nad jälgivad Soome lahel toimuvat? Vaevalt küll. Me peame ise arvestama samade nõuetega, mida oleme esitanud gaasijuhtme puhul,“ rõhutas ta.

Tiit Kolk: Elektri hinna küsimust ei tohi alatähtsustada

Gea Otsa, MKMi pressiesindaja

Energiatarbijate esindaja, ettevõtja Tiit Kolk ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes elektri hinnast sõltub meie majanduse konkurentsivõime maailmas.

„Ehkki eelkõnelejad on öelnud, et mida kõrgem elektri hind on, seda parem, ei saa sellega kuidagi nõus olla. Elektri hinnast sõltub meie tänase tööstuse konkurentsivõime maailmas,“ ütles Kolk.

„Siin on pakutud, et turu reguleerimisest võiks loobuda enne aastat 2103. Kas meil on mõistlik regulaator ära killida ja lasta elektrihind kõikuma? Ma pole selles kindel. Keegi pole arvestanud, milline on sellise stsenaariumi makromajanduslik mõju,“ ütles Kolk.

„Esinen ka ühe populistliku küsimusega vastukaaluks mõnele populistlikule eeskõnelejale. Ehk tasuks arutada, kui suurt investeeringut vajaks see, et kümme suuremat elektritarbijat sulgeda ja kompenseerida nende ärist väljumine, võib-olla oleks see odavam kui uue katelde ehitamine,“ lisas Kolk.

Jaan Tepp: Tuuleenergia arengut takistavad müüdid

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindaja Jaan Tepp ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et tuuleenergia arendamisele loobivad kaikaid kodaratesse ühiskonnas levivad müüdid.

„Palju räägitakse, et tuul ei sobi meie süsteemi ja on nagu sadul sea seljas. Ma ütlen, et meil vaadatakse meelega osadest faktidest mööda,“ ütles Tepp.

Tema sõnul sõltub see, kui palju Eestisse tuulikuid tuleb, üldsuse hoiakutest ja müütidest. „Levinumad on müüdid, et tuulikute pealetungiga hävitatakse elektrivõrk, et tuulikute labadega materdatakse surnuks meie linnud ja loomad ja et tuuleenergia on kallis. Ma olen sellest hoolimata kindel, et ka Eesti elektrisüsteemis on oma koht tuuleenergial. Seda näitab juba kasvõi see, et ka Eesti Energia on sellel alal ilusaid initsiatiive alustanud,“ lausus Tepp.

Lembit Vali: Kes tootma pääseb, selle üle otsustab tarbija

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

OÜ Põhivõrk juht Lembit Vali ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et selle, kes lõpuks turule energiat tootma pääseb, otsustab tarbija.

„Selge on see, et kõik tootmisliigid pole võrreldavad, kõigil head ja vead. Milline tootja lõpuks tootma pääseb, selle määrab lõpuks ikkagi tarbija, mitte arengukava. Riik saab vaid arengukavas paika panna, kuidas soodustada teatud tootjate turule tulekut ja millistest tootjatest ühiskond võidab,“ ütles Vali.

Vali sõnul ei ole Eesti energeetikas eriti kõrge investeerimisvõime. Seetõttu tuleb arvestada ka variandiga, et aastal 2016 ei suuda me elektri nõudlust täita. „Meil peavad selleks ajaks olema piisavad ühendused naabritega, et sealt vajadusel elektrit tuua ja kui veab, siis ka eksportida. Seetõttu täna on Põhivõrgus täna käimas tõsine töö Nordpooli suunal, et integreerida Baltimaad nordpooli turuga, et tekiks normaalne turg,“ ütles Vali.

Tema sõnul vajab lahendamist ka oluline küsimus: kes peab katma reservikohustuse? „Me ei saa tekitada olukorda, kus Eesti tootja on sellest ülesandest vabastanud, tekitades turule ebavõrdse olukorda,“ nentis Vali.

Sander Vaikma: Põlevkivi tuleb arendada, kuni uusi otsuseid pole

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Ametiühingute esindaja Sander Vaikma ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et enne, kui uue kaevu ehitamine pole otsustatud, tuleb vana kaevu edasi hooldada ja arendada.

„Kõikvõimalikud muutused on pikaajaline protsess ja ma tahaksin rõhutada, et uue elektrijaama ehitamise aeg, 5-15 aastat, hakkab jooksma sellest momendist, kui vastav otsus on kuskil tehtud. Samas elektrienergiat tahavad tarbijad ju iga päev,“ ütles Vaikma. „Kui osad prognoosid väidavad, et tarbimine kasvab ja teised loodavad, et väheneb, siis täna adekvaatset hinnangut sellele pole. See tähendab, et elektri tootmine, millest täna üle 90% annab põlevkivi, peab jätkuma.“

Vaikma sõnul on Eestis põlevkivi osas olemas nii kompetents kui ka katlad. Kuid mis juhtub tulevikus, seda peab vaatama ka selle pealt, kui kauaks põlevkivi jätkub, sest ükskord saab ta otsa nii või teisiti. „Ei saa ju sülitada vanasse kaevu, kuni uus valmis pole. Kuni ei teatagi, kuhu uut kaevu ehitada, tuleb vana kaevu käigus hoida, remontida ja võimaluse korral ka arendada. Ehk põlevkivi tuleb arendada, kuni uusi otsuseid pole,“ ütles Vaikma.

Kalle Kilk: Vajame täiendavaid ühendusi

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Põhivõrgu juhatuse liige Kalle Kilk ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ esinedes, et Eesti elektrisüsteem vajab täiendavaid ühendusi naaberriikidega, et olla osa suuremast elektriturust.

Aastaks 2010 on Skandinaavias tootmisvõimsuse ülejääk, ütles Kilk. Veelgi enam, tootmise ja tarbimise ennustus aastateks 2005-2025 näitab, et Skandinaaviamaad on energiaülejäägiga ka kaugemas tulevikus. Seetõttu on lähema viieteistkümne aasta perspektiivis vajalik ehitada täiendavad merekaablid Läti, Leedu ja Rootsi vahele ning Eesti ja Soome vahele.

