Einari Kisel,Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi asekantsler
Energeetikat tuleks hinnata ja analüüsida lähtudes kolmest aspektist: keskkonnamõjust, hinnast ja varustuskindlusest. Võib öelda, et täna on Eesti energiamajandus võrreldes teiste riikidega heas seisus varustuskindluse ning hinna osas, kuid keskkonnamõju on meie energeetikas väga suur.
Kas põlevkivienergia eksport on põhjendatud?
Meie energiamajanduses on veidraid paradokse. Näiteks kuigi põlevkivi kasutamine on väga suure keskkonnamõjuga, ekspordime me nii põlevkiviõli kui ka põlevkivielektrit. Saaste meile, hüved teistele. Kui vaadata meie energiatootmisega kaasnevat keskkonnamõju, siis tekib kohe küsimus, miks selline tegevus toimub? Miks Eesti ekspordib suure keskkonnamõjuga energiatooteid?
Kogu Eesti energiabilansis moodustab põlevkivi ligi 60%. Kui me ei ekspordiks põlevkiviõli ja -elektrit, oleks põlevkivi osakaal 45%. Kogu energiabilansis moodustab põlevkivienergia eksport täna ligi 20%, Eesti SKP-s moodustab põlevkivienergia eksport veidi üle 1%. Seega, suuresti just põlevkivienergia eksport muudab Eesti majanduse energiamahukaks.
Paradoksaalsel moel ekspordime me täna ka oma taastuvenergia ressursse puidu näol, kuigi puidu hinnatõusu tagajärjel on see trend vähenemas.
Kui palju võiks Eesti sõltuda imporditavast energiast?
Ametlikus statistikas on Eesti energiasõltuvus (ehk imporditavate energiaallikate osakaal koguenergiast) ca 32%. Kui aga kõrvale jätta energiamahukas põlevkivienergia eksport, siis selgub, et 2005. aastal sõltus Eesti ligi 42% ulatuses imporditavatest energiaallikatest! Maagaas moodustab sellises Eesti vajadustest lähtuvas energiabilansis juba praegu ligi 18%, soojuse tootmises ligi 45%.
Kui vaadata tulevikuvalikuid, siis hakkab suure tõenäosusega imporditava energia osakaal Eestis oluliselt kasvama, sest:
- tuulikute tasakaalustamiseks tuleb suuresti kasutada kas maagaasi, vedelgaasi või kerget kütteõli, alternatiivina võiks kõne alla tulla ka parendatud põlevkiviõli või põlevkivigaas;
- tuumaelekter Leedust tähendaks elektri importi, oma tuumajaama rajamine tuumakütuse importi;
- elektriturgude avanemisel võib elekter meile tulema hakata praeguste regulatsioonide järgi ka Venemaalt, suurema tõenäosusega tuleb seda Soomest.
Ka puidu kasutamise juures räägitakse üha enam defitsiidist, varsti peame hakkama ka seda ressurssi importima. Palju räägitakse vedelate biokütuste rakendamisest transpordis, mis võiks põhineda kodumaisel ressursil. Samas, nende tootmine Eestis ei vasta enamasti Brüsselis kavandatavatele efektiivsuse kriteeriumitele, mistõttu võime me leida end olukorrast, kus ka neid kütuseid peame me hakkama importima.
Eesti majanduse energiamahukusest
Kuigi sageli räägivad rohelised, et Eesti majandus on väga energiamahukas, siis numbreid vaadates on viimase viie aasta jooksul (perioodil 2001-2005) vähenenud Eesti SKP energiamahukus kaks korda (tasemelt ca 800 toe/USD tasemele 400 toe/USD). Viimastel aastatel on olnud koguni trend, et vaatamata SKP kiirele kasvule on energia vajadus isegi vähenenud.
Võrdluses teiste ELi liikmesriikidega oli Eesti tõusnud 2005. aastaks 20. kohale, 2001. aastal olime 25. kohal. Vaadates veidi numbrite taha võib näha, et majanduse energiamahukuse põhiprobleemiks on meie SKP madal tase, mitte energiatarbimine, kuna meie SKP inimese kohta on kordades väiksem kui näiteks Taanil. Energiatarbimise osas inimese kohta oleme me taanlastega praktiliselt võrdsed.
