Kolmapäev, 8. oktoober 2008

Juhan Parts: Eesti energiasektor vajab suuri investeeringuid

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi avasõnad tänasel energiafoorumil.

Maailmas toimuvat vaadates tundub muutuste tempo üha kiirenevat. Muutused energeetikas ei toimu nii kiiresti, kui muutuvad aktsiahinnad arvutiekraanil, ent nad toimuvad siiski ja omavad suurt mõju. Muutuste esilekutsumine energeetikas võtab aega ja mõistlik on neid enne algatamist põhjalikult kaaluda. Mul on hea meel, et tänaseks oleme jõudnud sinnamaale, et saame arutada konkreetsete sammude üle Eesti energeetikas, mitte niisama filosofeerida.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas juulis energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade tööversioonid ning arutas sõlmküsimusi suve jooksul paljude huvigruppidega. Selle tulemusena on arengukavasid täiendatud ning see protsess kindlasti veel jätkub. Paralleelselt koostati ka strateegiliste keskkonnamõjude hindamise eelnõud mõlemale arengukavale, nende läbivaatamine on veel käimas. Tahan väga loota, et jõuame nende arengukavadega ka seadusandja ette selle aasta jooksul, et oleks võimalik need lähikuudel heaks kiita ja nendega edasi minna.

Kes arengukavadesse süüvinud on, näeb, et meie energiasektorit ootavad ees suured muutused. On selge, et Eesti peab muutma oma energiasektori tänasest tõhusamaks ja ka keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil aga investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni. Võttes arvesse ka põhjendatud investeeringute vajadused energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavad investeeringud, elektri- ja gaasivõrkude arendused, võib hinnata, et energiasektori investeeringute koguvajadus Eestis ületab 10-15 aasta perspektiivis 100 miljardit krooni.

Sellise investeeringute mahu juures on selge, et ka erakapital peab energiasektoris märksa jõulisemalt esile tõusma ja kaasa lööma hakkama. Investeerida soovitakse aga vaid toimivatele ning atraktiivsetele turgudele. Me peame kriitiliselt üle vaatama oma regulatsioonid, tagamaks ka nii Eesti erakapitali kui ka välisinvesteeringute huvi Eesti energiasektori vastu.

Seoses sellega on tähtis, et loome tegevusvälja, mis soosib riigi energiapoliitiliste huvidega arvestavaid investeeringuid ja ei suurenda energiasektori haavatavust. Energiajulgeoleku tagamiseks peab riik andma tugevaid ja ühemõttelisi signaale, milline energiasüsteem on Eesti jaoks tarvilik ja eelistatud. Need võimalikud stsenaariumid leiate arengukavade projektidest. Seda on võimalik teha heitmekaubanduse oksjoni tulude abil alates aastast 2013, kuid tuletan meelde, et selles osas käivad arutelud Euroopa Liidu tasemel ja need jätkuvad ülehomme, kui koguneb ELi energiaministrite nõukogu.

Meie nägemus praegu heitmekaubanduse tulude jaotamisest on järgmine:

- vähemalt 30% ulatuses energiasäästu investeeringuteks, süsinikupüüdmise tehnoloogiate arendamiseks ja kui tarvis, siis ka energia hinnatõusuga kaasneda võivate sotsiaalküsimuste lahendamiseks;
- vähemalt 20% ulatuses energeetikaga seotud keskkonnainvesteeringuteks ja uute ühenduste kaasfinantseerimiseks;
- kuni 50% ulatuses vajadusel energiajulgeolekuga ja varustuskindlusega seotud riigiabi andmiseks ettevõtjatele ja tuuma-energeetika alaste eeltööde toetamiseks.