"Samuti tuleb tugevdada ühendusi Baltimaade sees – rajada uued õhuliinid ühendama Eestit Lätiga ning Lätit Leeduga. Planeerimisel on ka ühendus Leedu ja Poola vahele, mis võimaldaks tulevikus Baltimaadel minna üle samasse sagedusalasse Euroopa ühendenergiasüsteemiga UCTE," rääkis Kilk.

Teise suure teemana peatus Kalle Kilk elektrisüsteemi töökindluse tagamise ühel olulisimal komponendil - tootmise ja tarbimise igahetkelisel tasakaalul. Ehk teisisõnu vajadusel reservide järele, mis aitavad hoida elektrisüsteemi sagedust. Kilgi sõnul võivad reservid asuda nii tootmisseadmete juures kui ka mujal, nii teises Eesti piirkonnas kui ka välismaal.

"On aga oluline märkida, et kõik võimsused, mida reserveeritakse mujal asuvate võimsustega, vajavad võrguühenduste eelnevat reserveerimist. Eesti ja välisriikide vaheline võrguühenduste “toru” läbilaskevõime on piiratud, sinna peab mahtuma nii transiit, kaubandus kui ka välismaal asuvate reservide võimsus. Kuidas nende vahel valida?" küsis Kilk.

Kilk rõhutas, et elektrimajanduse arengukavas ja energiamajanduse arengukavas tuleb arvestada tootmisvõimsuste piisavuse prognoosi kohase ennustusega, et kauplejad hakkavad tulevikus Eestisse elektrit importima ning selleks on vaja uusi ühendusi ja täiendavat raha Eestis paiknevate reservide hoidmiseks. Samuti on võrguühenduste kasutamiseks vaja ühtseid reegleid, mis tagavad kõigi huvigruppide võrdse kohtlemise ega sea ohtu Eesti varustuskindlust.

Ilmar Petersen: Põlevkivielektril on koht ka vabaturul

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Narva Elektrijaamade juht Ilmar Peterson ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ esinedes, et näeb põlevkivienergial tulevikku ka vabaturul

Peterseni sõnul on põlevkivienergia soodsam kui biokütused, sest viimaste konkurentsivõimet suurendavad oluliselt riiklikud subsiidiumid.

Vabaturul näeb aga Petersen põlevkivielektril endiselt kohta. „Vabaturust rääkides ei ole põlevkivist elektri tootmisel turg garanteeritud, sest vajadus kõigub ning töötavad ja müüvad need jaamad, mis on kõige odavamad,“ ütles ta.

Peterseni sõnul on olemasolevaid põlevkivielektri tootmisvõimalusi mõistlik kasutada seni, kuni võimalik. „2016. aastal kehtima hakkavaid keskkonnanõudeid on võimalik täita. Põlevkivielektril on koht ka vabaturul. Kui me tahame aga saada põlevkivielektrist Eestile varustuskindluse tagajat, siis me peame selle eest ka maksma.“

Erik Puura: Neljanda põlvkonna tuumajaamad tulevad vanadesse tuumariikidesse

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ maailma tuumaenergeetika arenguid tutvustades, et neljanda põlvkonna tuumajaamad kerkivad ilmselt vanadesse ja suurtesse tuumajaamadesse.

„Neljanda põlvkonna reaktorid on suurte ja tugevate tuumariikide mängumaa. Peamiselt üritatakse paremini ära kasutada ja töödelda kolmanda põlvkonna tuumajaamades tekkivaid jäätmeid. Nii võib eeldada, et tõenäoliselt tekivad neljanda põlvkonna tuumajaamad sinna, kus juba olemas kolmanda põlvkonna omad,“ ütles Puura.

Kui kauaks maailmas uraani jätkub? Puura sõnul on arvamusederinevad: on hinnanguid, et 40-70 aastat, on raporteid, et 85-200 aastat. Samas on teada, et uraani hinna kümnekoristamisel muutuksid varud kolmesajakordseks.

Puura ütles ka, et valdkond on rahvusvaheliste konventsioonidega tugevalt reguleeritud, meil pole võimalik siin mingeid jalgrattaid avastada. „Kui Eesti otsustaks saada tuumariigiks, tuleks kõigepealt välja töötada seadused, luua pädev järelevalveasutus jne. Kõige sellega on seotud suured kulutused. Kokkuvõttes tundub see mõte, panna arengukavasse plaan rajada väike neljanda põlvkonna tuumajaam, väga julge. Ükski teine algaja tuumariik pole nii tugevat otsust julgenud teha. Selleks on vaja palju suuremaid kogemusi, kui praegu olemas on.“

Marek Strandberg: Omatootmisele rõhumine on naturaalmajanduse maiguga

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Riigikogu liige ja Eestimaa Roheliste liige Marek Strandberg ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ ettekannet tehes, et Eesti ei peaks siiski keskenduma ise oma energiavajaduste katmisele.

„Üks väide, millega on raske nõusse jääda, on see, et me peaks ise oma elektrivajadusi katma. Oleme Euroopa Liidu osa, EL aga põhineb teatavasti kaubeldavatel ühisväärtustel. Kas omatootmise vaieldamatuks eesmärgiks seadmine läheb kokku nende jagatud ühisväärtustega? Elektri omatootmisele rõhumine on Euroopa Liidus naturaalmajandusliku maiguga,“ ütles Strandberg.

Strandberg avaldas lootust, et energiajulgeolekust rääkides peetakse silmas selle pikaajalisust.