Loomulikult ei saa me öelda, et meie energiatarbimises oleks kõik korras. Meie hoonete soojapidavus vajab kindlasti veel parandamist, energiatootmine saab toimuda efektiivsemalt, energiakadusid on võimalik veel vähendada. Ka elektritarbimine ja transpordikütuste tarbimine võivad väheneda. Julgen väita, et Eestis on võimalik energiatarvet oluliselt vähendada ning samas jätkata ka kiire majanduskasvuga. Tean, et paljud teadlased selles osas minuga ei nõustu.
Omaette küsimus on selles, kuidas suunata inimesi energiasäästuks investeeringuid tegema. Taani näite varal võiks öelda, et parimaks motiveerijaks on raha: kõrged energia hinnad maksude näol ja investeeringutoetused on suunanud tarbijaid investeerima energiasäästlikesse lahendustesse.
Teine võimalus on anda inimestele võimalikult palju infot energiasäästu võimaluste ning nende majandusliku mõju kohta. Teadlikkuse parandamise ja suhtumise muutmisega on võimalik saavutada häid tulemusi.
Kuidas panna Sind isiklikult energiat rohkem säästma? Mida oled Sa täna teinud energia säästmiseks?
9 kommentaari:
Пишите по-русски.
A zatšem?
Tervitan seda initsiatiivi.
Idee on hea, see oleks nagu RFC -na tuntud, Request For Comments, tüüpi avalike dokumentide ja foorumite kogu.
Kui ideest asja saab, siis võiks see koondada virtuaalsel kujul, vajalike linkide abiga kogu vajamineva informatsiooni kodanikele, aga ka asjatundjatele oma hoiakute kujundamisel.
Mida rohkem see koht hakkab sisaldama nii tehnilist kui ka tavalist, tavapubliku jaoks kohandatud informatsiooni, seda sujuvam võiks tulla ka meie energiapoliitika kujundus.
Jõudu!
Hr Kiseli arvates hakkab imporditava energia osakaal Eestis oluliselt kasvama, tuulikud vajavat tasakaalustamiseks maagaasi, kütteõli, isegi tuumaelekter peab varnast võtta olema.
Tekib kohe kolm keerulist küsimust. Kas majandusministeeriumi nõunikud energeetikaküsimustes on lihtsalt saamatud või on nende nokad kindlas suunas hästi sisse määritud. Saksamaa, kelle juba installeeritud tuuleelektrijaamade hulk on sõna otseses mõttes silmatorkav, on leidnud kasutuse endistele soolakaevandustele, mis täidetuna suruõhuga asendavad edukalt gaasi peal töötavaid turbiine. Ja ilma imporditava kütuseta! Nutikam ettevõtja sätiks veel bioetanooli destilleerimise aparaadi kompressori ligi, sest töötamisel eralduvat jääksoojust annaks mõttekalt ära kasutada. Kuidas erinevused soola ja põlevkivikaevanduse vahel ära tasandada, oleks muidugi spetsialistide rida.
Inglismaa, kes plaanib aastaks 2020 oma vajadused puhtalt tuulelektriga varustada, sättides selleks ajaks üles tuuleelektrijaamu suurusjärgus 33GW, samal ajal maksimaalne energiatarve talvel… on samuti 33GW. Asja teeb huvitavaks plaan muutliku tuuleenergia stabiliseerimine uut tüüpi pliivabade akude näol, mis tagab tuuleelektriga ühtlase varustatuse 95% ulatuses. Allesjäänud 5 protsendiga saavad loodetavasti kuidagimoodi hakkama Ühendkuningriigi arvukad tuuma ja söeelektrijaamad, neid tuleb tänaseks kokku 20GW. Tuuleenergia salvestamiseks ja vajadusel koheseks võrku suunamiseks sobivad ka vaakumis töötavad hoorattad, nende arendamisega tegeletakse hoolega USA-s.
Teine keeruline küsimus on, et kas majandusministeeriumi elektriasjatundjad on ikka süvenenud selliste uute võimaluste ärakasutamisele nagu net-metering ja feed-in tariff. Energia varustuskindlus ja kokkuvõttes energiajulgeolek sõltub otseselt tegijate rohkusest ja edaspidi tavatarbijate seaduslikust õigusest omatoodetud elekter võrku tagasi müüa. Praegu tunduvad pinnuks tagumikus olevat ka suured tuuleparkide omanikud, kujutan ette olukorda kui entusiasmist pakatav mõnesajavatise tuulegeneraatori omanik näiteks sooviv esimest rohelist kilovatti üldrahvalikuks tarvitamiseks võrku tagasi müüa. Ütleme näiteks stringinverteri kaasabil. Võin mütsi ära süüa, et pool energeetikute perest ei tea, mis asi see veel on! Teise mütsi võib ära süüa selle peale, kui pank ei taha selle 1 kr 15 sendi eest saada 2 kr 50 senti ülekandetasu.
