Kolmapäev, 8. oktoober 2008

Energiafoorum "Visioonist tegudeni" on lõppenud

Energiafoorum "Visioonist tegudeni" on lõppenud. Lähipäevil avaldame siinsamas ajaveebis ka kõikide ettekandjate slaidid ja foorumi videosalvestuse.

Lembit Kaljuvee: põlevkivialane know how tuleb koondada ühte kohta

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lembit Kaljuvee ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliitikute diskussioonis osaledes, et põlevkiviteaduse alased teadmised tuleks Eestis koondada ühte kohta.

"Leian, et põlevkivi puudutav teadus ja arendus tuleb koondada ühe mütsi alla," ütles Kaljuvee. "Täna on see meil pisikeses Eestis laiali piserdatud. Ja kui räägitakse, et gaasiga kompenseerida tuult, siis võiks mõelda ka väiksema põlevkivijaamaga tuule kompenseerimisele. Rohelisi tahaksin toetada aga sellega, et energiasäästu pool oleks vaja arengukavades sügavamalt läbi töötada."

Kaljuvee sõnul on kindlasti vaja ka Energiaagentuuri.

"Meie elektri ja energeetika haldus- ja juhtimissüsteem on riigil paigast ära ja seetõttu on vajalikud otsused veninud, 25 aastat oleme vaid vaielnud, teinud ekpertiise ja oodanud kaugemaid aegu. Kuid aeg on raha ja palju raha oleme juba kaotanud. Oleks meil kaks uut põlevkiviplokki olemas, annaks meil hetkest, kui Ignalina kinni läheb, oma elektri müügiga väga hästi teenida," rääkis Kaljuvee. "Usun, et see agentuur tuleks võimalikult kiiresti teha, et edasist venitamist vältida."

Marko Pomerants: CO2 üle arutletakse liiga palju

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Riigikogu IRLi fraktsiooni esindaja Marko Pomerants ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliitikute diskussioonipaneelis osaledes, et debatt Eesti energeetika tuleviku üle käib liiga palju CO2 teemal.

"Minu meelest oleks hädasti vaja üht firmat, kes tahaks hakata fosforiiti kaevama, see aitaks siseriikliku debati ka õigesse sängi viia. Siis me ei räägiks enam ainult CO2-st, vaid ka sellest, mis on tõeliselt oluline," ütles Pomerants.

Tema sõnul on ka tuumajaamast kindlasti tarvis rääkida, kuid kuna see lähema 10 aasta jooksul teoks ei saa, on vaja mõelda, kuidas võimalikult hästi sinnani hakkama saada. Vastava tehnilise lahenduse peaksid aga välja mõtlema spetsialistid. "Ärge seda otsust küll poliitikuid tegema pange. Poliitikud saavad kaasa aidata näiteks maksusüsteemiga, aga tehnilised ettepanekud peavad tulema mujalt," ütles ta.

Seetõttu toetab Pomerants ka Energiaagentuuri loomist, millest peab saama kompetentsi laiendav ja riiki abistav sõltumatu asutus.

Indrek Saar: Eesti lobistagu Läänemere supervõrgu nimel

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindaja Indrek Saar ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliitikute diskussioonis osaledes, et Eesti peaks Euroopas rohkem lobistama Läänemere supervõrgu teemal.

"Meie huvidesse võiks kuuluda Läänemere supervõrk ja selle teostamine, selle teema võiks Eesti riik Euroopa Komisjonis lobistades eesmärgiks võtta. Estlink 2 meid kindlasti ei rahulda selliste võimsuste juures, mida soovime. Pole ju mõtet väikeste ühedustega sipsida," ütles Saar.

Saar muretses ka Eesti Energia plaanide mõju üle Eesti keskkonnale. "Kui Sandor Liive unistus on kaevandada 13 mln tonni põlevkivi aastas vaid põlevkiviõli tootmiseks, lisaks veel elektriks vajalik, siis me oleme küsimuse ees, et mida see tähendab pikas perspektiivis meie keskkonnale," küsis Saar. "Kui me Nõukogude Liidus võitlesime selle eest, et Virumaad ei kaevataks üles, siis nüüd me tahame seda ise teha. Kui me toome suuri koguseid põlevkivi praeguste tehnoloogiatega maapõuest üles, oleme Virumaal varsti põhjaveest ilma. Miks me ei võiks seda rikkust võtta tuulest ja seda tuuleenergiat müüa, kui meil on olemas vastavad huvid ja know how?"

Jürgen Ligi: Gaasist rääkides kaalub energiajulgeolek keskkonnaaspektid üles

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliiitkute diskussioonipaneelis esinedes, et gaasist rääkides kaaluvad julgeolekuküsimused keskkonnaaspektid üles.

"Riik võiks välja öelda, kas gaasi puhul domineerivad keskkonnakaitselised või energiajulgeolekulised põhimõtted. Usun, et kaldutakse sinnapoole, kus energiajulgeolek on täna selles küsimuses tähtsam kui keskkond või vähemalt samas tähtis," ütles Ligi.

Ligi oli kriitiline OÜ Põhivõrgu Eesti Energiast eraldamise plaani osas. "Oleksin pigem ettevaatlik. Ideaalmaailmas vastaksin, et jah, konkurentsi ja läbipaistvuse suurendamiseks ja Eesti Energia börsile viimise võimaluse loomiseks oleks seda vaja toetada, kuid enne tuleks analüüsida, kuidas see mõjutab Eesti Energia võimet meile energiajulgeolekut tagada."

Marek Strandberg: On lühinägelik keskenduda sellele, mis on odavam

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Riigikogu Roheliste fraktsiooni esindaja Marek Strandberg ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" poliitikute diskussioonis osaledes, et Eesti energiapoliitika sisuks ei saa olla hinnapoliitika.

"Hind kujuneb välja vastavalt tehnoloogiatele ja turule. On lühinägelik keskenduda sellele, mis on odavam," ütles ta.

"Arengukava võiks oluliselt laiemalt käsitleda ka muid elektritootmise viise kui tuumajaam ja põlevkivi. Süstemaatiliselt on välja jäetud võimalus gaasistada põlevkivi, koostöö kolme Balti riigi ulatuses biomassi gaasistamise osas jms," heitis Strandberg ette.

Tema sõnul ei ole seni heitmekaubandusest saadud tulu absoluutselt kasutatud energia säästmise tehnoloogiate arendamiseks. "Selle raha on valitsus lihtsalt laiaks löönud. Vaja on selgelt hinnata, kuidas neid heitmekvoote kasutada ka kodanike endi energiasäästu soodustamiseks, kuna see võiks anda olulisi võimalusi Eesti tootmisvõimsuste oluliseks vähendamiseks," lisas Strandberg.

Endel Lippmaa: Tänases maailmamajanduse olukorras ei saa loota elektri impordile

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Akadeemik Endel Lippmaa ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis esinedes, et tänases olukorras ei saa loota energia eksportimisele, kui Eesti kroon ei pruugi ühel hetkel enam olla konverteeritav.

"Mul on hetkel tunne, et ma istun täiesti irreaalses keskkonnas, millel pole midagi pistmist olevikuga. Me räägime kaugest minevikust," ütles Lippmaa. "Me oleme täna maailmas, kus mõne nädalaga on kadunud 15 triljonit eurot raha, seda seoses pankade raskuste ja börsilangusega. Ma küsin, kas keegi siin saalis istujatest saab kindlustada, et sellises maailmamajanduslikus olukorras see ei mõjuta Eesti krooni konverteeritavust? Ei? Kuidas me siis saame isegi kaaluda energia suures mahus importimist. Mille eest me seda ostame?"

"Meil oli siin täna juttu, et miljard eurot on elektrijaama eest on raske maksta. Aga varsti me oleme olukorra ees, kus meil enam ei olegi midagi osta, kui selline olukord süveneb," lisas Lippmaa.

Lippmaa sõnul on seega oma põlevkivitootmise säilitamine väga oluline, sest see ei sõltu krooni konverteeritavusest ja suudab tagada meile energiatarbimise inimese kohta igas olukorras.,

"Enamgi veel, kui me tahame elada Norra tasemel, peab meie energiatarbimine inimese kohta olema praegusest neli korda suurem. Pooldan, et Eestis lubataks kaevandada vähemalt 25 tonni põlevkivi aastas," lisas ta.

Ahti Puur: põletage seda, mis on kodumaine

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Elektrienergia suurtarbijate liidu esindaja Ahti Puur ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis esinedes, et ministeeriumi arengukavad vastavad liidu loosungile "Põletage seda, mis on kodumaine ja mida ei saa väärtustada".

"Elektrienergia suurtarbijate liidule meeldib arengukavades ette nähtud rahulik üleminek põlevkivienergeetikalt tuumaenergeetikale. Kui stsenaariumit C kuidagi nihutada, siis just pigem tuuma- aga mitte tuuleenergia suunas," ütles Puur.

Puuri sõnul on aga oluline küsimus, kas me tuumajaamast rääkides peame silmas Eesti oma tuumajaama või osalust Soome või Leedu jaamades. Viimasel juhul oleks Puuri hinnangul siiski tegemist elektri impordi ühe liigiga.

Puur juhtis tähelepanu sellele, et ehkki elektriturg peaks avanema aastal 2013, käib tihe lobi selleks, et väiketarbijaid sunnitaks vabaturule varem. "Meil on vaja kindlust, et kõigil on võimalik siiski 2013 aastani osta elektrit ka reguleeritud hindadega. Sest varasem avamine tähendaks hinnamanipuleerimise võimalusi, sest meil ei ole praegu eeldusi avatud konkurentsivõimeliseks turuks," rõhutas ta.

Puur toetas ka enegriaagentuuri loomise ideed, kuna tema sõnul on riik oma energiapoliitikat püüdnud realiseerida läbi Eesti Energia, kes ei saa aga äriettevõttena olla see instrument.

Martin Kruus: Eesti vajab energiaagentuuri

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tuuleenergia assotsiatsiooni esindaja Martin Kruus ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis esinedes, et Eesti vajab energiaagentuuri.

"Samas ma väldiksin uue bürokraatliku aparaadi loomist," lisas Kruus. Tema sõnul on energeetika kompetents täna koondunud peamiselt majandusministeeriumisse ja Eesti Energiasse, kuid viimane on ju äriettevõte ja peab vastavalt ka käituma. "Agentuuri on vaja selleks, et oleks keegi, kes suudab teha sõltumatuid analüüse," ütles Kruus. "Agentuur peaks pakkuma nii administratiivset rolli kui ka analüütikute baasi. Energeetikas toimub maailmas nii palju asju praegu, aga Eesti on sellega väga vähe kursis."

Küsimusele, kas heitmekaubandusest saadavat tulu peaks riigiabina energeetikasse tagasi suunama, vastas Kruus, et kindlasti võiks sellest abi saada investeeringute tegemiseks OÜ Põhivõrk. Kui aga hakata seda raha suunama tootmisse, tuleks seda jagada läbipaistvalt ja avatud konkursside kaudu.

Arvi Hamburg: Gaasiliidus puudub informatsioon poliitilise ohu osas gaasi teemal

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Gaasiliidu esindaja Arvi Hamburg ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis osaledes, et nii Gaasiliidul kui ka Eesti Gaasil puudub informatsioon, et oleks mingi poliitiline oht gaasiga varustamise osas.

"Kui see oht on, siis tuleks seda kusagil kabinettides analüüsida," ütles Hamburg. "Kui räägime julgeolekust varustuskindluse osas, et äkki keegi kaevab torud üles, siis see on teine aspekt. Tuleks täpsustada, mida me julgeolekust rääkides silmas peame."

Hamburgi sõnul on praegused arengukavade eelnõud nagu üks suur põld, kuhu on kõike segamini külvatud. "Et põllust saaks kaera- või rukkipõld, tuleks teha veel palju uuringuid: näiteks kütuse- ja energiaturu toimise analüüs lähtuvalt EList – peaks tegema endale selgeks, kas oleme praeguse olukorraga rahul või ei. Siis Eestis kasutatavate kütuste analüüs lõpptarbija suhtes – kui palju energiat kasulikult tarbija kätte jõuab? See peaks andma selge signaali tarbijale investeeeinguotsuste tegemiseks. Ma arvan, et tuleks teha ka kogu energiakompleksi terviklik komplekaanalüüs, et aru saada, kust me saakisme säästa energiat. Neljandaks tuleb analüüsida, mida ELi kliimapaketi rakendamine aastast 2013 meile tähendaks."

Andres Taukar: kui palju läheb maksma kodumaise tarbimise katmine kodumaise tootmisega?

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindaja Andres Taukar ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonis osaledes, et arengukavades puudub hetkel sisuline analüüs, kuna kasutatud on vananenud andmeid.

"Üks arengukavade põhipostulaate on, et Eesti peab katma oma kodumaise elektritarbimise ka kodumaise tootmisega. Kuid selle täitmine on üha kallim. Peaksime põhjalikult analüüsima, kas selle eesmärgi täitmine on üldse meile jõukohane ja kuidas seda saavutada? Kui palju see meile maksma läheb?" küsis Taukar.

Taukari sõnul toetab ta Põhivõrgu toomist riigi otseomandisse, sest peaks siis olema ka välditud olukord, kus võrku kasutataks tootmise jaoks investeeringute tagamiseks.

Lisaks rõhutas Taukar, et kiiresti tuleb lõpetada CO2 heitmekvootide jaotuskava määramatuse olukord ja seda väga kiiresti.

Raivo Vilu: Julgeoleku garantii on head ühendused teiste riikidega

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Raivo Vilu ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" diskussioonipaneelis esinedes, et Eesti energiajulgeoleku garantii on head ühendused Põhjamaadega ja Kesk-Euroopaga.