„Energiajulgeolek ei ole odav elektrienergia iga hinna eest. Samuti ei ole energiajulgeolek seotud ülereguleerimisega. Mõistlik ei ole ka teiste kopeerimine, mõistmata samal ajal, miks midagi tehakse. Näiteks tuumajaama osas,“ ütles Strandberg. „Energiajulgeoleku puhul on hoopis esmatähtis planeeritud energiasääst majanduskliima parandamiseks, liigsete investeeringute vältimiseks. Pikaajalise energiasäästu kavandamine on tegelikult varustuskindluse kõige parem tarbijapoolne komponent! Selle kirjutamata jätmine Eesti energeetika arengukavasse ei ole mõistlik. Oluline on ka riikliku regulatsiooni adekvaatsus ja energiaallikate mitmekesisus.“

Kas Eesti võiks vajada tuumajaama? Strandberg ütles oma ettekandes, et tuumajaama võimsus ei ole kiiresti reguleeritav ja seega ei ole tegu mitte varustuskindlust tagava seadme, vaid energiaallikaga. „Tuumajaam vajab samamoodi reservvõimsusi, nagu ka tuulikud. Lisaks on tuumaenergeetika juurutamine on riigis, kus seda pole tehtud, on kaudsete kulude tõttu märkimisväärselt kallis,“ ütles ta.

Strandberg tõi välja ka tuumajaama majandusriskid:
müüja turg, sest kõik ostavad täna tuumajaamu
kütuseprobleemid
tarnekvaliteet ja inimeste endi hoolsus
lisainvesteeringute vajadus ja tehnilise kultuuri tase

Lisaks tekib Strandbergi sõnul meil kui tuumaenergia osas teistele järgijooksjal probleem, kuhu oma kallist tuumaenergiat müüa, kuna paljudel lähinaabritel on ju oma tuumajaamad olemas.

Strandbergi sõnul vajab Eesti vastuseid järgmistele küsimustele:
Milline on Eesti ja lähiriikide energiatarbimine tulevikus?
Millised on kogukulud mistahes energiatootmise elementide kasutuselevõtul?
Kuidas teha nii, et tururegulatsioonid ei vähendaks konkurentsivõimet?
Milline on tehnoloogiate areng ja hind, mis suudavad tagada võrguta varustuskindlust tarbijate juures?

Toomas Niinemäe: Iru Elektrijaamad suudaks pea terve Tallinna koostoodetud soojusega varustada

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Iru Elektrijaamade juhataja Toomas Niinemäe ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis esinedes“, et Eestil oleks koostootmispotentsiaali küllaga.

Eesti koostootmispotentsiaal võiks olla asulate kaugküttevõrkudes, energiamahukates ettevõtetes ja teenindussektoris, nagu kaubanduskeskused, veepargid ja haiglakompleksid.

„Kus oleks eelkõige võimalik koostootmist arendada? Tartus juba koostootmisjaam kerkib. Tallinnas on Iru elektrijaam võimeline praktiliselt kogu linna koostoodetud soojusega varustama ja kui kõrvale tekib veel Väo jaam, siis koostoodetud soojust on Tallinna jaoks piisavalt,“ rääkis Niinemäe.

Niinemäe sõnul takistab koostootmist eelkõige soojustootjate suur laenukoormus, investeeringute võime on tagasihoidlik. Probleem on ka Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise metoodika paindumatus, biokütuste puhul on probleem kättesaadavuse ja hinnaga.

Niinemäe esitas ettepanekud, kuidas koostootmist Eestis arendada:
* Toetuste skeem oleks vaja laiendada kõigile koostootjatele. Tõhusa koostootmisega toodetud soojusele tuleb anda prioriteetne müügivõimalus.
* Motiveerida soojusvõrkude omanikke ühendama võrgupiirkondi, et kasutada ära olemasolev koostootmispotentsiaal. Eriti oluline Tallinna puhul, kus võrgupiirkonnad pole ühendatud.
* Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise metoodikas tuleb arvestada eri tootjate iseärasusi. Õunu tuleb võrrelda õuntega ja apelsini apelsinidega. Koostootmisjaamade ülespanek on kallim kui ühe tavalise katlamaja.
* Soojuse piirhinna taotluste läbivaatamise protsess Konkurentsiametis tuleb muuta paindlikumaks, arvestades kütuseturul hindade kiiret muutumist.

Juhan Parts: Elektritootmise valikute üle on viimane aeg hakata otsuseid tegema

















Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi avakõne energiafoorumil "Elektritootmise valikud Eestis" 9. aprillil 2008 Tallinna Tehnikaülikoolis.

Mul on rõõm avada teine foorum energiafoorumite sarjast. Foorumite tulemusel on meil loodetavasti hiliskevadeks Eestis olemasolev tarkus ka paberil ja selle järgi on võimalik mõtestatult edasi liikuda järgmised 5-10 ja loodetavasti kuni 15 aastat. Tahan tänada Tallinna Tehnikaülikooli. Usun, et kui räägime Eesti energeetikast, siis pole sobivamat kohta kui siin.

Tulles tänase foorumi teema juurde, siis energia arengukava puhul on see kõige pakilisem ja kõige rohkem minu käest küsitav küsimus: millest elektrit toota?

Eestis on lähiaegadel vaja teha konkreetseid otsuseid, milliseid elektrijaamasid rajama hakata. Osa otsuseid juba tehtud, osad ettevalmistamisel, kuid vaja veenduda, et kompass on õige, kuna need otsused on pikaajalise mõjuga. Küsimus pole vaid selles, kas kodus lamp põleb, vaid kas majandus on konkurentsivõimeline.

Aastal 2013 avaneb Eesti elektriturg ja rakenduvad uued heitmekaubanduse reeglid. Aastaks 2016 tuleb kokkuleppe järgi Euroopa Liiduga uuendada Narva Elektrijaamasid. Iga jaama rajamise protsess võtab sõltuvalt jaamast aega 5-15 aastat, seega on viimane aeg hakata tegema otsuseid. Väga palju meil aega pole, leida konsensus. Ja seda olukorras, kus me kõike ikka ei tea, maailm muutub väga kiiresti.

Esimese foorumi üheks kõlama jäänud seisukohaks oli, et Eesti peab ka tulevikus olema võimeline ise katma oma elektrinõudluse, sellega olid nõus kõik esinejad. See tähendab seda, et Eestis peaks ka pärast 2016. aastat olema ca 2000 MW elektri tootmise võimsusi. Millised need võimsused oleksid? Selle üle peamegi arutama.