Tuumaenergeetika üle otsustamisel tuleb esmalt suur töö ära teha riigil. Esmalt tuleb riigil luua tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus. Alles siis saab realistlikult hakata arutama, kas, kus ja millal peaks Eestisse ehitama tuumajaama. Selles kontekstis tuleb ära märkida ka Eesti ühinemine globaalse tuumaenergia partnerlusega GNEP. Tegemist on organisatsiooniga, kus erinevate riikide teadlased, ettevõtjad ja riigiasutused vahetavad infot tuumaenergia heade tavade ja tehnoloogiate arengu osas. Ma väga loodan, et ühinemine selle organisatsiooniga loob ka meil võimaluse kaasata rohkem inimesi eri töögruppide töösse ja koguda rohkem fakte, et tuumaenergia alast arutelu asjalikult pidada ja vähem emotsioonidel mängida lasta.

On selge, et riigi roll energiainvesteeringute tegemisel ja valdkonna suunamisel on jätkuvalt suur. Samas olgem enesekriitilised: tänane riigiaparaat ei ole suuteline kõiki energeetika arengukavades toodud ülesandeid täitma. Seetõttu paneme ette, et sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele ellu kutsuda Energiaagentuur, mille ülesandeks on ellu viia riigi planeeritud arengud ning anda täpsemat infot edasiste otsuste tegemiseks energiasektoris. Energiaagentuurist peab saama nii Eesti energeetika riiklik ajutrust kui ka energiasektori investeeringute toetaja ja rakendaja.

Energiaagentuur peab ka oluliselt kaasa aitama Eesti energeetika säästlikumaks muutmisel. Tunduvalt suurema haarde peavad saama hoonete energiasäästu investeeringud, toetada tuleb ka kohalike omavalitsuste energiasäästlikkusele suunatud investeeringuid, näiteks väikeste koostootmisjaamade rajamist.

Põlevkivi jääb ka edaspidi oluliseks Eesti energeetika aluseks, kuigi tema osakaal väheneb. Eesti elektrivarustuse tagamiseks rajatakse Narvas veel kaks keevkihtplokki. Arvestades kogu Balti regiooni elektrivarustuse väljakutseid, on nende plokkide rajamine kindlasti õigustatud.

Kindlasti tuleb edasi arendada põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid ja hoopis värskema pilguga tuleb vaadata põlevkiviõlitööstuse jõulist, aga väga vastutustundlikku edasiarendamist. Nende arengute tulemusel on võimalik, et 10 aasta pärast kasutame me transpordis ka kodumaiseid vedelkütuseid ning elektritootmises suurendame põlevkiviõli kasutuse abil tuuleenergia kasutamise võimalusi.

Eestil on unikaalne põlevkiviõli tootmise tehnoloogiate oskusteave, mille vastu on huvi maailmas järjest kasvav. Oleks rumal hoida seda teadmist vaid endale, seda oskusteavet tuleb maailmas mõistliku tasu eest ja tarkade ärimudelite alusel eksportida.

Maagaasi puhul ei taha me näha tema osakaalu suurenemist enne, kui ei ole lahendatud strateegilised küsimused. Ja selleks on eelkõige koostöö partnerriikidega arendamaks alternatiivseid tarnevõimalusi nii uute ühenduste näol kui ka vedelgaasi ja veeldatud maagaasi terminaalide rajamisega Balti regiooni. Siin on laialdane huvi ka välisinvestorite poolt seda arendamaks ja kaasamaks Eestit suuremasse turgu. Ka põlevkivigaasi osas on kindlasti veel kasutamata võimalusi.

Tuuleenergia kasutuse laiendamiseks tuleb leida lahendused meretuuleparkide arendamiseks. Need on väga suured ja pikaajalised investeeringud, selleks juba lähinädalatel me loodame valitsusse viia avamere tuuleparkide seaduse eelnõu, mis annab sellisteks investeeringuteks turvalise seadusandliku baasi. Samuti tuleb arendada erinevaid tasakaalustavaid tootmisvõimalusi.

Riigi poolt tuleb läbi vaadata ka energeetikat puudutav maksusüsteem. Heitmekaubanduse rakendumine mõjutab oluliselt riigi laekumisi energiasektorist, ka praegused põlevkiviõli tootmise maksustamise põhimõtted tuleb üle vaadata. Riik peab hakkama käituma rohkem ressursi omanikuna, maksimeerides tulu sellest sektorist. Kui me nii teeme, siis ka Eesti inimesed rohkem mõistavad meie kasutuses oleva ressursi targa kasutamise vajadust.