"Palju räägitakse sellest, et kui me kasutame oma põlevkivi, siis see ongi meie julgeoleku tagatis. Kui ma kaardi pealt vaatan, kus meie põlevkivist elektri tootmise jaamad asuvad, siis ma küll ei usu, et see meie julgeolek on. Eesti julgeoleku garantii on avatus ja head ühendused teiste riikidega. Peaksime tagama ühendused ka Põhjamaade ja Kesk-Euroopaga," ütles Vilu.

Vilu pooldas ka arengukavas välja pakutud energiaagentuuri loomist. "Aga see peab siiski olema tõepoolest efektiivne asutus," ütles ta.

Sandor Liive: Aeg on teha otsuseid

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

ASi Eesti Energia juht Sandor Liive ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonipaneelis, et Eesti energeetika ees ei seisa probleem, et meil oleks vähe ideid, vaid selles, et me ei ole ikka veel hakanud otsuseid vastu võtma.

"On aeg hakata otsuseid tegema, aitab nägemustest" ütles Liive.

Liive sõnul tuleks panna fookusesse küsimus, millega me tagame oma energiajulgeoleku. Täna on olemasolev ja käegakatsutav lahendus põlevkivist energia tootmine, teine variant oleks tuumajaam. "Taastuvenergiat ma väga toetan, kuid me teame kõik, et energiajulgeolekut me vaid selle peale üles ehitada ei saa," nentis ta.

Kuidas aga energiajulgeoleku kindlustamist finantseerime, küsis Liive. Kaks uut põlevkiviplokki maksavad väga palju raha. Liive sõnul plaanib Eesti Energia põlevkiviõli tootmist suurendada ja viia sisse järeltöötlemine. "Selleks on aga vaja suuremat mahtu. Õli kasumlikuks tootmiseks on vaja põlevkivi kaevandada 13 mln tonni aastas. Kui me räägime põlevkivist ka elektritootmiseks, siis ütlen otse välja, et meil on kokku vaja 20 mln tonni kaevandamisluba aastas. Muidu meie põlevkiviõli tootmine hääbub," ütles Liive.

Lembit Vali: Põhivõrk peab olema sõltumatu ja võimeline investeerima

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

OÜ Põhivõrk juht Lembit Vali ütles täna energiafoorumil "Visioonist tegudeni" huvigruppide diskussioonipaneelis esinedes, et oluline on, et Põhivõrk oleks teiste turuosaliste silmis sõltumatu.

Vali vastas küsimusele, kas Põhivõrk tuleks tuua riigi otseomandisse, et on oluline, et Põhivõrk oleks kõigi teiste turuosaliste silmis sõltumatu. Ja teine kriteerium on, et Põhivõrk säilitaks oma võimekuse investeerida ja neid kohustusi täita, mis talle on pandud.

Vali sõnul on MKMis valminud elektriamajanduse ja energiamajanduse arengukavad nägemused, aga määravaks saab siiski see, millal ja kuidas turg toimima hakkab. "Otsuseid tuleb teha väga palju varem kui aastal 2013, mil elektriturg avaneb, aga mis tingimustel me neid teeme, me ei tea, sest turgu veel pole," ütles Vali.

Vali hinnangul oleks arengukavades pidanud tegema arvutusi, kui palju läheb mingi stsenaarium meile varustuskindluse tagamisel maksma. "Arutati küll keskkonnatingimuste ja -mõjude üle, aga rahasse seda ei arvestatud," nentis ta.

Küsimusele, kas riigiabi on elektritootmise investeeringuteks õigustatud, vastas Vali, et igati on. "Meie ülekandevõimsused on seotud naabersüsteemidega ja see, et sealt võib tulla dumpinghinnaga elekter, paneb meid tõsiselt mõtlema, kuidas kaitsta oma turgu. Kui võimsusi turupõhiselt ei teki, tuleb anda abi, et need siiski tekiksid."

Kaja Peterson: põlevkivi tuleks kasutada eelkõige elektri, mitte õli tootmiseks

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Täna energiafoorumil „Visioonist tegudeni“ Energiamajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruannet tutvustanud Säästva Eesti Instituudi projektijuht Kaja Peterson ütles, et kõige keskkonnasõbralikum oleks Eesti energiamajandusele variant, kus põlevkivi kasutataks elektri, aga mitte õli tootmiseks.

Säästva Eesti Instituudi hinnangul oleks keskkonnale parim selline variant, kui põlevkivi aastane kaevandamismaht oleks 10 miljonit tonni aastas ja see kuluks vaid elektri tootmiseks, üsna tagasihoidlik osa jääks põlevkiviõliks. Teisele kohale platseerus KHSi järgi stsenaarium, kus põlevkivielektri osakaal Eestis oleks ligi 40%. Kolmandaks hinnati stsenaarium C, kus põlevkivi osakaal oleks 50 protsenti elektrienergiast ning sellele lisanduks tuumajaamast saadav elekter.

Energiamajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 31. oktoobril.

Ave Dello: keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata elektri säästule

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Täna energiafoorumil „Visioonist tegudeni“ Eesti elektrimajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruannet tutvustanud ASi AF-Estivo projekti insener Ave Dello ütles, et keskkonnamõjude vähendamiseks on oluline elektrisääst

Dello analüüsis arengukava suvises tööversioonis välja toodud erinevaid elektrimajanduse tulevikualternatiive, millest kõige keskkonnasäästlikumaks osutus alternatiiv B – selle järgi saaks Eesti tulevikus lõviosa elektrist tuulegeneraatoritest ja tasakaalustavatest võimsustest. Probleemideks on aga kõrgem hind ja raskused varustuskindluse tagamisega. Ministeeriumi välja valitud variant C, kus lisaks tuulikutele ja neid tasakaalustavatel võimsustel on oluline osa ka põlevkivienergial ja tulevasel tuumajaamal, on Dello hinnangul keskkonnatingimustel paremuselt teine. Selle alternatiiviga kaasneb küll veidi suurem negatiive mõju keskkonnale, kuid see on lahendatav tänu kaasaegsetele elektritootmise vahenditele.

Dello pakkus välja, et keskkonnamõjude vähendamiseks tuleks enam tähelepanu pöörata energiasäästule nii tööstuses, teeninduses kui ka kodudes, tegeleda juba tekitatud keskkonnareostuse likvideerimisega, teha hinnatõusu leevendamiseks ennetustööd.

Kokkuvõtteks ütles Dello, et elektritootmise põhirõhk lähiaastatel on endiselt põlevkivil, seega me küll vähendame uute seadmetega heitmeprobleeme, kuid ei kaota neid. Olemasoleva olukorra jätkudes ei ole eesti võimeline pärast 2012 aastat tagama kodumaist võimsuse bilanssi. Oluline on elektrienergia efektiivsuse tõstmine, taastuvenergia osakaalu suurendamine, seejuures halvamata nende taastusvõimet. Elektritootmisele avaldavad mõju elektrituru avanemine ja kasvuhoonegaaside heitmekaubandus. Elektrituru avamine eeldab mitme võrdväärse tootja olemasolu.

Parts: Leedu tuumajaama projektiga tasub edasi töötada

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Akadeemik Anto Raukas küsis minister Juhan Partsilt tänasel energiafoorumil, et millal lõpetatakse Eesti rahva lollitamine Leedu tuumajaama teemal.

Minister vastas, et ta ei nõustu ettepanekuga lõpetada demokraatlik arutelu. "Ma pole nõus, et osalemine Leedu tuumajaama projektis on Eesti rahva petmine. Me oleme kannatlikud ja ettevaatlikud. Kindlasti suudaksime me väga elegantselt rahvale oma rahlolematust selle projekti kuluga kirjeldada, aga me ei taha seda teha," ütles Parts. "Aga mõistkem, et leedukad ei ole praegu lihtsas seisus. Loodan, et kui neil on valimised läbi, tekib ka neil selgem nägemus ja on võimalik sõlmitud kokkuleppeid riikide vahel ka täitma hakata. Kindlasti eelistame rahvusvahelist koostööd. Töötame selle teemaga edasi."

Juhan Parts: Eesti energiasektor vajab suuri investeeringuid

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi avasõnad tänasel energiafoorumil.

Maailmas toimuvat vaadates tundub muutuste tempo üha kiirenevat. Muutused energeetikas ei toimu nii kiiresti, kui muutuvad aktsiahinnad arvutiekraanil, ent nad toimuvad siiski ja omavad suurt mõju. Muutuste esilekutsumine energeetikas võtab aega ja mõistlik on neid enne algatamist põhjalikult kaaluda. Mul on hea meel, et tänaseks oleme jõudnud sinnamaale, et saame arutada konkreetsete sammude üle Eesti energeetikas, mitte niisama filosofeerida.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas juulis energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade tööversioonid ning arutas sõlmküsimusi suve jooksul paljude huvigruppidega. Selle tulemusena on arengukavasid täiendatud ning see protsess kindlasti veel jätkub. Paralleelselt koostati ka strateegiliste keskkonnamõjude hindamise eelnõud mõlemale arengukavale, nende läbivaatamine on veel käimas. Tahan väga loota, et jõuame nende arengukavadega ka seadusandja ette selle aasta jooksul, et oleks võimalik need lähikuudel heaks kiita ja nendega edasi minna.

Kes arengukavadesse süüvinud on, näeb, et meie energiasektorit ootavad ees suured muutused. On selge, et Eesti peab muutma oma energiasektori tänasest tõhusamaks ja ka keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil aga investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni. Võttes arvesse ka põhjendatud investeeringute vajadused energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavad investeeringud, elektri- ja gaasivõrkude arendused, võib hinnata, et energiasektori investeeringute koguvajadus Eestis ületab 10-15 aasta perspektiivis 100 miljardit krooni.

Sellise investeeringute mahu juures on selge, et ka erakapital peab energiasektoris märksa jõulisemalt esile tõusma ja kaasa lööma hakkama. Investeerida soovitakse aga vaid toimivatele ning atraktiivsetele turgudele. Me peame kriitiliselt üle vaatama oma regulatsioonid, tagamaks ka nii Eesti erakapitali kui ka välisinvesteeringute huvi Eesti energiasektori vastu.

Seoses sellega on tähtis, et loome tegevusvälja, mis soosib riigi energiapoliitiliste huvidega arvestavaid investeeringuid ja ei suurenda energiasektori haavatavust. Energiajulgeoleku tagamiseks peab riik andma tugevaid ja ühemõttelisi signaale, milline energiasüsteem on Eesti jaoks tarvilik ja eelistatud. Need võimalikud stsenaariumid leiate arengukavade projektidest. Seda on võimalik teha heitmekaubanduse oksjoni tulude abil alates aastast 2013, kuid tuletan meelde, et selles osas käivad arutelud Euroopa Liidu tasemel ja need jätkuvad ülehomme, kui koguneb ELi energiaministrite nõukogu.

Meie nägemus praegu heitmekaubanduse tulude jaotamisest on järgmine:

- vähemalt 30% ulatuses energiasäästu investeeringuteks, süsinikupüüdmise tehnoloogiate arendamiseks ja kui tarvis, siis ka energia hinnatõusuga kaasneda võivate sotsiaalküsimuste lahendamiseks;
- vähemalt 20% ulatuses energeetikaga seotud keskkonnainvesteeringuteks ja uute ühenduste kaasfinantseerimiseks;
- kuni 50% ulatuses vajadusel energiajulgeolekuga ja varustuskindlusega seotud riigiabi andmiseks ettevõtjatele ja tuuma-energeetika alaste eeltööde toetamiseks.

Tuumaenergeetika üle otsustamisel tuleb esmalt suur töö ära teha riigil. Esmalt tuleb riigil luua tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus. Alles siis saab realistlikult hakata arutama, kas, kus ja millal peaks Eestisse ehitama tuumajaama. Selles kontekstis tuleb ära märkida ka Eesti ühinemine globaalse tuumaenergia partnerlusega GNEP. Tegemist on organisatsiooniga, kus erinevate riikide teadlased, ettevõtjad ja riigiasutused vahetavad infot tuumaenergia heade tavade ja tehnoloogiate arengu osas. Ma väga loodan, et ühinemine selle organisatsiooniga loob ka meil võimaluse kaasata rohkem inimesi eri töögruppide töösse ja koguda rohkem fakte, et tuumaenergia alast arutelu asjalikult pidada ja vähem emotsioonidel mängida lasta.

On selge, et riigi roll energiainvesteeringute tegemisel ja valdkonna suunamisel on jätkuvalt suur. Samas olgem enesekriitilised: tänane riigiaparaat ei ole suuteline kõiki energeetika arengukavades toodud ülesandeid täitma. Seetõttu paneme ette, et sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele ellu kutsuda Energiaagentuur, mille ülesandeks on ellu viia riigi planeeritud arengud ning anda täpsemat infot edasiste otsuste tegemiseks energiasektoris. Energiaagentuurist peab saama nii Eesti energeetika riiklik ajutrust kui ka energiasektori investeeringute toetaja ja rakendaja.

Energiaagentuur peab ka oluliselt kaasa aitama Eesti energeetika säästlikumaks muutmisel. Tunduvalt suurema haarde peavad saama hoonete energiasäästu investeeringud, toetada tuleb ka kohalike omavalitsuste energiasäästlikkusele suunatud investeeringuid, näiteks väikeste koostootmisjaamade rajamist.

Põlevkivi jääb ka edaspidi oluliseks Eesti energeetika aluseks, kuigi tema osakaal väheneb. Eesti elektrivarustuse tagamiseks rajatakse Narvas veel kaks keevkihtplokki. Arvestades kogu Balti regiooni elektrivarustuse väljakutseid, on nende plokkide rajamine kindlasti õigustatud.