Neid valikuid mõjutavad oluliselt mitmed globaalsed protsessid. Kui palju me suudame neid mõjutada, on iseküsimus, kuid ka nendes on meil võimalik kaasa rääkida nii Euroopa Liidu, Põhjamaade kui ka Baltimaade tasemel.

Esiteks, elektriturud avanevad ning sellest tulenevalt on muutunud investeeringute tegemise loogika ja turgude toimimine. Oluline muutus on see, et avatud elektriturul peab riik meelitama investoreid investeerima nendesse lahendustesse, mida riik soovib. Esmalt peab aga riik ise paika panema, milliseid jaamasid ta rajada soovib. Tänane foorum ongi osa sellest otsustusprotsessist. Kutsun üles konstruktiivsele ja julgele arutelule.

Teiseks oluliseks trendiks on energiaallikate hinnatõus, mis oluliselt mõjutab elektritootmise valikuid. Elektritootmise valikute tegemisel muutub järjest olulisemaks hindade prognoositavus ning konkurents teiste energiatootjatega. Ilma erinevate tootjate ja müüjate olemasoluta ei saa me tegelikult elektriturust ja selle toimimisest rääkida. Alati armastatakse tuua positiivne näide, et mis toimus telekommunikatsioonituru avamisel, me kõik mäletame hindasid enne ja nüüd. Kas see on võimalus ka energeetika jaoks, on küsimus teile, foorumil osalejad.

Kolmas, kõige suurema mõjuga trend Eesti valikute osas on seotud uute kavandatavate heitmekaubanduse reeglite rakendamisega Euroopa Liidus. CO2 heitmekaubanduse põhimõtted, mida Euroopa Komisjon paar kuud tagasi tutvustas, tõstavad väga oluliselt fossiilkütustest toodetava elektri hinda Euroopa Liidus. Hetkel käib küll alles Euroopa Liidus arutelu, kuidas neid reegleid rakendada, kuid juba täna võib hinnata, et selle paketi mõju põlevkivienergeetikale on kindlasti olemas.

Elektritootmises on Eestis valikuid, mille osas on kõik ühel meelel: näiteks koostootmisjaamade juurde ehitamine tundub kõigile olevat õige suund ning sellega juba ka tegeletakse. Samas on nende jaamade potentsiaalne toodang sõltuv pidevast soojuskoormusest ning on seetõttu piiratud..

Samuti on kõik enam-vähem ühel meelel selles osas, mis puudutab erinevatel kütustel paindlike gaasturbiinide rajamist, mis tagaksid nii reservi kui tasakaalustaksid tuulikute toodangu kõikumist. Vähene paindlikkus on Eesti elektrisüsteemi praegune selge kitsaskoht ning selle parandamiseks tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid.

Ülejäänud valikute osas on inimestel aga erinevad arvamused. Tuuleenergia suuremahulise kasutamise osas on paljudel kahtlusi, kuidas nende ebaühtlast toodangut saaks efektiivselt tasakaalustada. Küsimus, milliseid võimalusi pakub siin Euroopa Liidu uus taastuvenergia direktiiv. Tuumaenergia puhul on alati küsimuseks tema sotsiaalne aktsepteeritavus, suured ühikvõimsused ja jäätmete probleemid. Hea meel on aga selle üle, et Eestis oleme lühikese ajaga jõudnud sinna, et tuumajaam kui sõna pole enam põlatud. Tuumaenergiast võib juba rääkida. Põlevkivist otse elektri tootmine on keskkonnamahukas ja tulevikus ka väga kallis, põlevkiviõlist ja -gaasist elektri tootmine on täna veel läbi proovimata.

Kõikide nende valikute analüüsimisel tuleb arvestada nii energiajulgeoleku, keskkonnakaitse ja majanduslike kriteeriumitega, aga ka sotsiaalse aktsepteeritavusega. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik valikud olema valdava enamuse poolt aktsepteeritavad. Samuti peame me vältima vigu, mida on teinud teised riigid, ning õppima ka nende positiivsetest kogemustest.

Üks on selge: Eesti ei tohiks tulevikus enam olla ühe-elektrijaama-riik. Meie elektrivarustuse aluseks peab saama mitmekesisus, ehk tegelikult võivad kõik räägitud valikud olla Eesti jaoks reaalsed.

Esmaspäev, 7. aprill 2008

Kuidas valitakse foorumile huvigruppe?

Küsimus:
Mind hämmastab, et foorumi huvigruppidedest on kõrvale jäetud veskite ühendus MTÜ Eesti Veskivaramu. http://www.ngo.ee/21407
Millega seda seletate?
Peep Tobreluts, ettevõtja, Erakond Eestimaa Rohelised liige

Vastus:
Energeetikaga on Eestis seotud üle 200 erineva huvigrupi. Kõik lavale kahjuks ei mahu. Valiku aluseks oli see, kuivõrd suurt osa mängib huvigrupp Eesti energeetika tuleviku üle otsustamises. Lavale kutsutud huvigruppidest võiks igaüks potentsiaalselt katta tulevikus Eestis üle 200 MW võimsusest.
Kuna Eesti hüdroressurss on väga väike ning seegi seotud pidevate vaidlustega kalade elukeskkonna üle, siis seda energeetikat suhteliselt vähemõjutavat valdkonda me tiheda päevakava tõttu sel foorumil arutada lihtsalt ei jõua.
Einari Kisel, MKMi energeetika asekantsler

Reede, 4. aprill 2008

Esita foorumil esinejatele küsimus!

Alates tänasest kuni teisipäeva, 8. aprilli õhtuni on Energiafoorumi ajaveebis võimalik esitada küsimusi foorumil "Elektritootmise valikud Eestis" diskussioonis osalejatele.

Huvitavamad küsimused esitab moderaator diskussantidele otse laval. Need küsimused, mis ajapuudusel vastamata jäävad, saadame hiljem järele ja avaldame vastused blogis. Palume küsimuste juures jääda teemasse - need peaksid puudutama elektritootmise valikuid.