Kolmas keeruline küsimus, kas majandusministeerium üldse leiab kedagi pädevat, keda saata Smart Electric Power Distribution summit on April 21 – 22, Eesti ikkagi nagu veel nagu euroliige, lood alternatiivide leidmisega pehmelt öeldes nigelavõitu.
Margus Viikmaa, maalt ja hobusega.
Tahtsin puudutada energia säästimse teemat, millest ka foorumil suhteliselt palju juttu oli ja mis on loomulikult oluline teema. Kuid samas on ka müstiline kuulata poliitikute juttu, kes kutsuvad rahvast (st tähendab teisi inimesi) üles energiat säästma. Või plaanitakse täiendavaid makse kehtestada.
Eelmise aasta sügisel toimus Brüsselis Euroopa energeetikasektori ametiühingute nõupidamine, kus üks teema oli ka energeetikapakett. Kliimapaketi arutelul tõi Suurbritannia kolleeg väga elulise näite: ööbides hotellis, mis asus europarlamendi hoone vastas põlesid seal öö läbi kõik tuled, ilma et oleks näha olnud, et seal keegi töötas.
Seega oleks minu soovitus neile seadusandjatele ja soovitajatele nii siin kui Brüsselis, et energiakokkuhoiupoliitikaga võiks pihta hakata esmalt iseendast. Muidu tuleb välja jälle nii, nagu poliitikutel tihti kombeks "ärge käige minu tegude, vaid minu sõnade järgi". Jälgige energiakasutust valitsusasutustes ja ka isiklikult. Olen küll arvamusel, et parim viis inimesi säästvalt energialt tarbima innustada on isiklik eesmuju. Jõudu teile selleks.
Sander Vaikma
Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit
Margus Viikmaale: palju häid näiteid. Soolakaevandusi Eestis kahjuks ei ole, lähimad suruõhu kasutamiseks sobivad geoloogilised moodustised on Lätis, aga ka neid kasutatakse täna juba maagaasi hoidlatena.
Suurbritannias tuulikute arendamisest - inglased on taastuvenergia osas tihti teinud suuri sõnu, aga ära on tehtud mitte midagi. Ka mitmed Euroopa Komisjoni raportid kutsuvad inglasi laiskvorstideks taastuvenergia vallas. Ka Eestis on täna potentsiaalseid projekte tuulikute paigaldamiseks 2600 MW ulatuses, kuigi meie tiputarbimiseks 2020 prognoositakse ca 2000 MW. Ka üks elektrimajanduse arengukava stsenaariumitest analüüsib sellise suure tuuleenergia süsteemi mõju meie energiamajandusele. Tasub tutvuda!
Mis puudutab märksõnu Net-metering ja Feed-in-Tariff, siis need on Eestis juba ammusest ajast rakendatud: kõikidel elektritootjatel on selline mõõtmine kohustuslik ning kokkuostuhinnad on Elektrituruseadusega fikseeritud juba alates 1998. aastast, viimati modifitseeritud 2007. aastal.
Tänan vastamast, hr Einari Kisel!
Ikkagi jääb arusaamatuks, mis konkreetselt takistab mahajäetud põlevkivikaevanduste muutmist suruõhuhoidlateks tipptunnil kasutamiseks. Arvan, et kui lätlastel oleks olnud vanad põlevkivikaevanduskäigud võtta, oleks need täna maagaasi täis.
Ka ilma Euroopa komisjoni raportita sai paar aasta tagasi veenduda, et Inglismaal võis tuumajaamu sama palju kohata kui tuulegeneraatoreid. Kuid vähemalt on tuumajaamadele punast tuld näidatud ja rohelist tuuleelektrile. Lisan siia lingi ka tutvumiseks. http://www.renewableenergyworld.com/rea/news/story?id=51729
Kuulen Teilt, et Eestis on täna potentsiaalseid projekte tuuleelektrile 2600 MW ulatuses ja seda ilmselt mitte maksumaksja rahakoti arvelt ja samal ajal soovitakse ilmselgelt maksumaksja rahakotist võtta nii mõnedki kümned miljardid mingi 400 MW tuumajaama ehituseks! Millest selline palav majandusministeeriumi kiindumus plutooniumi tootmise vastu, kas on plaanis väike võidukas sõda?