Kindlasti tuleb edasi arendada põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid ja hoopis värskema pilguga tuleb vaadata põlevkiviõlitööstuse jõulist, aga väga vastutustundlikku edasiarendamist. Nende arengute tulemusel on võimalik, et 10 aasta pärast kasutame me transpordis ka kodumaiseid vedelkütuseid ning elektritootmises suurendame põlevkiviõli kasutuse abil tuuleenergia kasutamise võimalusi.

Eestil on unikaalne põlevkiviõli tootmise tehnoloogiate oskusteave, mille vastu on huvi maailmas järjest kasvav. Oleks rumal hoida seda teadmist vaid endale, seda oskusteavet tuleb maailmas mõistliku tasu eest ja tarkade ärimudelite alusel eksportida.

Maagaasi puhul ei taha me näha tema osakaalu suurenemist enne, kui ei ole lahendatud strateegilised küsimused. Ja selleks on eelkõige koostöö partnerriikidega arendamaks alternatiivseid tarnevõimalusi nii uute ühenduste näol kui ka vedelgaasi ja veeldatud maagaasi terminaalide rajamisega Balti regiooni. Siin on laialdane huvi ka välisinvestorite poolt seda arendamaks ja kaasamaks Eestit suuremasse turgu. Ka põlevkivigaasi osas on kindlasti veel kasutamata võimalusi.

Tuuleenergia kasutuse laiendamiseks tuleb leida lahendused meretuuleparkide arendamiseks. Need on väga suured ja pikaajalised investeeringud, selleks juba lähinädalatel me loodame valitsusse viia avamere tuuleparkide seaduse eelnõu, mis annab sellisteks investeeringuteks turvalise seadusandliku baasi. Samuti tuleb arendada erinevaid tasakaalustavaid tootmisvõimalusi.

Riigi poolt tuleb läbi vaadata ka energeetikat puudutav maksusüsteem. Heitmekaubanduse rakendumine mõjutab oluliselt riigi laekumisi energiasektorist, ka praegused põlevkiviõli tootmise maksustamise põhimõtted tuleb üle vaadata. Riik peab hakkama käituma rohkem ressursi omanikuna, maksimeerides tulu sellest sektorist. Kui me nii teeme, siis ka Eesti inimesed rohkem mõistavad meie kasutuses oleva ressursi targa kasutamise vajadust.

Selles kontekstis tuleb uuesti läbi töötada ka riigi ressursipoliitika alused. Energeetika jaoks on oluline leida otstarbekad lahendused põlevkivi, metsa, energiavõsa ja turba, aga miks mitte ka uraani ressursside põhjendatud ning säästliku kasutuse osas. Meie tänane ressursipoliitika ei arvesta piisavalt riigi majanduslikke huvisid.

Energiaturgude käivitamise juures tuleb tagada nende turgude efektiivne toimimine. Me peame energiaturgudel välistama võimalikud konkurentsimoonutused, turuhälbed ning manipulatsioonid. Selleks tuleb luua ettevõtjatele võrdsed tingimused turul, tugevdada konkurentsijärelevalvet ning rajada uusi ühendusi Baltimaadest nii Soome, Rootsi kui ka Poola. Kavandatud elektrituru avamine 2013. aastal koos heitmekaubanduse käivitumisega on küll järsk muutus, kuid arvestades turusituatsiooni on see täna kõige mõistlikum lahendus. Kõiki investeeringuotsuseid peavad kõik ettevõtjad planeerima, arvestades avatud elektrituru toimimist pärast 2013. aastat.

Energiaturu efektiivse toimimise eesmärgil tuleb tagada ka põhivõrkude sõltumatus nii elektri- kui ka gaasisektoris. Ja selleks tuleb astuda vajalikud sammud.

Need on peamised eesmärgid, mida on silmas peetud arengukavade koostamisel. Loodan, et meil jätkub ühiselt jõudu ja tarkust Eesti energiasektori muutmisel.

Teisipäev, 7. oktoober 2008

Neljas energiafoorum tutvustab energeetika arengukavasid

Homme, 8. oktoobril kell algusega kell 9 korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Rahvusraamatukogu suures saalis neljanda energiafoorumi „Visioonist tegudeni“. Foorumi avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

MKMi energeetika asekantsler Einari Kisel tutvustab ministeeriumis valminud energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade eelnõusid. Eelnõudes kajastatud konkreetsete arengusuundade ja selle üle, kuidas riik peaks Eesti energeetika visiooni ellu viima, arutlevad eri huvigruppide ja erakondade esindajad.

MKM on 2008. aastal korraldanud juba kolm energiafoorumit, et arutleda Eesti energeetika tulevikusuundade üle. Homme esitletavad arengukavade eelnõud on eelmiste foorumite töö tulemus.

Mõlema arengukavaga saab tutvuda MKMi kodulehel:
Eesti elektrimajanduse arengukava 2008-2018: http://www.mkm.ee/failid/ELMAK_t__versioon_september_2008.pdf
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020: http://www.mkm.ee/failid/ENMAK_t__versioon_september_2008.pdf

Kokkuvõtted homsel foorumil tehtavatest ettekannetest ja arvamusavaldustest ilmuvad homme jooksvalt MKMi energiablogisse http://energiafoorum.blogspot.com/. Seal on kättesaadavad ka varasemate foorumite materjalid.

Foorumi "Visioonist tegudeni" ajakava:
9.00-9.05 moderaatori sissejuhatus
9.05-9.25 ministri sõnavõtt
9.25-9.55 asekantslerilt teema tutvustus
9.55-10.10 Elektrimajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande tutvustus
10.10-10.30 Energiamajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande tutvustus 10.30-10.45 kohvipaus
10.45-12.00 huvigruppide arutelu

Huvigruppide esindajad:
OÜ Põhivõrk – Lembit Vali
Eesti Energia AS – Sandor Liive
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing – Ahti Puur
Eesti Gaasiliit – Arvi Hamburg
Eesti Keskkonnaühenduste Koda – Raivo Vilu
Tuuleenergia Assotsiatsioon – Martin Kruus
Elektrienergia Suurtarbijate Liit – Ahti Puur
Konkurentsiamet – Märt Ots
Teaduste Akadeemia – Endel Lippmaa

12.00-13.15 poliitikute arutelu
13.15-13.30 kokkuvõte

Foorum on kõigile avatud ja sellel osalemine on tasuta.

Neljapäev, 2. oktoober 2008

Arengukavade eelnõude värsked versioonid avalikud

Tänasest on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel kõigile tutvumiseks avalikud elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavade eelnõude värsked versioonid.

Eesti elektrimajanduse arengukava eelnõu (PDF)
Eesti energiamajanduse arengukava eelnõu (PDF)

Eesti liitus ülemaailmse tuumaenergia partnerlusega GNEP

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas eile, 1. oktoobril Pariisis alla ülemaailmse tuumaenergia partnerluse põhimõtetele, millega Eesti liitus seni 21 riiki ühendanud rahvusvahelise ühendusega Global Nuclear Energy Partnership (GNEP).

GNEP ühendab riike, kes peavad oluliseks tuumaenergia rahumeelsetel eesmärkidel arendamist.
„Kui Eesti tahab mõelda kunagi reaalselt mõnes tuumajaama projektis osalemisele, siis on selleks üks olulisemaid eeldusi rahvusvahelise usalduse saavutamine tuumaenergeetika vallas,“ ütles Parts. „GNEPi liikmena on Eestil paremad võimalused partnerluseks teiste riikidega, inimeste väljaõppe korraldamiseks ja tehnoloogia arendamiseks.“

GNEPi kuuluvad riigid, kes jagavad arvamust, et tuleks laiendada tuumaenergia rahuotstarbelist ja ohutut kasutamist maailmas. Partnerluse eesmärk on kiirendada kaasaegsete kütusetsüklitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, et toetada puhast arengut, suurendada kogu maailmas heaolu, parandada keskkonda ja vähendada tuumarelvade leviku ohtu.
GNEPi kuuluvad USA, Hiina Rahvavabariik, Prantsusmaa, Jaapan, Vene Föderatsioon, Austraalia, Bulgaaria, Ghana, Ungari, Jordaania, Kasahstan, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ukraina, Itaalia, Kanada, Korea Vabariik, Senegal ja Suurbritannia.

Minister Parts ja energeetika asekantsler Einari Kisel kohtusid eile õhtul Pariisis ka Prantsusmaa ökoloogia, säästva arengu ja planeerimise ministri Jean Louis Borloo’ga, kellega arutatakse ELi energia- ja kliimapaketi teemadel.

Neljapäev, 25. september 2008

Energiafoorum "Visioonist tegudeni" toimub 8. oktoobril

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valmimas Energiamajanduse arengukava ja Elektrimajanduse arengukava eelnõud, mõlema kohta on valmimas ka Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanded. Eelnõud kajastavad konkreetseid arengusuunasid ning ka meetmeid, kuidas riik peaks arengukavas toodud visiooni ellu viima. Arengukavade tööversioonidega ning Elektrimajanduse arengukava KSH aruande eelnõuga on võimalik tutvuda ministeeriumi kodulehel, kuid 1. oktoobriks on kavas avaldada ka täiendatud eelnõud (mis kajastavad suve jooksul esitatud ettepanekuid) ning lisaks ka energiamajanduse arengukava KSH eelnõu.

Eelnõude ettevalmistava protsessi lõpuks korraldab ministeerium 8. oktoobril kella 9-13 Rahvusraamatukogu suures saalis IV Energiafoorumi "Visioonist tegudeni", kus arengukava eelnõudes sisalduva osas avaldavad analoogselt eelmiste foorumitega oma seisukohti erinevad huvigrupid (energiaettevõtjad, keskkonnaorganisatsioonid, energiatarbijad, Konkurentsiamet, Teaduste Akadeemia) ja poliitikud.

Küsimused, mille üle arutletakse, on järgnevad:

1. Kas MKM nägemus Eesti energeetika olukorrast ja arengusuundadest ning selle elluviimise meetmetest on õigustatud?
2. Missuguseid teemasid tuleks arengukavades veel käsitleda?
3. Kas heitmekaubanduse tulude rakendamine elektritootmise investeeringute riigiabiks on vastuvõetav lahendus? Millised peaks olema riigiabi tingimused?
4. Kas ja miks tuleks Põhivõrk tuua riigi otseomandisse?

Foorumil osalemine on tasuta ja kõigile avatud.

Kolmapäev, 16. juuli 2008

Arengukavad ootavad ettepanekuid osalusveebis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avas energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade eelnõude üle arutelu ka osalusveebis www.osale.ee.

Ametlikus diskussioonis saab osaleda ja oma parandusettepanekuid esitada:

Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 tööversiooni konsultatsioon

Elektrimajanduse arengukava 2008-2018 tööversioon

Konsultatsioonid kestavad 1. augustini.

Teisipäev, 8. juuli 2008

Arengukavade eelnõud kodulehel avalikud

Alates tänasest on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avalikustatud mõlema arengukava eelnõud.

Elektrimajanduse arengukava eelnõu:
Eesti elektrimajanduse arengukava 2008 - 2018 TÖÖVERSIOON (6) JUUNI 2008

Energiamajanduse arengukava eelnõu:
http://www.mkm.ee/failid/ENMAK_t__versioon_06.08.pdf

Arengukavade eelnõud on ministeeriumi visioon edasistest vajalikest tegevustest ja see põhineb varem avaldatud taustamaterjalidel ja kevadel toimunud kolmel foorumil.

Alates augustist algavad arutelud huvigruppide ja erakondadega, samuti toimub keskkonnamõjude hindamine ja rakenduskava koostamine. Järgmise tööetapina on sügisel plaanis energiafoorum, kus koos partneritega ja avalikkusega eelnõu üle arutleda. Seejärel lähevad eelnõud kooskõlastusringile teistesse ministeeriumitesse, mille järel esitab ministeerum arengukavade eelnõud arutamiseks Vabariigi Valitsusele. Lõpuks peavad arengukavad saama heakskiidu Riigikogus.

Kõigis neis etappides on võimalik eelnõudesse teha muudatusi.

Teisipäev, 10. juuni 2008

Kolmanda energiafoorumi videosalvestused

Aega võttis, aga lõpuks on ka kolmanda foorumi videod saadaval (Windows Media .wmv formaadis):

Meelis Mandeli avasõnavõtt III energiafoorumil 14.05.2008
Juhan Partsi kõne III energiafoorumil 14.05.2008
Ingrid Aruse ettekanne III energiafoorumil 14.05.2008
Tarmo Mere ettekanne III energiafoorumil 14.05.2008
Iren Naaritsa ettekanne
Peeter Pika ettekanne
Jaanus Arukaevu ettekanne
Rein Oidrami ettekanne
Huvigruppide diskussioon
Poliitikute diskussioon

Ja nagu foorumil ka välja öeldi - ilmselt kohtume sügisel vähemalt korra veel, et tutvustada valmivaid energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavasid. Seniks läheb see ajaveeb suvepuhkusele. Kohtumiseni!

Neljapäev, 22. mai 2008

Rein Oidram: Tuuleenergia ei ole probleemidele lahendus

Rein Oidram, TTÜ Elektroenergeetika instituut, dotsent

Mind ajendas siin kirjutama Märt Ridala artikkel, eriti selle viimane lause. Tundub, et inimesed asjasse süvenemata kordavad nagu mingit mantrat: "Tuuleenergia on puhas, tuuleenergia ei saasta, tuuleenergia ei ole ohtlik, tuuleenergia säästab meid fossiilkütuste põletamisest jne". Tuuleenergia kasutamisega kaasnevad kõrvalnähud jätavad täiesti külmaks. Huvitav, mis saaks, kui nii toimitaks ka meditsiinis?