Huvigruppide diskussioonis osalevad:
Eesti Energia AS – Sandor Liive
OÜ Põhivõrk – Lembit Vali
EJKÜ – Mati Meos
Tuuleenergia Assotsiatsioon – Jaan Tepp
Keskkonnaühenduste Koda – Jüri-Ott Salm või Raivo Vilu
Energiatarbijate esindajana – Tiit Kolk
Ametiühingud – Sander Vaikma
Teaduste Akadeemia – Endel Lippmaa

Poliitikute diskussiooni on palutud esindaja igast Riigikogus esindatud erakonnast:
Keskerakond
Reformierakond
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Isamaa ja Res Publica Liit
Rahvaliit
Eestimaa Rohelised

Küsimused palume esitada selle postituse kommentaariumisse. Märkige palun kindlasti ka ära, kellele on küsimus mõeldud.

Eesti Pelletitootjate Liit: Reaalsete valikute aluseks peab olema ressursiuuring


Raul Kirjanen ja Kuido Kuntro, Eesti Pelletitootjate Liidu juhatuse liikmed

Leiame, et Eesti energeetilise stabiilsuse tulevikku planeerides tuleks arvesse võtta mitte ainult elektrienergia tootmine, vaid olulises osas vaadelda ka soojamajandust ning elektritootmise ja soojamajanduse omavahelisi seoseid.

Mis on pellet?

Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Puidutööstuste jääkmaterjal jahvatatakse ning pressitakse suurel rõhul graanuliteks. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, mille kasutamisel nii väikestel kui ka suurtel võimsustel saavutatakse vedel- ja gaasikütte puhtus, mugavus ja automatiseeritus.

Eesti Pelletitootjate Liidu liikmed on kõik Eesti suuremad pelletitootjad:
AS Kalvi Mõis (tootmismaht 100 000 tonni aastas)
AS Hansa Graanul (tootmismaht 100 000 tonni aastas)
AS Graanul Invest (tootmismaht 150 000 tonni aastas)

Kokku toodavad Eesti Pelletitootjate Liidu liikmed 350 000 tonni pelleteid aastas, mis on oma energiaväärtuselt 1 662 500 MWh energiat aastas ehk umbes 60 000 eramu või 250 000 inimese küttevajadus aastas. Arvestades pelletitootmise arvestatavat mahtu Eestis, kodumaise ressursi olemasolu ning tänapäeval välja arendatud pelletikütmise tehnoloogiate kõrget taset, leiame, et pelletil on oluline tähtsus tulevases Eesti energiapoliitikas.

Missugune on pelletitootjate seos Eesti energiapoliitikaga?

Esiteks on pelletitootjad olulise energiaressursi tootjad Eestis ja selle ressursi kasutuselevõtt Eestis tagaks oluliselt lihtsamalt ka meile Euroopa Liidu poolt seatud eesmärkide täitmise. Teiseks oleme me üks suuremaid puidujääkide kasutajaid Eestis, tegutsedes sellel turul koos soojatootjatega ning plaaditootjatega. Kolmandaks oleme me suhteliselt suured elektritarbijad ise, kuna meie protsess nõuab teatud määral elektrit (elektrit kulub umbes 2% toodetud pelletite energiaväärtusest). Seega leiame, et oleme Eesti tulevase energiapoliitikaga igati seotud.

Mida arvame olemasolevast ja tulevasest Eesti energiapoliitikast?

Arvame, et praeguses energiapoliitikas on tehtud rida otsuseid, mis on ebavajalikud, ebaproportsionaalsed ja ainult teatud huvigruppide lobitööd silmas pidavad. Seetõttu soovime aktiivselt osaleda tulevase energiapoliitika kujundamisel.

Mida on täna tehtud valesti?

Arvame, et eelmise Riigikogu viimasel minutil vastu võetud Elektrituruseaduse muudatused, mis sätestasid taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise soodustused, on olnud ebaproportsionaalsed ja suures osas mittevajalikud.
Kui vaadata viimasel ajal aset leidvat diskussiooni taastuvatest allikatest elektrienergia tootmiseks, siis esile kerkib kaks valdkonda: tuuleenergia ning puidul, turbal ja prügipõletamisel baseeruvad koostootmisjaamad.

Tuulenergia

Tuleks läbi viia sõltumatu uuring, missugune on Eestis parimates tuuletingimustes töötava ja viimast tehnoloogiat kasutava tuuleelektrijaama toodetud elektri omahind. Iseenesest ei ole see keeruline protsess, tuuleandmed on Eestis olemas nii riigil kui ka erinevatel teadusasutustel. Nendest andmetest tulenevalt on väga lihtne kokku panna potentsiaalne tuulepargi projekt ja leida tuuleenergia hind, mis tagaks tootjatele mõistliku tasuvuse, kuid ei koormaks ebamõistlikult Eestis tegutsevaid elektritarbijaid.

Asjaolu, et tänane hind on ebamõistlik, näitab juba investeerimissurve antud sektorisse, ajakirjanduses toodud andmetel on täna esitatud tuuleparkide rajamise liitumistaotlusi 1600 MW ulatuses, räägitakse kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvatest avamere tuuleparkidest jne.

Arvame, et need on kõik väärt ettevõtmised, kuid kindlasti ei peaks Eesti elektritarbija neid kinni maksma. Kaaluda võiks siinjuures kahte erinevat lahendust, esiteks fikseerida tuuleenergiast toodetud elektri hind nt. kümneks aastaks konkreetsele tasemele. Teise lahendusena näeksime oksjoneid (neid korraldab näiteks Leedu), kus potentsiaalsed tuuleenergia tootjat pakuvad oma hinna, millega nad oleks valmis kümne aasta jooksul elektrit tootma, ja vastavalt oksjoni tulemustele valitakse välja projektid, mis saavad riigi poolset toetust kõrgema elektrihinna näol.

Mistahes variant valida, peaks see igal juhul tagama, et ostetava tuuleenergia hulk oleks piiratud meie vajaduste ja võimalustega ning hind sunniks välja ehitama vaid kõige efektiivsemaid ja kasumlikumaid projekte. Kõik ülejäänud huvilised võiksid oma projekte ikka teha, ent riigipoolne toetus neile ei ole vajalik.