Selles kontekstis tuleb uuesti läbi töötada ka riigi ressursipoliitika alused. Energeetika jaoks on oluline leida otstarbekad lahendused põlevkivi, metsa, energiavõsa ja turba, aga miks mitte ka uraani ressursside põhjendatud ning säästliku kasutuse osas. Meie tänane ressursipoliitika ei arvesta piisavalt riigi majanduslikke huvisid.

Energiaturgude käivitamise juures tuleb tagada nende turgude efektiivne toimimine. Me peame energiaturgudel välistama võimalikud konkurentsimoonutused, turuhälbed ning manipulatsioonid. Selleks tuleb luua ettevõtjatele võrdsed tingimused turul, tugevdada konkurentsijärelevalvet ning rajada uusi ühendusi Baltimaadest nii Soome, Rootsi kui ka Poola. Kavandatud elektrituru avamine 2013. aastal koos heitmekaubanduse käivitumisega on küll järsk muutus, kuid arvestades turusituatsiooni on see täna kõige mõistlikum lahendus. Kõiki investeeringuotsuseid peavad kõik ettevõtjad planeerima, arvestades avatud elektrituru toimimist pärast 2013. aastat.

Energiaturu efektiivse toimimise eesmärgil tuleb tagada ka põhivõrkude sõltumatus nii elektri- kui ka gaasisektoris. Ja selleks tuleb astuda vajalikud sammud.

Need on peamised eesmärgid, mida on silmas peetud arengukavade koostamisel. Loodan, et meil jätkub ühiselt jõudu ja tarkust Eesti energiasektori muutmisel.

2 kommentaari:

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Iga koduperenainegi saab hakkama tuulegeneraatori valmistamisega ja materjali kulu pole teab mis palju...
vaata www.otherpower.com
www.power4home.com

See 50 miljardit on see raha mida EE on lasknud raisku minna 5 aasta jooksul...

EE raiskab meie rahvuslikku ühisvara,Eestimaa pinnases olevat põlevkivi…

Milline erakond raiskab meie põlevkivi,meie rahvuslikku maavara?

Strandbergi sõnul Eesti Energia raiskab aastas põlevkivi 10 miljardi krooni väärtuses…EE väidetav kasum on vaid üks miljard…

Sellist raiskamist me ei või lubada,nõuan Kaitsepolitsei ja Eesti Energia juhtkonna kohtu alla andmist….

Me vast ei jõua ära oodata seda kohut ja sestap meil on mõtekam minna üle taastuvenergia kasutusele sest siis saab TASUTA ELEKTRI,tekst ühest veebist taastuvenergia seadmete tasuvuse kohta:

On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused

puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.

Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:

vaatleja 06.10.09 09:41

Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik …. sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale … päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale … nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust … mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes …

Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER !?!

ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI

Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.

5 kW:ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000…6000 kWh aastas

TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE…

TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND…

elektritsaabtasuta.blogspot.com

Unknown ütles ...

Kas otsite laiendada tootmist, osta uusi seadmeid, alustada äri, laiendada oma turge või kasutada käibekapitali konkreetsete projektide jaoks? Täna võtke meiega ühendust, et saada laenu oma projekti rahastamiseks või võlgade ja muude isiklike rahaliste vajaduste tasumiseks. nende laenutaotlused töödeldakse kahe tööpäeva jooksul. Teie rahalisi vajadusi rahuldatakse 2% tasemel. Kuna laenutaotlejal on õigus taotleda laenu koos järgmise teabega:

TÄISNIMI:...
SEKS: .........
AADRESS: ......
RIIK:.........
TELEFONINUMBER:......
FAX NUMBER (kui on olemas): .........
Okupatsioon: ........
KASUMI TULU: .......
LAENU KOKKU: .........
LAENU EESMÄRK: ........
TAGASIMAKSU KESTUS: .......

Kõik taotlused tuleb saata meie ettevõtte e-posti aadressile: (Rusafaslemloanfirm@hotmail.com)