Põlevkivienergeetika või ka tuumaenergia vastandamine tuuleenergiale ei ole üldse asjakohane - tuuleenergia ei saa asendada põlevkivi või tuuma. Tegin selle kohta Energiafoorumil ettekande, kuid selle sisusse tungimine võis tekitada raskusi. Püüan siis allpool selgitada nähtust lihtsamalt kõigile arusaadava näite varal.

Põlevkivist või ükskõik millisest muust kütusest (ka näiteks biokütusest ja muuseas ka tuumkütusest!!!) saadavat soojust elektri tootmiseks vaheetapina kasutavat elektrijaama võib vaadelda samasuguse soojusjõumasinana nagu tavalist autot, sest ka viimases toimub kütuse põletamine. Tuuleelektrijaamade kasutamisel tuleb arvestada nende võimsuse väga suure ja sagedase kõikumisega nullist peaaegu täisvõimsuseni ja alla tagasi. Selle kohta tõin viited ettekandes.

Elektrisüsteemis saab neid kõikumisi teatud piirini tasakaalustada süsteemis toimivate soojuselektrijaamade või ekspordi/impordi abil.

Taoline olukord vastab üksüheselt autosõidule linnas - passimine foori taga, start ja kiirendus, pidurdus ning uus passimine jne. Et selle tagajärjel auto kütusekulu võrreldes maanteesõiduga, kus tsüklilist liikumist on hulga vähem, väga tugevalt kasvab, teavad kõik. Täpselt sama tulemus on elektrituulikute suures mahus kasutamisel. Ettekandes toodud Taanit puudutav statistilise materjali analüüs tõestab öeldut otseselt! Tuuleelektrit reklaamitakse laialdaselt ja põhiline argument on, et selle abil toodetakse juba 25 % või enam Taani elektritarbimisest, kuid jäetakse rõhutamata, et suurem osa tuuleelektrist saadetakse eksporti. Kohalik tuuleelektri tarbimine on mitte 25 %, vaid 5 või kõige enam 10 %. Seejuures on viimastel aastatel nii tuuleelektri tootmine kui ka fossiilkütuste põletamise maht Taanis kasvanud vaatamata tugevatele sidemetele naaberriikide Norra, Rootsi ja Saksamaaga (pidagem silmas - mõlemad!). Elektritarbimise maht on aga jäänud samal ajal peaaegu muutumatuks - kasv alla 5 %. Siit ei olegi võimalik mingit muud järeldust teha kui sellist, et tuuleelektri tagajärjel keskkonnasaaste suureneb!

Minu hinnangul muutuvad rohelised küll oma tuuleenergia laialdase kasutamise propageerijatena praegu põlekivienergeetika suurtoetajateks.

Märt Ridala: tuumaenergia levikut tuleks piirata


Märt Ridala, AS MicroLink Eesti Kesksüsteemide üksuse arendusjuht



Tuumaenergia levikut maailmas tuleks kindlasti piirata ja sealhulgas Eestis. Peamine põhjus selleks on, et tuumatehnoloogia näol on tegemist ühe ja ainsa tehnoloogiaga, mis võib kogu inimkonna hävitada. Eesti jaam võib muuta Eesti elamiskõlbmatuks. Kui tõstatada küsimus sellisest vaatenurgast, siis muutuvad kõik majanduslikud argumendid mõttetuks. Me tahame jätkata praegust energia tarbimispidu ja oleme valmis mängima selle nimel Vene ruletti, kus tõenäosus surra ei ole küll veel 1/6 aastas vaid 1/x aastas, aga x muutub iga jaamaga eksponentsiaalses progressioonis väiksemaks.

Tegeleme MicroLinkis igapäevaselt keeruliste tehnoloogiliste (IT) süsteemidega ja meie kogemus on raudne – keeruliste tehnoloogiliste süsteemide puhul „s..t happens”. Ikka keegi kuskil midagi muudab, mingi häkker ründab, mingi tähtsusetu süsteem põhjustab ahelreaktsiooni või keegi enesekindel spetsialist lülitab „testimiseks” turvasüsteemi välja.

Ohud tuumaelektrijaamale ja sealtkaudu kogu inimkonnale:

- Sabotaaž. Siin tänane uudis Rootsist, mis ajendas mind ka seda arvamust kirja panema. Kui juba Rootsis on võimalik allhanke korras töötaval keevitajal viia lõhkematerjali tuumajaama territooriumile, mis siis veel Eestis või Venemaal või kasvõi Iraanis on võimalik.
- Tsunami. Kui Jõulutsunami oleks Taimaad tabanud mõned aastad hiljem, kui nad oleks juba jõudnud tsunami ette ehitada modernse tuumajaama, siis…..
- Globaalsest soojenemisest tingitud üha suuremad tormid, metsatulekahjud, tsunamid.

Paneme siia kõrvale tuuliku mille puhul on vist kõige suurem oht, et ta ümber kukub ja mõnda autot tabab.

Teisipäev, 20. mai 2008

Kolmanda energiafoorumi ettekanded

Kolmanda energiafoorumi "Elektrituru avanemise mõjud" ettekannete slaidid (PDF-idena) on nüüd kättesaadavad MKMi kodulehel:

Einari Kiseli ettekanne

Ingrid Aruse ettekanne

Iren Naaritsa ettekanne

Jaanus Arukaevu ettekanne

Rein Oidrami ettekanne

Tarmo Mere ettekanne

Peeter Pikka ettekanne

Reede, 16. mai 2008

Tallinnas tuleb energiasäästu konverents

Tallinna Keskkonnaamet ja Friedrich Eberti Fond korraldavad 29.-30 mail hotellis «Tallink Spa&Conference Hotel» rahvusvahelise konverentsi “Kuidas saavutada 30% energia kokkuhoidu elamumajanduses,” kirjutas Postimees.

Konverentsi eesmärkideks on elanike, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste töötajate teadlikkuse tõstmine energia kokkuhoiu ning efektiivse kasutamise võimalustest.
Energiasäästust ja energia efektiivsest kasutamisest jagavad kogemusi Soome, Rootsi, Taani, Iirimaa, Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu spetsialistid.

Konverentsil osalemine on kõigile tasuta.

Kolmapäev, 14. mai 2008

Poliitikud arutlesid energiaturu avamise teemadel

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Riigikogu erakondade esindajad vastasid täna energiafoorumi diskussioonil küsimustele järgmiselt (Reformierakond oma esindajat diskussioonile ei saatnud):

Kas avada elektriturg varem?

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:
Lihtsam on küsida, millistel tingimustel on turu avamine võimalik. Turust rääkides on vajalik nii turuplats kui ka kaup. Kaup on olemas, aga turuplats on mõõdukalt, et mitte öelda kehvalt ette valmistatud. Seega parim tulemus saavutatakse siis, kui meil on piisavalt paindlik ja paljusid eri iseloomuga turuosalisi ühendav intelligentne võrk. Põhiküsimus pole, millest elektrit teha, vaid et kas meie võrk on piisavalt paindlik.
Eesmärk tagada odav elekter Eestis on üks jaburamaid plaane. See pole andnud mitte mingit tulemust ja ei saa olla, et riik hoiab mingit kaupa kunstlikult odavana. See närib meie majandust, looduskeskkonda ja meie inimeste tervist. Saame turgu avada kiirelt ja arukalt siis, kui meil on olemas hea plaan võrgu arendamise kohta.

Jaan Pöör, Rahvaliit:
1. jaanuar 2013 on äärmiselt lähedal. Praegu pole turu avamiseks valmis ei tarbija ega valitsus. Kui Eesti Energialt avatud turul pool toodangust ära ostetakse, siis millega tagatakse meie sisetarbimine? Tarbijale hind nii või naa esimese hooga tõuseb. Mis toob see kaasa meie majandusele? Teiste energiate, nagu nafta, hinnad muudkui tõusevad, valitsus pani veel täiendava aktsiisi otsa. Kui me veel kiirendatud korras elektrihinda tõstame, siis milline mõju sellel on? Keegi pole seda arvestanud, meil ei ole selleks arvutusi. Selge, et tootjad tahavad tõsta, sest nemad ei kaota ju midagi.

Indrek Saar, SDE:
Me ei saa rääkida mingist võrdsest konkurentsisituatsioonist, kui Eesti Põlevkivi kuulub Eesti Energiale, kes käitub kui turuettevõte. Samas 2/3 põlevkivi kaevandamislubadest on Eesti Põlevkivi käes. Ilmselge on see, et naftabarreli megahüpped on viinud õlitootmise kasumlikkuse mitmekordseks. Mis juhtub sel hetkel, kui Eesti Energia hakkab elektri asemel õli tootma? Ka nende asjade peale tuleb mõelda ja ma küll ei usu, et me neid riske suudame poole aastaga maandada.

Taavi Veskimägi, IRL:
Turust rääkides tuleb küsida, millist turgu me tahame. Kui tahame konkurentsiturgu, siis see tähendab, et turul peab olema suurem hulk nii müüjaid kui ka ostjaid. Et see saaks toimida, on vaja eeldusi, mis täna veel ei toimi. Esimene eeldus on ühendused, mida meil täna ei ole piisavalt. Teiseks on järelevalve. Ehk et – ei maksa asja teha uisapäisa.

Lembit Kaljuvee, Keskerakond
Meil võib tekkida täna turu avamisel olukord, kus meil pole põlevkivielektriga enam midagi teha. Peame vaid kulusid kandma – vett kaevandustest välja pumpama ja tuhandele kaevurile palka maksma. Seepärast, et meil on selline põlevkivistruktuur taga, ei saa me turgu kohe avada. Enne peame saama oma põlevkivitööstuse korda.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:
Mitte mingil juhul ei tohiks anda olemasolevate tehnoloogiate laiendamiseks. Kui üldse toetada, siis põlevkivitehnoloogia uuendamist. Peaksime püüdma selle poole, et oma energiasüsteemi mitmekesistada nii, et põlevkivikasutus oleks kolmandik või alla selle praegusest. See ei sunniks kaevandusi sulgema, aga vähendaks süsihappegaasi kvoodi ostmise vajadust oluliselt, mis mõjuks meie majandusele hästi.

Jaan Pöör, Rahvaliit:
Praegu ei toeta. Ja kui leitakse, et on vaja neid ehitada, siis suudab Eesti Energia seda ise teha.

Taavi Veskimägi, IRL:
Kui me oma investeeringuid silmas peame, siis on kaks tegurit: esiteks on Euroopa Liidu eesmärgid aastaks 2020 niivõrd tugev poliitiline lubadus Euroopa Komisjoni poolt, et sellest ilmselt ei taganeta. Aastast 2013 oksjonitepõhine emissioonikaubandus on ka reaalsus. Kolmandaks: nafta hind, mis turgu juhib, on teel 150 dollarit barrelist juurde. Need on eeldused, mida peame arvestama ja need teevad meie otsustamise oluliselt raskemaks, kui see oli kaks aastat tagasi. Täna ma ütleks, et varustuskindluse poole pealt tuleks see investeering teha, aga konkurentsi ega keskkonna seisukohalt pigem mitte.

Lembit Kaljuvee, Keskerakond
See on poliitilise tahte küsimus, kas riik tahab varustuskindlust saada läbi põlevkivielektri. Täna ei ole riik andnud sellist signaali – nagu tahetakse neid jaamu teha, aga ei tahetaks ka. Oodatakse, et selle otsuse võtaks vastu Eesti Energia, aga see pole nende ülesanne.

Kuidas tagada aus konkurents Balti elektriturul?

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:
See, mida praegu Balti turul tehakse, see tants Leedu tuumajaama ümber on muutunud halenaljakas. Balti koostöö, mis on põhinenud lootusel ühtset tuumajaama rajada, on ummikteel. Huvipakkuvam on see, et kliima mõttes oleme lähedased ja üks võimalus võiks olla biomassist gaasi tootmisel ja salvestamisel koostööd teha ehk siis ühtse ja jõukohase tehnoloogia rakendamine.
Teiseks on oluline ühtse kauplemisregulatsiooni juurutamine, mis võimaldaks turu suuremaks ajada.

Jaan Pöör, Rahvaliit:
Palju sõltub sellest, mis saab Leedust ja tuumajaama plaanist ja kuivõrd saab Balti turg olema sõltuvuses Venemaast. Olulised on aga ühendused Soome, Rootsi, leedukatel ka Poola.

Taavi Veskimägi, IRL:
Me peaksime muretsema oluliselt laiemalt, mitte ainult Eesti asjade pärast. Vaadates täna Euroopa poliitikat, näib mulle, et täna keegi tegelikult ei investeeri ega lahenduste otsimisega ei tegele. Kõige kiiremini saab vajadusel ehitada gaasijaamasid ja me kõik teame, kust gaas tuleb. Ehk et kuigi ELi eesmärgiks on sõltuvuse vähendamine Venemaast, siis Euroopa võib liikuda hoopis vastupidises suunas. Kui me integreerime end Euroopa süsteemi, peame olema võimelised Euroopa energiapoliitikas rohkem kaasa rääkima, et sellest sõltuvusest hoiduda. Kas me oleme selleks võimelised?

Lembit Kaljuvee, Keskerakond
Kui kaupa ei ole, ei saa me rääkida ausast konkurentsist. Eestil on täna poolteist korda võimsust üle ja me ei pea muretsema, meil on elekter olemas. Täna on aga viimane aeg tegelda sellega, et meil oleks ka 10-15 aasta pärast midagi müüa, on see siis tuuma- või põlevkivielekter. Ainult ostmise peale ei saa panustada.