Koostootmisjaamad

Koostootmisjaamadel on kaks toodet: soojus ja elekter, kusjuures mahult oluliselt suurem toode on soojusenergia. Siinkohal peakski välja töötama väga konkreetse regulatsiooni, kuidas toetust saavad koostootmisjaamad peaksid jagama oma kulud soojatootmise ja elektritootmise vahel. Samuti tuleks reguleerida, kuidas on võimalik nende toodete hinna määramine ja kompenseerimine.

Kindlasti tuleks elektrihinnale jällegi seada ülemine piir, millest üle ei tohiks minna, ja see piir võiks olla seatud näiteks viieks aastaks, siis teavad kõik, millega nad peavad arvestama oma investeeringuid tehes. See sunniks samas koostootmisjaamu olema esiteks efektiivsed oma tootmisprotsessis ja valima võimalikult efektiivse tehnoloogia ja samas valima endale kütuse, mis on võimalikult hinnaefektiivne elektri ja sooja toomiseks. Kolmandaks oluliseks teemaks ongi koostootmisjaamade kütusebaas.

Täna on suuremad koostootmisjaamad väitnud, et nende kütuseressursiks on puit. Samas on puidul täna olemas Eestis väljakujunenud kasutajabaas, puitu kasutavad ettevõtted oma sooja tootmiseks, kohalikud katlamajad, plaaditööstused ja muuhulgas ka pelletitööstus. Väga suur osa sellest puidust, mis täna Eestis tekib, on leidnud endale kasutaja.

Olukorras, kus Vene puidutollide ja nn. raudteeblokaadi tõttu jääb Eesti puidutööstussektor aina väiksemaks ning kohalikud metsaomanikud ei ole motiveeritud oma metsade efektiivsest majandamisest, tekib küsimus - kust võetakse see puit? Kas tegelikku olukorda on reaalselt analüüsitud? Kas riik on arvestanud olukorraga, kus energiasektor töötab põhiliselt kulupõhiselt (e. niipalju kui kulub raha energia tootmiseks tuleb tarbijal kinni maksta, vahet ei ole kui palju see on) ja kogu ülejäänud puidutööstus turupõhiselt (e. võime puidu eest maksta on täpselt nii suur, kui kallilt sa suudad oma toodet müüa), siis sellise suuna jätkudes Eestil ei ole võibolla enam varsti olulises osas oma puidutööstust.

Samas seoses omavahelise konkurentsiga kruvitakse puidu hinnad kõrgemale ja kõrgemale ja lõppkokkuvõtteks tõuseb nii sooja hind kui ka elektri hind, ärist langevad välja paljud olemasolevad puiduga seotud ettevõtted ja kogu selle protsessi kasu on raske näha. Samas puidutööstus ja sellega seonduvad ärid on täna Eestis ühed suuremad tööandjad ja seda eriti väiksemates maapiirkondades.

Meie ettepanek koostootmisjaamade kütusebilansiga seonduvalt oleks suunata koostootmisjaamad kui suured energiaettevõtted kasutama keerulisemat kütust (praht, metsa ülestöötlemisjäätmed (kännud, oksad), põllumajandusjäätmed, põllumajanduslikud energiakultuurid (energiavõsa, energiahein), teatud mahus ka turvas jne.) ja doteerida nendest allikatest toodetavad energiat. Samas jätta puidu kasutamine dotatsioonide alt välja. Miks?

Eestis olev jääkpuit (küttepuu, puiduhake, saepuru, höövlilaast) kasutatakse täna nagunii suures osas energiasektori erinevate toodete tootmisel (soojus, briketid, pelletid, jne.). Puidu kasutamine elektritootmises ei too riigile selles osas kaasa mitte mingisugust positiivset muudatust, ainult ilmselt tekkiva hinnatõusu.

Samas on meil olemas probleem paljude teiste materjalidega, nagu prügi, täna ei ole veel head kasutajat metsa ülestöötlemisjääkidel, Eestis on suurel hulgal madalakvaliteedilist põllumaad, mida saaks kasutada energiavõsa ja energiaheina kasvatamisel jne. Arvame, et riik peaks suunama oma toetused energeetikas just nende uute võimaluste kasutuselevõtuks.

Mida teha tulevikus teisiti?

Arutelu peaks hakkama peale korralikust ressursiuuringust e. kui palju on meil ressursse mingisuguses valdkonnas, kuidas nad on täna hõlmatud, kui palju on teatud valdkondades potentsiaali. Selle tulemusena jõuaksime olukorrani, kus põllumajandussektor saaks välja käia oma prognoosid potentsiaalsete energiaallikate kohta, mida nad suudaksid ja oleksid huvitatud tootma, metsamehed saaksid välja käia oma arvutused (need on tegelikult esialgsel kujul Eesti Metsatööstus Liidus olemas), kui palju on Eestis puiduressursi ja kuidas seda täna kasutatakse ning mida teha selle efektiivsemaks kasutamiseks.

Energeetikud peaks välja selgitama, kui palju tuuleenergiat ja missugustel tingimustel meie võrk välja kannatab ning missugune võiks olla tuulenergia hind tulevikus jne. Nende uuringute tulemusena tekiks meil n.ö. võimaluste kaart e. missugused on reaalselt meie kodumaised energiakandjad, millega saame pikas perspektiivis arvestada.

Kui see info on olemas, siis saaks ratsionaalselt ja tuginedes kogutud infole otsustada, missugused on tegelikult meie reaalsed valikud. Paraku on kõik asjad omavahel seotud ja tegeldes ainult ühe küsimusega või ühe sektori probleemidega ning suunates sinna suurel hulgal dotatsioone võib juhtuda, et paljud teised sektorid kaotavad oluliselt rohkem, kui on võitnud see sektor, kuhu toetused suunati. Seniks tuleks kiiremas korras leida lahendus, kuidas riigiabina käsitletavad soodustused taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale Eesti majandusele olulist kahju ei saaks põhjustada.

Loodame, et meie seisukohad on täiendavaks allikaks diskussiooni elavdamisel, mis viiks meid paremate lahendusteni.

