Gea Otsa, MKMi pressinõunik
Riigikogu erakondade esindajad vastasid täna energiafoorumi diskussioonil küsimustele järgmiselt (Reformierakond oma esindajat diskussioonile ei saatnud):
Kas avada elektriturg varem?Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:Lihtsam on küsida, millistel tingimustel on turu avamine võimalik. Turust rääkides on vajalik nii turuplats kui ka kaup. Kaup on olemas, aga turuplats on mõõdukalt, et mitte öelda kehvalt ette valmistatud. Seega parim tulemus saavutatakse siis, kui meil on piisavalt paindlik ja paljusid eri iseloomuga turuosalisi ühendav intelligentne võrk. Põhiküsimus pole, millest elektrit teha, vaid et kas meie võrk on piisavalt paindlik.
Eesmärk tagada odav elekter Eestis on üks jaburamaid plaane. See pole andnud mitte mingit tulemust ja ei saa olla, et riik hoiab mingit kaupa kunstlikult odavana. See närib meie majandust, looduskeskkonda ja meie inimeste tervist. Saame turgu avada kiirelt ja arukalt siis, kui meil on olemas hea plaan võrgu arendamise kohta.
Jaan Pöör, Rahvaliit:1. jaanuar 2013 on äärmiselt lähedal. Praegu pole turu avamiseks valmis ei tarbija ega valitsus. Kui Eesti Energialt avatud turul pool toodangust ära ostetakse, siis millega tagatakse meie sisetarbimine? Tarbijale hind nii või naa esimese hooga tõuseb. Mis toob see kaasa meie majandusele? Teiste energiate, nagu nafta, hinnad muudkui tõusevad, valitsus pani veel täiendava aktsiisi otsa. Kui me veel kiirendatud korras elektrihinda tõstame, siis milline mõju sellel on? Keegi pole seda arvestanud, meil ei ole selleks arvutusi. Selge, et tootjad tahavad tõsta, sest nemad ei kaota ju midagi.
Indrek Saar, SDE:
Me ei saa rääkida mingist võrdsest konkurentsisituatsioonist, kui Eesti Põlevkivi kuulub Eesti Energiale, kes käitub kui turuettevõte. Samas 2/3 põlevkivi kaevandamislubadest on Eesti Põlevkivi käes. Ilmselge on see, et naftabarreli megahüpped on viinud õlitootmise kasumlikkuse mitmekordseks. Mis juhtub sel hetkel, kui Eesti Energia hakkab elektri asemel õli tootma? Ka nende asjade peale tuleb mõelda ja ma küll ei usu, et me neid riske suudame poole aastaga maandada.
Taavi Veskimägi, IRL:
Turust rääkides tuleb küsida, millist turgu me tahame. Kui tahame konkurentsiturgu, siis see tähendab, et turul peab olema suurem hulk nii müüjaid kui ka ostjaid. Et see saaks toimida, on vaja eeldusi, mis täna veel ei toimi. Esimene eeldus on ühendused, mida meil täna ei ole piisavalt. Teiseks on järelevalve. Ehk et – ei maksa asja teha uisapäisa.
Lembit Kaljuvee, Keskerakond
Meil võib tekkida täna turu avamisel olukord, kus meil pole põlevkivielektriga enam midagi teha. Peame vaid kulusid kandma – vett kaevandustest välja pumpama ja tuhandele kaevurile palka maksma. Seepärast, et meil on selline põlevkivistruktuur taga, ei saa me turgu kohe avada. Enne peame saama oma põlevkivitööstuse korda.
Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:
Mitte mingil juhul ei tohiks anda olemasolevate tehnoloogiate laiendamiseks. Kui üldse toetada, siis põlevkivitehnoloogia uuendamist. Peaksime püüdma selle poole, et oma energiasüsteemi mitmekesistada nii, et põlevkivikasutus oleks kolmandik või alla selle praegusest. See ei sunniks kaevandusi sulgema, aga vähendaks süsihappegaasi kvoodi ostmise vajadust oluliselt, mis mõjuks meie majandusele hästi.
Jaan Pöör, Rahvaliit:
Praegu ei toeta. Ja kui leitakse, et on vaja neid ehitada, siis suudab Eesti Energia seda ise teha.
Taavi Veskimägi, IRL:Kui me oma investeeringuid silmas peame, siis on kaks tegurit: esiteks on Euroopa Liidu eesmärgid aastaks 2020 niivõrd tugev poliitiline lubadus Euroopa Komisjoni poolt, et sellest ilmselt ei taganeta. Aastast 2013 oksjonitepõhine emissioonikaubandus on ka reaalsus. Kolmandaks: nafta hind, mis turgu juhib, on teel 150 dollarit barrelist juurde. Need on eeldused, mida peame arvestama ja need teevad meie otsustamise oluliselt raskemaks, kui see oli kaks aastat tagasi. Täna ma ütleks, et varustuskindluse poole pealt tuleks see investeering teha, aga konkurentsi ega keskkonna seisukohalt pigem mitte.
Lembit Kaljuvee, KeskerakondSee on poliitilise tahte küsimus, kas riik tahab varustuskindlust saada läbi põlevkivielektri. Täna ei ole riik andnud sellist signaali – nagu tahetakse neid jaamu teha, aga ei tahetaks ka. Oodatakse, et selle otsuse võtaks vastu Eesti Energia, aga see pole nende ülesanne.
Kuidas tagada aus konkurents Balti elektriturul?Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:See, mida praegu Balti turul tehakse, see tants Leedu tuumajaama ümber on muutunud halenaljakas. Balti koostöö, mis on põhinenud lootusel ühtset tuumajaama rajada, on ummikteel. Huvipakkuvam on see, et kliima mõttes oleme lähedased ja üks võimalus võiks olla biomassist gaasi tootmisel ja salvestamisel koostööd teha ehk siis ühtse ja jõukohase tehnoloogia rakendamine.
Teiseks on oluline ühtse kauplemisregulatsiooni juurutamine, mis võimaldaks turu suuremaks ajada.
Jaan Pöör, Rahvaliit:Palju sõltub sellest, mis saab Leedust ja tuumajaama plaanist ja kuivõrd saab Balti turg olema sõltuvuses Venemaast. Olulised on aga ühendused Soome, Rootsi, leedukatel ka Poola.
Taavi Veskimägi, IRL:
Me peaksime muretsema oluliselt laiemalt, mitte ainult Eesti asjade pärast. Vaadates täna Euroopa poliitikat, näib mulle, et täna keegi tegelikult ei investeeri ega lahenduste otsimisega ei tegele. Kõige kiiremini saab vajadusel ehitada gaasijaamasid ja me kõik teame, kust gaas tuleb. Ehk et kuigi ELi eesmärgiks on sõltuvuse vähendamine Venemaast, siis Euroopa võib liikuda hoopis vastupidises suunas. Kui me integreerime end Euroopa süsteemi, peame olema võimelised Euroopa energiapoliitikas rohkem kaasa rääkima, et sellest sõltuvusest hoiduda. Kas me oleme selleks võimelised?
Lembit Kaljuvee, Keskerakond
Kui kaupa ei ole, ei saa me rääkida ausast konkurentsist. Eestil on täna poolteist korda võimsust üle ja me ei pea muretsema, meil on elekter olemas. Täna on aga viimane aeg tegelda sellega, et meil oleks ka 10-15 aasta pärast midagi müüa, on see siis tuuma- või põlevkivielekter. Ainult ostmise peale ei saa panustada.