Energiafoorumil käib poliitikute diskussioon

Energiafoorumil "Elektrituru avanemise mõjud" on hetkel käimas poliitikute diskussioon.

Riigikogu erakondade esindajad arutlevad järgmiste küsimuste üle:
a) Kas ja miks peaks Eesti avama elektrituru kiiremini kui plaanitud?
b) kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
c) Kuidas tagada ausat konkurentsi Balti elektriturul?

Diskussioonis osalevad:
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Jaan Pöör, Rahvaliit
Indrek Saar, SDE
Taavi Veskimägi, IRL
Lembit Kaljuvee, Keskerakond

Reformierakond oma esindajat diskussioonile ei saatnud

Märt Ots: Oleme unustanud, et turg on tarbija jaoks

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Konkurentsiameti juht Märt Ots vastas täna energiafoorumil huvigruppide diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?

Me oleme ära unustanud, kelle jaoks me turgu teeme – tarbija jaoks. Strateegias on kaks tarbijale suunatud eesmärki – hind ja varustuskindlus. Konkurentsiameti ülesanne nr 1 on võitlus kartellide vastu, kuna kartell on negatiivse mõjuga tarbijale ja tõstab hinda. Kui nüüd vastata küsimusele, kas avada turg kohe või 2013, tuleks kõigepealt olukorda analüüsida.


Ühendus Soomega on praegu tehniline, aga mitte turupõhine – sellele saavad ligi vaid kolme Balti riigi suured energiatootjad. Üleskutse: andke Estlink vabaks! Eeldus number kaks on, et ma ei usu, et tekiks toimiv riik Balti riikides, järelikult on vajalik Estlink 2. Kolmandaks peame arvestama, et kõigi Balti riikide turg on äärmiselt kontsentreeritud ja suurte turuosadega tootjatega.

Ma pooldan kahtlemata turu avatust ja muud võimalust ei ole, aga õige hetk on siis, kui tingimused on loodud. Kaldun arvama, et see võiks toimuda pigem aastal 2013.

Kas riik peaks andma Narva Elektrijaamadele abi?

Energeetika on riigi toimimiseks väga vajalik haru ja kui ikka vaja, siis tuleb seda kaaluda


Kuidas tagada konkurents Balti elektriturul?

Seda saab tagada vaid siis, kui Estlink on kõikide turuosaliste kasutuses ja kui võimalikult kiiresti on välja ehitatud Estlink2.

Helle Aruniit: Tarbijad vajavad rohkem aega

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tarbijakaitseameti juht Helle Aruniit vastas täna energiafoorumil huvigruppide diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?


Kui on turul toimiv konkurents, on sellest tarbijale kasu. Aga energiaturg ei ole päris tavaline turg. Kas tarbija hakkab jooksma ühe pakkuja juurest teise juurde? Siin on tõsine mõtlemise koht. Selge on see, et kodutarbijale hind igal juhul turu avanedes tõuseb. Tarbija jaoks on oluline mõistlik hind ja varustuskindlus, meil ei ole vaja siin tormata. Kui turg aastal 2013 avaneb, peab tarbija selle vastu võtma, kuid enne tuleb teha suur eeltöö, et inimesed saaksid sellest ka aru.

Tiit Kolk: Riigiabi võiks anda vaid viimasel võimalusel

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Energiatarbijate esindaja Tiit Kolk vastas täna energiafoorumil huvigruppide diskussioonis küsimustele nii:

Kas avada turg varem?
Päris kindlasti turu avanemise tagajärjel elektri hind tõuseb, kuna meil valitseb defitsiit ja naaberturgudel on hind kõrgem. Kindlasti mõjutaks see hästi Eesti Energia majandustulemusi. Suurtarbijate, tööstuste majandustulemused siis vastavalt halveneksid. Eesti riigi plussideks on tööstustele olnud madalad maksud, hea ettevõtluskliima ja odav elekter. Osad neist on juba kadunud. Kui Eesti Energia käitub kui äriühing, kaob ka odav elekter.

Turu avamise vastu põhimõtteliselt pole mul midagi, kuid tänases situatsioonis ma küll ei tahaks sellega kiirustada.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Kõigepealt peaks vaatama Eesti Energia enda võimalusi investeeringuteks. Riigi abi võiks kasutada vaid viimasel võimalusel.

Marko Allikson: Pole enam põhjust turgu kinni hoida

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

BEN Energy juht Marko Allikson vastas täna energiafoorumil huvigruppide diskussioonis küsimustele nii:

Kas avada turg varem?
Meie seisukohast on elektrituru avamine planeeritust kiiremini oluline. Turu avamine pikemas perspektiivis tagab kõige odavama elektrihinna – turul vähenevad ülefinantseeringud, vähendatakse puhvreid. Seda väiksem on vajadus investeerida ja seda madalam on kokkuvõttes elektri hind. Kiiremini peaks avama, kuna pole enam väga palju põhjusi, miks turgu kinni hoida.


Tuleb arvestada ka seda, et elektriturg ei ole vaid Eestis ning see peab toimima koostöös meid ümbritsevate riikidega. Kuni meie elektriturg on kasvõi osaliselt suletud, on igal naabril põhjust öelda, et nad ei saa meiega koos tegutseda. See on ka muna ja kana küsimus, kas kõik eeldused peavad olema valmis enne turu avamist. Mulle näib, et tuleb just kõigepealt turg avada ja siis tulevad kiiremini nt uued ühendused jms, ka otsuseid on lihtsam teha. Äriklientidele turu avamine 2009. algusest on kindlasti väga mõistlik ja ka eraklientidele tuleks turg avada kohe, kui jaotusvõrgul on süsteemid paigas.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Ei peaks, sest see moonutaks turu toimimist. Riik peaks pigem tagama soodsa investeerimiskeskkonna.

Martin Kruus: kui riik tahab ühte haru eelisarendada, tehku riigihange

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindaja Martin Kruus vastas täna energiafoorumil diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?
Kui turgu avada, siis nii ruttu kui võimalik, kuna energeetikas võtavad kõik asjad praktikas hirmus kaua aega. Usun, et ega meil pääsu pole, ümberringi on elektriturg avatud ja sellega tuleb kaasa minna. Mida varem, seda parem.

Kas riik peaks andma riigiabi narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Kui riik tahab midagi eelisarendada, tehku riigihange

Ahti Puur: energiajulgeolek ei ole Eesti Energia rida

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindaja Ahti Puur vastas täna energiafoorumil diskussioonis küsimustele nii:

Kas turg avada varem?
Paraku taandub turu avamise teema Eesti Energia personaalküsimusele. Eesti Energia on äriühing, kes lähtub majanduslikult kaalutletud otsustest, peab teenima kasumit, eesmärgiks on saada 2 miljonit klienti. Sellised küsimused nagu energiajulgeolek ja varustuskindlus ei ole Eesti Energia rida. Kui me neid teenuseid tahame Eesti Energialt saada, siis me peame neid ka ostma.

Mul oleks lisaks nimetatud kolmele teemale veel üks küsimus: kas Eesti riik ja maksumaksja on valmis nendeks riskideks, mis tulevad elektrituru avamisega?

Ja siin on kaks probleemi: Esiteks. Kui Eesti Energia avatud elektriturul elektrimüüjana konkurentsis Euroopa suurte tegijatega ebaõnnestub, siis on oht, et riik võib kaotada kontrolli selliste oluliste ettevõtete üle nagu Põhivõrk, Jaotusvõrk ja Eesti Põlevkivi. Kuna elektrikaubandus on kõrgema äririskiga tegevusvaldkond ja Eesti Energial erilisi turueeliseid ei ole, siis tuleb selle ohuga arvestada.

Teiseks. Kui riik püüab oma energiajulgeolekupoliitikat teostada läbi Eesti Energia, siis põrkutakse pidevalt EL-i regulatsioonidele. Targem oleks panustada ettevõttele, kelle riskitase elektriturgude avanedes ei kasva sellisel määral ja kes energiajulgeoleku tagamiseks lisaks elektritootmisvõimsustele garanteeriks ka kaevandamisvõimsuste olemasolu, samuti vajadusel põlevkivigaasi ja põlevkiviõli reservid.

Kui meil tuleb osta riiklikult olulisi asju, nagu garanteeritud varustuskindlust või põlevkivienergeetika kui energeetilise sõltumatuse edendamist, siis miks mitte juba riigi poolt välja kuulutada vähempakkumine. Aga võib-olla panustada hoopis teisele ettevõttele, mis oleks instrument energeetilise poliitika elluviimiseks ja tagaks põlevkivi reservi erakordseteks oludeks – Eesti Põlevkivile.


Ühing on alati olnud elektrituru avamise poolt, aga meil on veel eeldusi puudu, näiteks ühenduste osas.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
See ei tohiks olla riigi abi ühele turul konkureerivale ettevõttele, vaid see peab olema riigi investeering elektri varustuskindluse tagamiseks. Seda tuleks teha läbi madala riskiga ettevõtte, et seda investeeringut mitte ohtu seada. Riigil võiks olla rohkem partnereid kui Eesti Energia.

Sandor Liive: Tänase olukorra jätkumisel ei lahenda me ühtegi probleemi

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Energia juht Sandor Liive vastas täna energiafoorumil diskussiooniküsimustele nii:

Kas turg avada varem?
Turg on lahti vaid siis, kui hind saab liikuda nii üles kui ka alla, täna saab hind liikuda vaid alla. Toetan minister Partsi arvamust, et turg tuleb avada de facto, mitte vaid de jure. Kui me ainult avame turu suurtele tarbijatele, tekib neil küsimus, et miks vaid nemad peavad seal olema.

Teiste riikide kogemus näitab, et turg tuleb avada suuremale hulgale klientidele, muidu tekivad turumoonutused. Ma arvan, et turg tuleb avada. Olen nõus ka sellega, et me ei saa rääkida Eesti turust, miinimum on Baltoskandia. Kõige parem, mis Baltimaade energeetikas saaks juhtuda, on, kui Baltimaad lepivad kokku ja ütlevad, et Nord Pool, tule oma toimiva turumehhanismiga Baltimaadesse ja tehke see meile ka. Ma olen kahtleval seisukohal, et Eesti, Läti ja Leedu suudaksid üheskoos uue regulatsiooni välja töötada.

Peab olema selge plaan, kuidas me avatud turu poole liigume. Tänase olukorraga ei aita me lahendada ühtegi Eesti ees seisvat energeetikaküsimust.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Riigi abiga investeeringute tegemine turu toimimisele kaasa aita. Aga kui riik tahab, et tehtaks midagi, mis pole investoritele majandusloogika järgi kasulik, siis sellise spetsiaalise motivatsiooni tekitamine võib olla võimalik. Aga see oleks kriiside lahendamise vahend, enne peaksime vaatama, mis võimalusi avatud turg meile annab.

Lembit Vali: Turu avamiseks on vaja tekitada börs

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

OÜ Põhivõrk juht Lembit Vali vastas tänasel energiafoorumil diskussiooniküsimustele nii:

Kas turg avada varem?

Põhivõrk on alati seisnud turu avamise eesotsas. Meile on pandud roll, mida on ilma turu avamiseta väga raske täita. Kui me nüüd asja edasi lükkame ja teeme otsuseid, mis kinnistavad tänast reguleeritud turgu, siis see on pöördumatu otsus. Leiame, et turg tuleks kohe avada ja takistuseks ei oleks ka ühenduste väike läbilaskevõime. Estlinki omanikud peaksid Estlinki vaid andma turu käsutusse. Väga lihtne on turgu avada – teeme käskkirja ja homme on turg vaja. Et see aga ka toimiks, on vaja tekitada börs ning Nord Pool Spot on mõistlik projekt ja tuleb lõpuni viia.

Kui järgmisest aastast turg avada, kui palju siis hind tõuseks? Ei pruugi üldse tõusta, tekib vaid Baltimaade hinnapiir, mis on madalam kui Põhjamaade hinnapiir.

Kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
Riik kui seadusandja on selle võimaluse seadusesse sisse kirjutanud. Kui tekib defitsiit, siis võib Põhivõrgu kaudu korraldatava riigihanke kaudu selline subsideerimine tulla.

Algas huvigruppide diskussioon

Foorumil algas huvigruppide diskussioon, milles osalejad arutlevad kolme küsimuse üle:
a) Kas ja miks peaks Eesti avama elektrituru kiiremini kui plaanitud?
b) kas riik peaks andma riigiabi Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitamiseks?
c) Kuidas tagada ausat konkurentsi Balti elektriturul?

Diskussioonis osalevad:
Lembit Vali, OÜ Põhivõrk
Sandor Liive, Eesti Energia
Ahti Puur, Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Martin Kruus, Tuuleenergia Assotsiatsioon
Marko Allikson, BEN Energy
Tiit Kolk, energiatarbijate esindaja
Helle Aruniit, Tarbijakaitseamet
Märt Ots, Konkurentsiamet

Rein Oidram: Tuulikute kasutamine pole Taanis kütuse põletamisega toodetud elektri tarbimist vähendanud

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tallinna Tehnikaülikoolid dotsent Rein Oidram ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et taani näitel on selge, et tuulikute ehitamine ei aita vähendada kütuste põletamisest toodetud elektrienergia tarbimist.

Oidram pidas ettekande elektrituru avanemisest Taanis. Tema sõnul on Taanis, kus kasutatakse väga palju tuuleenergiat, põhiprobleem võimsuse üüratud kõikumised.