Neljapäev, 3. aprill 2008

Energiafoorum “Elektritootmise valikud Eestis” toimub 9. aprillil

Kolmapäeval, 9. aprillil algusega kell 9 korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Tallinnas Tehnikaülikooli aulas energiafoorumi „Elektritootmise valikud Eestis“.

Foorumil arutlevad huvigrupid ja poliitikud Eesti elektritootmise võimalike valikute üle, prognoosivad, mida erinevad stsenaariumid endaga kaasa võivad tuua ja analüüsivad võimalikke valikuid nii majanduslikust, keskkonnakaitselisest kui ka varustuskindluse aspektist.

Foorumi avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Foorumil osalemine on kõigile tasuta, registreerumine toimub kohapeal. Tegemist on teise üritusega MKMi korraldatavast energiafoorumite sarjast. Kolmandal, maikuus toimuval foorumil arutletakse elektrituru avanemise mõjude üle.

Kõigi foorumite kokkuvõtted ja videosalvestused on kättesaadavad MKMi energiablogis aadressil http://energiafoorum.blogspot.com/. Samuti saab alates homsest, 4. aprillist, blogis esitada foorumil esinejatele küsimusi.

Foorumi ajakava:

9.00-9.05 moderaator Meelis Mandeli sissejuhatus

9.05-9.15 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnavõtt

9.15-9.30 MKMi energeetika asekantsleri Einari Kiseli ettekanne

9.30-11.00 elektri tootmise valikute sessioon

9.30-9.45 Koostootmise võimalused - Toomas Niinemäe (Iru Elektrijaam)
9.45-10.00 Roheline energiakava - Rainer Nõlvak, energiavisionäär
10.00-10.15 Mõtteid nutikate elektrivõrkude kohta - Marek Strandberg (Riigikogu)
10.15-10.30 Tuumaenergeetika arengud maailmas - Enn Realo ja Erik Puura (TÜ)
10.30-10.45 Põlevkivienergeetika vabaturul - Ilmar Petersen (Narva Elektrjaamad)
10.45-11.00 Elektritootmise arengud naaberriikides, reservide vajadused - Kalle Kilk (OÜ Põhivõrk)

11.00-11.15 kohvipaus

11.15-12.30 huvigruppide arutelu

Huvigruppide esindajad:
Eesti Energia AS – Sandor Liive
OÜ Põhivõrk – Lembit Vali
EJKÜ – Mati Meos
Tuuleenergia Assotsiatsioon–Jaan Tepp
Keskkonnaühenduste Koda– Jüri-Ott Salm või Raivo Vilu
Energiatarbijate esindajana – Tiit Kolk
Ametiühingud – Sander Vaikma
Teaduste Akadeemia – Endel Lippmaa

12.30-13.45 poliitikute arutelu

13.45-14.00 Kokkuvõte

Teisipäev, 1. aprill 2008

Rein Rootamm: Aatomienergeetika tuleb lisada ülikoolide õppekavasse














Rein Rootamm,
TTÜ soojustehnika instituudi insener

Põlevkivi põletamine ja põlevkivielektrijaamad muidugi jäävad, kuid nende funktsiooniks saab olema tuumaelektrijaamade reserveerimine ja koormustippude katmine talvisel ajal, ehk Eesti omavajaduste katmine siis, kui kõik teised on hädas ja kusagilt keegi midagi ei anna. Põlevkivi suures mahus kateldesse ajamine, nagu see praegu toimub, on ajutine hädavahend ja käib suurelt jaolt tulevaste põlvede heaolu arvel.

Kuid Eesti oma vähese inimressursiga peab kõvasti pingutama, et jõuda lähema 10 - 15 aasta jooksul nõutavale tasemele tehnoloogiateadmistes, näiteks sinna, kus Soome on praegu. Selleks, et hakata tuumaelektrijaama ehitama, on vaja vähemalt 10 aastat mehi harida, enne kui hakkab tekkima nõutav varu kompetentsi kandjates.

Minu arvates tuleks juba sellel aastal nii Tartus kui ka Tallinnas, aga miks mitte ka Ida-Virumaal, avada uued erialad "Aatomienergeetika", praegu ülikooli tasemel, aga mõne aasta pärast ka tehnikumi (rakenduskõrgkooli) tasemel. Sellise ettepaneku tegemine Haridus- ja Teadusministeeriumile võiks olla Anto Raukase ja Andres Taukari värskelt loodud MTÜ "Eesti Tuumajaam" üks esimesi ülesandeid.

Ain Tomson: Poliitikute asemel peaksid Eesti energeetika arengut suunama insenerid

Ain Tomson,
energeetika-insener

Väidan, et temaatika käsitlemine energiafoorumil ja –blogis ei ole pädev, ehkki selle kriitika lahtiseletamine eeldaks energeetikaalast inseneripädevust ka väitluse vastaspoolelt. Ent lühidalt: sõna saavad kõik Strandbergi sarnased isehakanud, aga mitte ükski energeetikainsener. Teema on väga, VÄGA spetsiifiline ja sügavuti mõistetav tõesti ainult seda ametit õppinuile. Elektrienergeetika on amet ja sellel teemal väitlemine eeldab ka selle ameti õppimist ja tundmist.

Esimene asi, millele seda ametit õppides suurt rõhku pöörati, oli terminoloogia. Nii keerulist ja komplitseeritud temaatikat käsitledes peame olema kindlad, et räägime ühest ja samast asjast. Seda aga energeetikafoorumil kohe kindlasti polnud. Kuna foorumi eesmärk oli arutada Eesti energeetika tuleviku võimalikke arengusuundi ja kuna olemasolevad arvestatavad Narva elektrijaamad vajavad kiiret ja palju kapitali nõudvat otsust, siis eelkõige tähendab see vajadust rääkida energeetika alustest:
1. infrastruktuuri olemasolu ja arendamine
2. ressursside olemasolu ja selle ökonoomika
3. inimkapitali olemasolu ja selle pädevus
4. teaduslik põhjendatus
5. sotsiaalmajanduslik põhjendatus
6. julgeoleku põhjendatus
7. energiabilansiline põhjendatus
8. keskkonnaalane põhjendatus
9. jätkusuutlikkus

Need on alused. Kõik muu lähtub nendest ja ei ole niivõrd primaarsed, kui me räägime energeetika tulevikust. Kõik muu on energeetika teostuse kõrvalharud. Eestis on kõike muud ja kuhjaga, aga mitte põhjendatust.

Väidan et:

• Teema käib energeetikafoorumi korraldajatel üle pea.
• Energeetikafoorumi eesmärgipüstitus on puudulik. Rääkides võimalikest äriprojektidest – osalemine naaberriikide tuumajaamades, tuuleparkide arendamine, merekaablid, Eesti oma tuumajaam, eksport, import ja mis kõik veel – peame paratamatult alustama, jätkama ja lõpetama eespool loetletud energeetika alustest.
• Äriprojekt ei ole energeetika ja lubamatu on neid segi ajada.
• Nn taastuv (tuule)energeetika ei ole energeetika, kuna selle osakaal kogu energiaportfellist võib olla mitte rohkem kui 10%, üle selle on lubamatu ja kahjulik riigi rahakoti suhtes
• Nn tuumaenergeetika on eraldi majandusharu, mis eeldab olemasoleva põlevkivienergeetika majandusharu hülgamist. Lihtsustatult öeldes: see võib olla suurepärane äriplaan, aga see ei ole põhjendatud selles kontekstis, mida energeetikafoorum taotleb.
• Ilma elektrienergeetika haridusega insenere ja TTÜ teadlasi kaasamata ei ole see foorum üldse pädev. Spetsialistid mitte ainult ei peaks osalema foorumil, vaid peaksid seda juhtima. Poliitikud peaksid aitama foorumit läbi viia. Nii oleks õige.
• Väitluse selguse ja otstarbekuse eesmärgil tuleks Strandberg ja tema jüngrid energeetikafoorumitest eemal hoida, mitte neid püünele tõsta. Asjatundjad eelkõige. Nn Strandbergi energeetika ei ole kokkuvõttes roheline ega mingil viisil põhjendatud, sest nad ei ole energeetika alustes pädevad. Asjatundmatuid on teisigi, aga keegi teine ei karju nii süüdimatult oma asjatundmatust välja.
• Ükski energeetika teadlane pole täiuslik ega võimeline käsitlema kogu energeetikaga seotud spektrit. Sellepärast saab seda temaatikat juhtida energeetikateadlaste nõukogu. Parimate väljaselgitamiseks ja hoidmiseks koonerdada ei tohiks.

Minu arvamused ja ettepanekud Eesti energeetikat silmas pidades:

• Vähemalt kolm korda tuleks läbi mõelda, kas Eesti energeetikas üldse on olulist probleemi, mis vajaks kapitaalset suunamuutust ja lokku löömist energeetikafoorumil.
• Olemas on looduslik ressurss, mida jätkub kauemaks, kui uued ennast tõestada püüdvad suurema kasuteguriga tehnoloogiad kättesaadavaks muutuvad.
• Olemas on väljaehitatud ja kompleksne põlevkivienergeetika infrastruktuur, mis, tõsi küll, vajab olulist investeeringut uutesse ja ennast väga hästi tõestanud keevkihtkateldega energiablokkidesse
• Olemasolev infrastruktuur (koostootmisjaam) on kõrge kasuteguriga ja hästitoimiv. Kõne alla võiks tulla nn. jäätmepõletusjaam. Enam tuleks arendada kaugküttesüsteeme energiaplokkide kasuteguri tõstmiseks.
• Olemasolevad tugiteenused energiatootmiseks on hästi väljaarenenud ja efektiivsed
• Olemas on teaduslik baas ja põhjendatus
• Olemas on pädev inimressurss
• Olemasolev põlevkivienergeetika tagab Eestile suhtelise sõltumatuse ja julgeoleku
• Olemasolev keskkonnaregulatsioon toimib hästi
• Puudulik on elektrienergia tootmisbilansi jaamadevaheline reguleerimine, ökonoomika selles valdkonnas tagaks arvutusliku säästu kuni terve uue energiabloki maksumuse ulatuses! Kes Eesti riigis vastutab sellest möödavaatamise eest? Tegemist on oluliste suurusjärkudega.
• Ökonoomika seisukohast on arulage lõhkuda energiasüsteemi tootmiseks, ülekande-, jaotus- ja müügivõrguks, hellitades lootust, et kääbusriigis olematu turg midagi turupõhimõtete järgi reguleerima hakkaks. Eesti energeetika on Eesti asi ja seda ei õnnestu reguleerida globaalse turumajanduse reeglitega. Aga kõige olulisem siinjuures: miks peakski? Eestisisene reguleerimine oleks palju efektiivsem. Kui keegi tahab rahvusvahelist äri teha, siis palun väga. Aga oma jaamadega ja oma võrguga ja lahus Eesti maksumaksja energeetikast.
• Mõistlik oleks lahku lüüa Eesti vajaduse energiatootmine ja energiaeksport. Eesti tootmist ja tarbimist juhiks majandusministeeriumi regulatsioon ja eksport peaks alluma globaalse turu regulatsioonile. Lihtne. Teostatav.
• Puudulik on spetsialistide järelkasv, insenerideks saavad valdavalt noorukid, kes pole varem süsteemis nö alt üles töötanud ega elektrimajanduse üksikasjadega kokku puutunud.
• Puudulik on probleemi käsitlus, miks nii palju inseneriks õppijaid TTÜ-st välja langeb? Õppemetoodika on puudulik, praktikabaas on nõrk. Rõhuasetus on, kuidas häid hindeid saada, mitte erialast pädevust.
• Kui 20. sajand oli tehnikasajand, siis 21. sajand saab olema ökonoomika sajand. Ja seda igas valdkonnas ja juba näib, et igas riigis. Tasuvusuuringud eile, täna ja homme.

Kokkuvõtteks arvan et Eestis pole energeetika olukord üldse paha, pigem saab seda teha palju paremaks, arvestades eelkõige selle valdkonna teadlaste ja ökonoomika inseneride seisukohti.