„Tekib olukord, kus suurte masside tuulikute kasutamisel tuulikute võimsus aeg-ajalt võrdsustub kasutamise vajadusega. Ja seetõttu, et tuulikute võimsus nii hirmsasti kõigub, saadab Taani nende toodangu pea tervikuna eksporti, mitme aasta keskmisena on kohalikule turule jäänud vaid 5-10% elektrituulikute toodangust. Elektrituulikute toodangu kasvule vaatama ei ole kütuste põletamisega toodetud elektri hulk vähenenud,“ rääkis Oidram. „Kivisöe ja maagaasi kasutamine pole kahanenud ja CO2 emissioon on lausa suurenemas.“

Mis on õppetund Eestile, küsis Oidram. „Eesti oma energiasüsteem ei suuda siluda kuigi suuri elektrituulikute võimsuse kõikumisi. Samuti puudub meil traditsiooniline akulumeerimisvõimalus (pumbad), sest meie maastik on liiga tasane. Me peame arvestama, et elektrituru paikasättimisel üks piirang on piirang tuuleenergiale – kuni 5% meil tarbitavast elektrist ja see tähendab, et üle 250 megawati tuulikutest on kurjast, hakkame lihtsalt iseendale vastu töötama. Nii see on, arvatagu rohelised mis tahes," lõpetas Oidram.

Jaanus Arukaevu: Baltimaad ei ole täpp, me oleme tegijad!

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et Baltimaadel on Põhjamaade elektriturul juba praegu täiesti nähtav ja oluline osa.

Parim võimalus on liituda suure turuga, mis välistaks manipulatsioonid vabaturul. „Eestit me ju suuremaks ei tee ja siin tarbijaid juurde tekitada nii, et Eesti Energia turuosa langeks 35%ni, pole võimalik,“ ütles Arukaevu. „Mida suuremad on ühendused riikide vahel ja mida suuremal osal tootjatel lastakse konkureerida, seda madalamaks kujuneb ka elektri hind.“

Arukaevu sõnul on Estlink loonud eelduse vabaturuks ning Estlink oli kasutuses 95,8% tundidest. „Aga Estlink ei ole vabas kasutuses olev turukoht, vaid 5 firma kasutuses olev ressurss, mida kasutavad vaid need firmad,“ nentis ta.

„Need inimesed, kes räägivad, et me oleme väikesed ja ei paista kuhugi, siis vaadates eelmise aasta Nord Pooli kokkuvõtet, on Eestist tulevad energiavood Põhjamaadesse täiesti pildil. Oleme samas suurusjärgus nagu Poola ja Skandinaavia vaheline elektrivoog. Nii et Baltimaad ei ole täpp – me oleme täiesti tegijad. Eesti ja Soome vahel on suurem ühendus kui Soome ja Rootsi vahel!“ rääkis Arukaevu.

Arukaevu sõnul toimib Eesti siseselt hulgiturg väga halvasti, sest ligipääs tootjate ja turu vahel on väga piiratud. Suurtarbijatest enamik on loobunud vabaturulepingutest, sest nii on majanduslikult kasulik.

„Läti tegi julge otsuse ära ning alates 1. maist ei ole suurettevõtjatel enam õigus nõuda elektrimüüki reguleeritud hindadega ja nad peavad elektri ostma vabaturult. See puudutab ca 20% tarbimisest ja umbes 100 ettevõtet. Eestis selliste otsuste jaoks ilmselt mehi pole,“ lausus Arukaevu.

Meil on kolm võimalust:
1) jätkata tänast energiapoliitikat põhimõttega „pärast meid tulgu või veeuputus“
2) riigikapitalism – pikaajaline riigikeskne arengumudel, kus ebamajanduslikud otsused peab kinni maksma maksumaksja.
3) Regionaalne vabaturg – pikaajaline turupõhine lahendus, mis eeldab koostööd, kuid pakub enam tulemust

Peeter Pikk: Balti riigid peavad rohkem koostööd tegema

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Bilansihaldurite esindaja, Baltic Energy Partners partner Peeter Pikk ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et kuni Baltimaad ei suuda ühtset süsteemi luua, ei saa ka ühtsest elektriturust rääkida

„Balti riigid on suhteliselt integreeritud elektrisüsteem. Hoolimata heast integreeritusest ei toimi Balti riigid ühtse turuna, kuigi koostöö võimaldaks kulusid kokku hoida – regulatsioon segab turu ühtset toimimist,“ ütles Pikk. „Eesti bilansienergia hinnakujundus on oluliselt efektiivsem ja vabaturusõbralikum. Osaliste jaoks on Eesti turg pea kaks korda efektiivsem kui näiteks Leedus.“

Samas peab hinnatase olema selline, et see motiveeriks turuosalisi õigesti ja ratsionaalselt käituma. Bilansienergia hind ei tohi olla karistus. „Bilansihalduse põhimõtted peavad olema lihtsad ja standardsed, turupõhise hinnakujundusega ja tagama info kättesaadavuse,“ ütles Pikk. „Kui meie Põhivõrgule on midagi täna ette heita, siis kohatine infosulg.“

„Eesti bilansihalduse suurim viga on see, et meie põhimõtteid kasutata ka Lätis ja Leedus. Regionaalse elektrituru tekke eelduseks on ühtsete reeglite kehtestamine ja riigipiiride kaotamine elektriturul. See on aga juba Põhivõrgu ja ministeeriumi teha – muidu meil mingit turgu ei teki,“ lisas Pikk.

Pikk ütles, et tema on turu avamise poolt. Turu võiks tegelikult avada juba 2009. aasta 1. jaanuarist. Samas ei tähenda turu avamine, et tarbija võib valida tootjat, vaid ka tootjal on õigus valida tarbijat.

Narva Elektrijaamade toetamise osas arvas Pikk, et see on mõttekas alles pärast Eesti energiapoliitika läbikukkumist tunnistamist . „Järelikult pole ju asjal perspektiivi, kui erainvestorid Narva ei tule ja hoopis riik peab uusi plokke rahastama hakkama,“ lisas ta.

Iren Naarits: esimene Nord Pooli laienemise etapp peab lõppema juba 1. oktoobriks

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Nord Pool Spot ja NPS Baltic juht Iren Naarits ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et Nord Pooli Baltimaadesse laienemise esimene etapp peab lõppema juba 1. oktoobriks.

NPS Baltic on projekt Põhjamaade energiabörsi Nord Pool Spot turu laienemiseks Baltimaadesse. Esimeses etapis, mille tähtaeg on 1. oktoober 2008, soovitakse moodustada hind Estlink kaabli lõunapoolses otsas ja tagada vähemalt osa kaabli osas implitsiitne oksjon. Lõplikuks eesmärgiks on luua Spot hinnaala Baltimaades ja päevasisene turg Elbas.

„Kaks etappi on vajalik, kuna turul osalejad vajavad aega, usaldamaks turuhinda ning spot-hinnal põhinevat hinnakujundust,“ ütles Naarits ja lisas, et teise etapi edu sõltub otseselt esimesest etapist.

Praeguseks hetkeks on toimunud 25 töörühma koosolekut, vahekokkuvõte tehti eelmisel nädalal Riias. Nord Pool Spoti Balti projekt on saanud ELi heakskiidu ja Brüsselis oodatakse pikisilmi esimest kokkuvõtet.

„Probleeme on ka. Proovile on pandud kõigi osaliste isiklikud huvid. Projekti ootused ja lootused on läbipaistva hinna saavutamine Balti turul, probleemiks on aga Balti riikide erinev suhtumine kolmandatest riikidest pärit energia osas. Kui kokkulepet ei ole, on avatud turu loomine äärmisel raskendatud,“ ütles Naarits. „Kõik projektis osalejad on aga kogu hingega asja kaasatud ja liiguvad ühes suunas – see loobki eeldused, et projekt lõppeks edukalt ja Nord Pool laieneks balti turule.“

Tarmo Mere: jaotusvõrgu roll võiks olla „nutika võrgu“ arendaja

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Jaotusvõrgu võrguhalduse juht Tarmo Mere ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et näeb avatud turul Jaotusvõrgu rolli „nutika võrgu“ arendajana.

Nutikas võrk tegeleb Mere sõnul näiteks nutikate mõõtesüsteemide paigaldamisega, energiakoguste tunnimõõtmisega, võimsusnõudluse juhtimisega, kliendi elektriseadmete juhtimisega. Samuti oskab nutikas võrk teavitada elektrifirmat riketest ja anda kliendile igal ajahetkel infot hetketarbimise ja kulutuste kohta. Samuti oleks nutikas võrk infokanaliks tarbijate ja võrguettevõtja vahel.

Tunnikoguste täpne fikseerimine annab Mere sõnul avaramad võimalused tarbimise juhtimiseks, samuti võimaldab see lihtsamaid protseduure turuosaliste vahelisel suhtlemisel, nagu müüja vahetus samal tunnil ja lepingutingimuste kohene jõustamine. Samuti annab nutikas võrk müüjatele paremad ärivõimalused.

Mere sõnul on jaotusvõrgul ka oluline roll energiasäästu võimaldajana, kuna tegemist on neutraalse ja reguleeritud kasumiga ettevõttega – teistel energiaettevõtetel on enamasti huvi, et energiat kulutataks võimalikult palju. Jaotusvõrgul on ka juurdepääs tarbimisinfole, millele tuginedes säästmiseks soovitusi anda.

Mere hinnangul on Jaotusvõrk turu avamiseks sisuliselt valmis – kõigile turuosalistele on tagatud ligipääs võrgule, on olemas valmisolek müügikohustuse tagamiseks. Lisaks lubas Mere, et aastaks 2010 on installeeritud 200 000 nutikat arvestit – ehk et see on selleks ajaks olemas kõigil ettevõtetel ja eramajadel, korterites on nutikad arvestid aastaks 2013.

Ingrid Arus: Puudub nii turg kui ka turuosalised

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Põhivõrgu arendusjuht Ingrid Arus ütles täna energiafoorumil „Elektrituru avanemise mõjud“ ettekandega esinedes, et täna puudub nii elektriturg kui ka kriitiline mass turuosalisi.

„Meil on puudu nii elektriturg kui ka kriitiline mass turuosalisi, samuti puuduvad piisavad ühendused põhjasuunas – Estlink ei ole põhivõrkude kasutuses, ta on kaubanduslink, mille kasutamise reeglid määravad osanikud,“ ütles Arus. „Lisaks on tänane probleem, et valitsustel ei ole ühist seisukohta kolmandatest riikidest tuleva elektri osas – kui Läti seda suures osas kasutab, jõuab see ka meile.“

Mida tuleks siis teha? Aruse sõnul tuleb jätkata tööd Põhjamaade elektribörsiga liitumiseks. „See, et oleme neid tekitanud huvi siia laieneda, on kompliment meile. Praegu töö käib ja loodan, et sellest saab asja.“

Teiseks tuleb korrastada seadusandlik regulatsioon, kuna praegu on turg küll 15% avatud, kuid vaid ühtepidi. Aruse hinnangul tuleb ühtlustada ka regiooni turureeglid ning luua uued välisühendused Nordeli ja UCYE suunal. „Estlink 2 ja Leedu-Poola vaheline ühendus on teemad, mis meie jaoks üliolulised,“ lisas Arus.

Juhan Parts: Elektriturg peab avanema ka praktikas, mitte vaid de jure

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi avakõne 14. mai energiafoorumil "Elektrituru avanemise mõjud".


Lugupeetud daamid ja härrad, energiahuvilised ja asjaosalised. Kaks esimest foorumit on olnud päris asjalikud, loeme neid kordaläinuteks.

See on kolmas foorum, me loodame kuu aja perspektiivis mõlemad strateegiadokumendid valmis saada, lisades sinna ka rakendusliku poole. Kui see nii läheb, siis varasügisel oleks asjakohane teha ka neljas foorum, mis käsitleks juba strateegiadokumente rõhuasetustega tegevustele – millised on riigipoolsed sammud. Etteruttavalt võib öelda, et ministeeriumil on ka värskeid ideid.

Avatud elektrituru mõjudest: teema on keeruline ja ega me keegi ette ei kujuta, mis täpselt saavad olema raskused ja probleemid, olgu need siis paljuräägitud julgeoleku, majanduse konkurentsivõime või tarbijakaitse aspektis. Rääkides turust usaldame me ennast teadmata jõudude meelevalda. Meie tänane ülesanne on sarnaste riikide kogemustelt õppida ja näha ette neid olulisemaid eeldusi, et turg ka toimima hakkaks.

Riigi seisukoht on see, et me peame turu avama. Eesti on ainus EL liikmesriik, kellele on antud üleminekuperiood elektrituru avamiseks. Kui 2007. aasta keskpaigaks avati elektriturud kõikides teistes liikmesriikides, siis EL liitumislepingu järgi võib Eesti viivitada oma elektrituru avamisega. Selle üleminekuperioodi tingis suuresti Eesti elektrituru spetsiifiline olukord, mis on väga avatud rahvusvahelisele konkurentsile, ning soov investeerida uutesse põlevkivi elektritootmise tehnoloogiatesse, mis oleks olnud mõeldamatu avatud elektriturul.

Praegu on Eesti elektriturg avatud umbes 15% ulatuses, järgmisest aastast 35% ulatuses ning 2013. aastast avaneb Eesti elektriturg täielikult. See saab juhtuma, vähemalt de jure. Täna peame arutama, mis juhtub de facto. Samal, 2013. aastal planeeritakse käivitada ka Euroopa Liidus uued heitmekaubanduse reeglid, mis võivad mitmekordistada põlevkivielektri hinna. Need kaks protsessi mõjutavad väga oluliselt ka Eesti elektritootmise portfelli tuleviku.

Üleminekuperiood annab Eestile võimaluse vältida neid vigu, mida on teinud teised liikmesriigid elektriturgude avamisel. Võib tuua mitmeid näiteid liikmesriikidest, kus elektriturg on avatud vaid paberil, praktikas aga ei toimi. Peamiseks põhjuseks on piiratud tootjate konkurents sellistel turgudel. Meile on näiteid toodud Põhjamaade vaata et maailma kõige efektiivsemast elektriturust, kuid läheb meelest, et neil kehtib reegel, et ühe turuosalise turuosa ei tohi olla üle kolmandiku.

Eesti Energia praegune turuosa on üle 95% ning sellisel puhul on nendepoolne elektrihinna dikteerimise võimalus väga suur. Mõistame muidugi Eesti Energia huvi avada elektriturg varem, aga see on ka samas põhjus, miks me nende soovist väga vaimustatud pole. Peavad olema konkreetsed tururegulaatorid, mis võimaldavad taltsutada monopoli ja nii see lihtsalt on – küsimus pole selles, kas olla maailmavaatelt turu-usku, vaid tuleb tagada, et turg ka tõesti toimiks.

Reaalsed Eesti Energiaga konkureerivad hinnapakkumised saavad tulla kas Venemaalt või Põhjamaadest, kuna Lätis ja Leedus on alates 2010. aastast elektri defitsiit. Kui Eesti elektriturg oleks avatud vaid Põhjamaade suunas, siis läbi Estlinki oleks Eestisse võimalik tuua ligi 40% meie elektritarbest, ehk sisuliselt saaks efektiivne konkurents tekkidagi vaid järgmisel aastal avatava 35% elektrituru ulatuses. Loodame, et lisandub Estlik 2, mis parandaks ühendusi veelgi ja me peame tegema samme, et rääkida paremast ühendusest Põhjamaadega, mis on turu jaoks väga oluline.

Üks oluline küsimus, millele ma ka täna kutsun kõiki mõtlema, on seotud sellega, kuidas saavutada, et ka avatud turul tekiks mitmekesine elektritootmine. Küsigem sedapidi: kas elektrituru avanedes hakkaksid ettevõtjad investeerima selliselt, et Eestisse tekiks mitmekesine elektritootmine? Teiste riikide praktika näitab, et avatud elektriturgudel tegutsevad ettevõtjad edasi vaid vanade elektrijaamadega seni, kuni saab, uutesse jaamadesse investeeritakse aga vaid siis, kui riik loob selleks soodustingimused.

Seega: elektrituru avanemine ei lahenda elektrisüsteemi investeeringute algatamise probleeme. Küsimus on, kas ja milliste elektriportfellide osas peaks riik pakkuma soodustingimusi. Kui me tahame investeerida põlevkivienergeetikasse, et seda liiga kergelt kõrvale ei jäetaks, siis kuidas seda motiveerida? Ka need investeeringud peavad olema tehtud majanduslikel alustel ja küsimus on, et milliseid lahendusi peaks meie arengukava ette nägema.

Loomulikult on elektrituru avamise juures oluline tagada ka ettevõtete vaheline võrdne konkurents, võrguettevõtete sõltumatu tegevus ja elektrihindade usaldusväärsus. Juba toimivate ja käimasolevate protsesside valguses võib väita, et tehniliselt võib Eesti elektriturg käivituda päris edukalt. Meie võrguettevõtted on end üsna hästi ettevalmistanud, käimas on ka Põhjamaade elektribörsi käivitamise protsess Baltimaades ning regulatsioon toimib üsna hästi.

Samas on pidevalt üleval ka Põhivõrgu sõltumatuse küsimused. Teame, et ELi kolmanda energiapaketi kohaselt on Põhivõrgu eraldamine Komisjoni ettepanek ja selle küsimuse osas on tekkinud ELis blokeeriv vähemus. Eesti valitsus on kujundanud seisukoha, et direktiivi jõustumisel me pooldame Põhivõrgu eraldamist tootjast. On kuulda, et Komisjon tahab välja tulla kompromissettepanekuga, kuid meie jaoks jääb siiski küsimus, kas eraldada siiski Põhivõrk kohe ära või liikuda pakutava kompromissi poole. See ei ole etteheide Eesti Energiale, me lihtsalt peame tegema tulevikuperspektiiviga otsuse, et turg toimiks ja me võtaks juba eos maha võimalikud moonutused.

Need on minu poolt markeeritavad küsimused, need ei ole ammendavad. Tahaks loota, et foorum tuleb asjalik, soovin selleks teile jõudu ja järgmine foorum siis sügisel, kus tahame teemale joone alla tõmmata.

Neljapäev, 8. mai 2008

Kolmandal energiafoorumil vaieldakse elektrituru avamise üle

Kolmapäeval, 14. mail algusega kell 13 korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinnas Rahvusraamatukogus järjekorras juba kolmanda energiafoorumi, seekord on teemaks elektrituru avanemise mõjud.

Foorumil diskuteerivad huvigrupid ja poliitikud selle üle, kas Eesti peaks elektrituru avama plaanitust varem, kas riik peaks andma Narva Elektrijaamadele uute plokkide ehitamiseks abi ja kuidas tagada ausat konkurentsi Balti elektriturul.

Foorumi avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Kõigi foorumite kokkuvõtted on kättesaadavad MKMi energiablogis aadressil http://energiafoorum.blogspot.com/. Samuti saab alates tänasest blogi kaudu esitada foorumil esinejatele küsimusi - küsimus palun kirjutada selle postituse kommentaariumisse, märkides juurde, kellele on küsimus mõeldud.

Huvigruppide arutelus osalevad:
Lembit Vali, OÜ Põhivõrk
Sandor Liive, Eesti Energia
Ahti Puur, Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Martin Kruus, Tuuleenergia Assotsiatsioon
Marko Allikson, BEN Energy
Tiit Kolk, energiatarbijate esindaja
Helle Aruniit, Tarbijakaitseamet
Märt Ots, Konkurenstiamet

Poliitikute arutelus osalevad Keskerakonna, Reformierakonna, IRLi, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rahvaliidu ja Eestimaa Roheliste esindajad.

Foorumil osalemine on kõigile tasuta, registreerumine toimub kohapeal.

Kolmapäev, 23. aprill 2008

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustab Euroopa Liidu energeetikaprogrammi Intelligent Energy - Europe

Teisipäeval, 29. aprillil algusega kell 11.00 toimub Ehituskeskuses (Tallinn, Rävala pst 8, 2. korrus, Tallinn) Euroopa Liidu energeetikaprogrammi Intelligent Energy - Europe (IEE) infopäev.

IEE on Euroopa Liidu eelarvest rahastatav programm, millega finantseeritakse energiasäästu ja taastuvenergia kasutamist propageerivaid tegevusi ning projekte. Neid projekte võivad algatada teadusasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, omavalitsused jt, kes on tegevad valdkondades nagu energiamajandus, tööstus, transport, elamumajandus, kaubandus jne.

Infopäeval antakse ülevaade IEE programmi eesmärkidest, korraldusest, programmist abi taotlemise tingimustest, projektide hindamisest, jagatakse praktilisi kogemusi projektide ettevalmistamisel ja vastatakse küsimustele. Infopäeva viivad läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Euroopa Komisjoni Konkurentsivõime ja Innovatsiooni Agentuur. Infopäev toimub eesti keeles, üritusel osalemine on tasuta.

IEE programmi kohta on võimalik saada teavet Euroopa Komisjoni transpordi ja energeetika peadirektoraadi kodulehelt http://ec.europa.eu/energy/intelligent/index_en.html.

Infopäeval osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida e-mailiga (mkuusmaa [@] mkm.ee) või telefonitsi (tel 6 256 321 Merike Kuusmaa). Registreerida palume hiljemalt 28. aprilliks 2008.

Infopäeva kava saab alla laadida siit: http://www.mkm.ee/failid/IEE_infopaev_EE2008.pdf

Reede, 18. aprill 2008

Rein Rootamm: Tuleb kähku hakata põlevkivikaevandusi ehitama

Rein Rootamm, TTÜ soojustehnika instituudi insener

Juhul, kui Euroopa Liit kehtestab piirangud Venemaalt ostetavale elektrile, mis on toodetud üldtunnustatud keskkonnakaitse nõudeid eirates, ja nende alusel Eesti, Läti, Leedu ja Soome kehtestavad Venemaalt ostetavale elektrile tolli, mis võrdsustab selle hinna Nord Pooli hinnaga, siis kuni uue Ignalina aatomielektrijaama valmimiseni (2017? aastal) läheb hinda põlevkivielekter. Põlevkivi on esimene, kui mitte öelda ainuke arvestatav Balti riikide omamaine energiaallikas.

Pärast 2009. aastat vana Ignalina seisab; Elektrinai (1800 MW) töötab Venemaa gaasi peal pooltipurežiimis (st päeval töötab, öösel seisab); Soome, vaatamata Olkiluoto 3. ploki käimaminekule tahab ikkagi Eestist, Lätist, Leedust elektrit saada. Balti ning Eesti elektrijaamade kõik 12 plokki vuravad täie vungiga ööd ja päevad läbi. Aastane elektrienergia toodang kasvab 12,5 – 13 TWh-ni ja põlevkivi tarve elektritootmiseks kasvab 15,5 – 16 miljoni tonnini, pluss muidugi põlevkivi tarve õlitööstusele. Seega võib aastane põlevkivi vajadus kasvada 23 – 25 miljoni tonnini.

Siit järeldub, et tuleb kibekähku hakata uusi põlevkivikaevandusi ehitama, sest muidu jääme jänni oma sõprade ja seega ka kogu Euroopa Liidu energiajulgeoleku tagamisel. Ning koos sellega kasvab ka surve omamaise aatomielektrijaama ehitamiseks.

Neljapäev, 10. aprill 2008

Raul Kirjanen: riigiabi suunamine ühte sektorisse peab olema põhjendatud

Raul Kirjanen, Eesti Pelletitootjate Liidu juhatuse liige

Täna räägitakse Eesti energeetika arengukava koostamisel elektri tootmisest ja sellega seotud valikutest. Samas energeetika koosneb ju tegelikult kolmest osast: elektrienergia tootmisest, soojusenergia tootmisest ja mootorikütustega seonduvast, kusjuures kõige suurem osa mahuliselt kuulub selles arutelus soojusenergia tootmisele (vähemalt Eestis).

Täna (9. aprillil toimunud foorumil - toim.) oli päevakorras ka erinevate eneriasektorite omavaheline vahekord. Riigiabi ühes sektoris omab ilmselgelt mõju ka teistele sektorile, veelgi enam - riigiabi energeetikasektorile võib omada väga suurt mõju kogu ülejäänud majandusele.

Meie kompetents on põhiliselt seotud biomassiga.

Lähtume eeldustest, et Eestis kasvava biomassi hulk on piiratud, nii mahuliselt (kuupmeetrit, tonnid), energeetiliselt (Mwh) kui ka kvaliteetide (puit, põllumajandusjäätmed, prügi, energiakultuurid jne.) osas. Kui vaadata reaalset olukorda täna, siis Eestis ei jää täna mitte ükski puidulible kasutamata. Kui vaatame madalama klassi puidu hinda Eesti turul, siis see on võrdne või isegi pigem kõrgem kui Soomes, Saksamaal, Rootsis jne. Ehk me oleme olukorras, kus meie puiduressursil on on täna efektiivne kasutaja. Kui nüüd vaadata, kes on see kasutaja, siis on see põhiliselt energeetikasektor (küttesektor ja kütuste tootmise sektor) ja teatud osas ka plaaditööstus ja põllumajandus.

Kas on täna Eestile otstarbekas riigiabi kasutades suunata biomassi resurss ühest energeetikasektorist (küttesektor) teise sektorisse (elektritootmise sektor)? Kas see toob Eesti riigile üldist kasu?

Mina arvan, et riigiabi suunamine ühte sektorisse peab olema põhjendatud ja tooma ühiskonnale täiendavat lisaväärtust. Meil on täna Eestis hulk energiakandjaid, mis on reaalselt kasutamata, ka foorumil ära märgitud prügi, lisaks teatud muud orgaanilised jäätmed, lisaks küllaltki suur energiakultuuride kasvatamise potentsiaal.

Arvame, et riigi abi peakski olema suunatud just selliste kütuste kasutuselevõtule.

Kui vaadata kunagi sõnastatud Euroopa Liidu taastuva energiapoliitika alustaladele, siis neid oli kolm. Esiteks energiajulgeolek, teiseks taastuvate energiallikate arendamine ja kolmandaks sotsiaalne pool. Mida me saaks saavutada, suunates elektritootmise kasutamata resursside juurde? Saavutame selle, et olemasolev energiasektor ja laiemalt puidutööstussektor ei saaks kahjustada ja saaks edasi tegeleda turumajanduse tingimustes. Looksime turule uue täiendava kodumaise energiaressursi (energiajulgeolek), arendaksime uute tehnoloogiate kasutuselevõttu nii energiaressursi tootmisel kui ka kasutamisel (taastuvate energiaallikate kasutamise arendamine) ja mis on ka väga oluline: looksime Eestis terve hulga uusi töökohti ja seda eriti maapiirkondades. Samuti looksime madala kvaliteediga põllumaadele täiesti uue kasutusotstarbe.

Ma arvan, et on väga oluline, et Eesti energiapoliitika arengukava välja töötades tuleb silmas pidada ka selle mõju teistele majandussektoritele ja teistele energeetikasektoritele.

Kolmapäev, 9. aprill 2008

Poliitikud diskuteerisid elektritootmise valikute üle

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Täna diskuteerisid Riigikogus esindatud erakondade esindajad foorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ ning vastasid kolmele küsimusele:

* Millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama?
* Kas ja miks on Eestile vaja pikas perspektiivis põlevkivist elektri tootmist?
* Kuidas tuleks Eestis arendada tuuleelektri tootmist?

Allpool lühikokkuvõtted diskussioonis osalejate avaseisukohtadest.

Lembit Kaljuvee, Keskerakond

Tuumajaam:
„Meie hinnangul tuleks Eesti energeetika arengukavasse kirjutada tuumajaam sisse, aga see ei peaks olema neljanda põlvkonna jaam. Sinna on liiga pikk maa ja see tähendaks, et me ei teeks tegelikult veel midagi,“ ütles Kaljuvee.

Põlevkivi:
„Põlevkivi on meil olemas, infrastruktuur on olemas, inimesed on olemas. Muidugi on keskkonnaaspektid, kuid alternatiivi meil lähemaks 20 aastaks ju ei ole. Elekter pole ei vein ega banaan, mida turult osta,“ ütles Kaljuvee. „Kõige suurem tegematajätmine on see, et viis aastat on räägitud kahe uue ploki tegemisest. Aga täna seda otsust ikka pole.“

Tuuleenergia
„Las ta läheb omasoodu edasi. Ma ei usu, et Eestis tuleb selline tuulenergia tootmine nagu Taanis. Las need mõned tuulikud olla, see ei sega meie elektrisüsteemi,“ nentis Kaljuvee.

Hannes Astok, Reformierakond

Tuumajaam:
„Tuumajaama suhtes on Reformierakonna seisukoht positiivne. Kas see peaks olema neljanda põlvkonna oma või juba olemasolevad lahendused, seda tuleb arutada. Samuti oleme nõus sellega, et tuumaelektrit võiks ka sisse osta väljaspool Eestit. Kui me aga tahame endale tuumajaama teha, siis seadusandlik ja organisatsiooniline pool, mis tuleb välja arendada, on kallis, aga vältimatu,“ ütles Astok.

Põlevkivi:
Astoki sõnul ei tohiks põlevkivi temaatikat kergekäeliselt hüljata. Pigem tuleks tegelda sellega, kuidas põlevkivi tootmine võimalikult keskkonnasõbralikuks muuta.

Tuuleenergia:
„Mis puudutab tuuleenergiat, siis ma olen üsna skeptiline. Midagi tuleb välja arendada, aga täna me ka vastuseid ei saanud, kuidas reserviga jääb,“ nentis Astok.

Indrek Saar, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Tuumajaam:
„Mis puudutab tuumaenergiat, siis ma seda ei välistaks. Küll aga välistaks vananenud second hand tehnikaga kuskil suvalises kohas tuumajaama püstipanemise. Meil ei ole täna mingit kompetentsi tuumajaama koha pealt ja meie looduse seisund on kergesti haavatav. Tuumajaam peab olema väga kaalutletud ja selgelt läbi mõeldud otsus. Kõik küsimused, mida keskkonnainimesed ja rohelised küsivad, peavad saama selge vastuse, täna on see debatt väga alguses,“ ütles Saar.

Põlevkivi:
Põlevkivi kasutamine peab Saare sõnul perspektiivis selgelt vähenema. „Meil ei ole mingit vajadust kaevandada 20 miljonit tonni aastas, nagu see on põlevkivi arengukavas kirjas. Tõenäoliselt meile vaja minev põlevkivi kogus, kui räägime oma elektrienergia vajadusest, on maksimaalselt 5 miljonit tonni aastas,“ nentis Saar.

Tuuleenergia:
„Oleme selgelt seisukohal, et Eesti elektritootmine peab olema mitmekesine, kui tahame säilitada julgeolekut ja stabiilsust. See tähendab, et kasutada tuleks mõistlikult kõiki variante, mida suudame. Kindlasti suudame kasutada tuult, selles pole mingit kahtlust, vaadates, kui palju on investeerimiskavu esitatud. See läheb omasoodu ja areneb kiiresti edasi,“ lausus Saar.

Jaan Pöör, Rahvaliit

Tuumajaam
Rahvaliit pole selle vastu, et Eestisse tuumajaam kunagi ka ehitataks. „Me ei näe, et peaks ehitama võimsa jaama nagu Ignalinas, aga just väiksemat tüüpi reaktorid võiksid meil ju olla,“ arvas Pöör.

Põlevkivi:
„Meie põhikütus on ikkagi põlevkivi ja seda tuleks kasutada nii palju, kui vajalik. Sellest ei oleks aga vaja toota elektrit eksportimiseks, vaid ainult meie enda jaoks,“ ütles Pöör.

Tuuleenergia
„Toetame biomassienergia kasutamist soojatootmiseks. Samuti toetame koostootmisjaamasid, näeme, et need võiksid olla ka Pärnus, Võrus ja Lääne-Eestis. Tuuleenergia osas arvame, et eriti risustada Eestit poleks vaja, tuuleenergia kasutamine kindlasti kasvab, kuid see pole siiski täiesti looduspuhas. Tuulikuid oli Eestis ka vanasti palju, kuid neid polnud 100 tükki ühes külas,“ nentis Pöör.

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised

Tuumajaam:
Miks peaks meil olema vaja tuumajaama, küsis Strandberg. „Soomlastel on suured tööstused, mis vajavad 24/7 energiat, Eestis nii palju neid pole. Miks ikka siis kaaluda Eestisse tuumajaama tegemist, enne, kui me pole analüüsinud, kuidas elektrit hoopis säästa? Lisaks ei räägita sellest, et ka tuumajaam vajab kompensatsioonijaamasid! Tuumajaam ei ole mingi imelahendus, ta ei taga varustuskindlust,“ kinnitas ta.
Strandbergi sõnul toob Eestisse tuumajaama ehitamine kaasa ka meie tööstuse struktuuri muutumise. „Tuli ju Estonian Cell oma haavapuitmassi tehasega siia odava elektrihinna tõttu. Ma arvan, et meil on põhjust osaleda eri tuumatehnoloogiate väljatöötamisel ja koolitada oma inimesi, kuid mitte selleks, et ise hakata uisapäisa tuumajaama tegema, vaid et sellest aru saada,“ ütles Strandberg.

Põlevkivi:
Põlevkivielektri tootmise tehnoloogia vajab Strandbergi sõnul kohandamist ja uuendamist.

Tuuleenergia
„Tuuleenergiasse on eraettevõtjad täna vabatahtlikult valmis investeerima 30 mld krooni, vabatahtlikult! Kuidas on see võimalik, et investeeringute huvi on olemas, kuid poliitikud ja ministeeriumid ütlevad, et me ei vaja seda. Kuidas vaba turumajandusega riik ühtäkki hakkab teatud investeeringuid piirama? Olete te kuulnud mõnes erainvestorist, kes tahaks 30 miljardit panna tuumajaama? Ei ole! Aga tuuleenergiasse on,“ rääkis Strandberg.

Marko Pomerants, IRL

Tuumajaam:
IRLil ei ole väljakujunenud seisukohta, kas Eestisse peaks tuumajaama tegema või mitte, sest teadmisi on Eestis veel vähe, ütles Pomerants.

Põlevkivi:
„Minu arust on Eestis tekkimas sotsiaalne armukolmnurk,“ kirjeldas Pomerants. Saarlastel võib olla üsna savi, kas põlevkivi kaevatakse Virumaal rohkem või mitte, virumaalastel jälle ükskõik, kui palju neid tuulikuid saartel vehib. Harjumaalastel on mõlemast asjast ükskõik, aga nad lähevad närvi, kui hakata rääkima tuumajaama võimalikust asukohast Paldiskis.“

Tuuleenergia:
Pomerantsi hinnangul tuleks teha kiiresti teemaplaneering ja siis saakski selgeks, kus meie tuulik segab radarit ja kus mitte.

Sandor Liive: Tuumajaam peab olema majanduslikult otstarbekas

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Energia juht Sandor Liive ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et tuumajaam peab eelkõige olema majanduslikult otstarbekas.

Liive sõnul saavad plaanitavad elektrijaamad, mida täna pole veel ehitama hakatud, valmis alles siis, kui Eesti elektriturg on juba vaba ehk pärast 2013. aastat. Nii kaugele on aga raske prognoosida, millised hakkavad olema hinnad elektriturul.

„Kuid ka vabaturul on üks kindel asi – elekter tuleb elektrijaamast. Nii et elektrijaamasid on vaja, hoolimata sellest, kus nad asuvad ja kellele kuuluvad,“ ütles Liive. „Et kaaluda tuumajaama ehitamist, peab kõigepealt kaaluma, kuidas see oleks majanduslikult otstarbekas, sest vaid aadete nimel ükski investor sellega kaasa ei tule.“

Põlevkivi kohta ütles Liive, et see on ainus ressurss, mis suudab Eestile tagada energiajulgeoleku. „Küsimus on selles, kas turg maksab selle julgeoleku kinni või mitte. Vanad katlad töötavad edasi, kuid uute ehitamiseks peame riiklikult välja mõtlema, kuidas seda julgeolekuteemat finantseerida.“

Tuuleenergia tulevikuvõimalusi kommenteerides nentis Liive, et nagu ka kõik muud taastuvenergiast elektri tootmise viisid, tehakse ära selles mahus, kui palju sinna raha antakse.

Mati Meos: EL tekitab energia koloniaalpoliitikat

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) esindaja Mati Meos ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et ELi heitmekaubanduse põhimõtetega viiakse sisse koloniaalpoliitikat.

„Euroopa Liidu heitmekaubanduse põhimõtted kalduvad tänasel päeval koloniaalpoliitika sisseviimisele vanade riikide kasuks uute riikide arvel,“ ütles Meos. „Sisuliselt soositakse tekkivat situatsiooni, kus suuremad riigid saavad hakata ostma heitmekaubanduse kvooti kokku, tekitades kohapeal defitsiidi.“

Eesti energiamajanduse arengus näeb EJKÜ tulevikku koostootmisjaamadel, mille ehitamist soosivad Euroopa Liidu direktiivid ja mille ehitamisega on mitmed ühingu liikmed ka alustanud.

Lippmaa: Eesti peaks ennast tuumajaama jaoks järjekorda panema

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Akadeemik Endel Lippmaa ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et Eestil oleks kasulik ennast tuumajaama jaoks järjekorda panna.

Lippmaa sõnul töötatakse praegu energeetika plaane paika pannes totaalses määramatuses ja ei ole teada, kelle seisukohtadel on õigus. Seetõttu ei tohiks Eesti teha suuri välisvaluuta kulutusi kergel käel.

„Siit praktiline järeldus: lähemal veerandsajandil on kindlam olla põlevkivijoonel, seda arendada ja kasutada, kuna minu arvates on tuuma- ja põlevkivielekter omahinna poolest võrdsed. Vahe tuleb vaid riigimaksudest ja Euroopa Liidu maksudest. Ja mõlemad on odavamad kui ükski teine energiatootmise liik,“ ütles Lippmaa. „Igaveseks ajaks põlevkivi siiski ei jätku. Nii et mingi tuumajaama ettevalmistamisega tuleb alustada, sest järjekord on 25 aastat pikk. Kasulik on ennast sappa seisma panna, isegi kui me lõpuks otsustame mitte otsa.“

Tuuleenergia arendamise kohta nentis Lippmaa, et tuuleveskid on Eestis pikk traditsioon. „Aga uue asjana on neil nüüd ka sõjaline külg,“ ütles Lippmaa. „Kas rootslased on nõus, et Hiiumaa madalikule pannakse tuulikud, mis on täpselt selle radari ees, millega nad jälgivad Soome lahel toimuvat? Vaevalt küll. Me peame ise arvestama samade nõuetega, mida oleme esitanud gaasijuhtme puhul,“ rõhutas ta.

Tiit Kolk: Elektri hinna küsimust ei tohi alatähtsustada

Gea Otsa, MKMi pressiesindaja

Energiatarbijate esindaja, ettevõtja Tiit Kolk ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes elektri hinnast sõltub meie majanduse konkurentsivõime maailmas.

„Ehkki eelkõnelejad on öelnud, et mida kõrgem elektri hind on, seda parem, ei saa sellega kuidagi nõus olla. Elektri hinnast sõltub meie tänase tööstuse konkurentsivõime maailmas,“ ütles Kolk.

„Siin on pakutud, et turu reguleerimisest võiks loobuda enne aastat 2103. Kas meil on mõistlik regulaator ära killida ja lasta elektrihind kõikuma? Ma pole selles kindel. Keegi pole arvestanud, milline on sellise stsenaariumi makromajanduslik mõju,“ ütles Kolk.

„Esinen ka ühe populistliku küsimusega vastukaaluks mõnele populistlikule eeskõnelejale. Ehk tasuks arutada, kui suurt investeeringut vajaks see, et kümme suuremat elektritarbijat sulgeda ja kompenseerida nende ärist väljumine, võib-olla oleks see odavam kui uue katelde ehitamine,“ lisas Kolk.

Jaan Tepp: Tuuleenergia arengut takistavad müüdid

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindaja Jaan Tepp ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ huvigruppide diskussioonis osaledes, et tuuleenergia arendamisele loobivad kaikaid kodaratesse ühiskonnas levivad müüdid.

„Palju räägitakse, et tuul ei sobi meie süsteemi ja on nagu sadul sea seljas. Ma ütlen, et meil vaadatakse meelega osadest faktidest mööda,“ ütles Tepp.

Tema sõnul sõltub see, kui palju Eestisse tuulikuid tuleb, üldsuse hoiakutest ja müütidest. „Levinumad on müüdid, et tuulikute pealetungiga hävitatakse elektrivõrk, et tuulikute labadega materdatakse surnuks meie linnud ja loomad ja et tuuleenergia on kallis. Ma olen sellest hoolimata kindel, et ka Eesti elektrisüsteemis on oma koht tuuleenergial. Seda näitab juba kasvõi see, et ka Eesti Energia on sellel alal ilusaid initsiatiive alustanud,“ lausus Tepp.