Andunud tuumafännid võiks ju rentida idanaabrilt mõned tuumaallveelaevad kai äärde, oleks märksa odavam. Kuuldavasti jõudis vene ajal üks kahest reaktorist Paldiski linna kenasti ära valgustada. Poleks pärast ka kümneid aastaid nõudvat ja miljardeid maksvat lammutusprotsessi läbi viia.
Net-metering on eraisikust tootja isiklikust generaatorist võrku krediiti andmine jaehinnaga. Feed –in-tariff (Definition (english only)
The price per unit of electricity that a utility or supplier has to pay for renewable electricity from private generators. The government regulates the tariff rate) on privaatsest generaatorist toodetud elektrivoolu eest maksmine hinnaga , mis ületab jaehinna, soodustamaks näiteks päikese ja tuuleelektriseadmete ülesseadmist . Mõlemad mõisted on tugeva rõhuga sõnal privaatne. See, et tavaelektrijaamad ammusest ajast toodetut kokku arvutavad, on iseenesestki arusaadav ja siililegi selge.
Minu poolt öeldu mõte oli, et kui tädi Maali soovib katusele piltlikult öeldes voolumõõtjat tagurpidi keerutada, on siis tuulelektrijaamast karjamaal või päikesepatareidest katusel, tekib tal hulgaliselt probleeme Eesti Energiale arve kirjutamisega.
Ja ikkagi, kui suur on Eesti poolne asjatundjate hulk, kes võtaks osa Amsterdamis 21-22 aprillil toimuval tippnõupidamisel Smart Electric Power Distribution summit, mille idee on elektrivarustuskindluse suurendamine läbi ajas pidevalt muutuva elektrihinna, mis annab tarbijale võimaluse valida, kas ta lülitab teise järgu tähtsusega tarbijad tippkoormuse hetkel sisse või mitte.
Lugupidamisega Margus Viikmaa.
Margus Viikmaale: tuumajaama eeliseks tuulikute ees on toodetava elektri kaks korda madalam hind, lisaks tunduvalt suurem elektri tarnekindlus - tuumajaamad töötavad maksimaalvõimsusega 90-95% aastast, sama võimsusega tuulikutest saadakse ebaühtlase tootmisega 25-35% potentsiaalsest toodangust. Lisaks tuleb tuulikutega koos tööle panna nende tootmise ebastabiilsust ühtlustavaid jaamasid, mis omakorda tõstab elektri hinda. Nende alternatiivide mõjuga elektri hinnale võib tutvuda ka elektrimajanduse arengukava tööversioonis. Ka inglased ei näita tuumale punast tuld, vaid toovad tuulikud tööle nende kõrvale.
Majandusministeeriumit ei maksa kindlasti võtta tuumajaama fännidena: meil on väga palju küsimusi sellega seoses. Aga me ei välista ühtegi võimalust. Ükski lahendus ei ole energeetikas täiuslik, pigem tuleb üritada kombineerida erinevate valikute tugevustega, et saada paremat tulemust.
Mis puudutab põlevkivikaevanduste kasutamist suruõhu või maagaasihoidlatena, siis sealne geoloogia ei ole seleks hästi sobiv: see suruõhk või maagaas tuleks sealt lihtsalt välja. Põlevkivikaevanduste õhutihedaks tegemist ei ole keegi veel küll plaaninud ette võtta...
Mis puudutab "privaatelektri" müüki Eesti Energiale, siis ehk täpsustaksid, kus on probleem. Eestis on täna kümneid näiteid, kus sellised kohalikud elektrijaamad müüvad oma elektrit võrku siis kui neil seda on ja ostavad elektrit siis kui seda pole. Ja arve esitamisega Eesti Energiale ning Põhivõrgule saavad nad ka hakkama...
Smart Electric Power Summit'i osas pean tunnistama, et ministeeriumisse ei ole info selle ürituse kohta jõudnud (kuigi meile tuleb pidevalt kümneid kutseid erinevatele üritustele). Elik kui sul on ürituse kohta infot, siis saada palun aadressile einari.kisel@mkm.ee
Täpsustaksin Einari Kiseli väidet, et "... lähimad suruõhu kasutamiseks sobivad geoloogilised moodustised on Lätis, aga ka neid kasutatakse täna juba maagaasi hoidlatena." Lätis on väidetavalt 106 liivakivi moodustist, millest maagaasi mahutina on kasutusel vaid üks Incukalnsis. Tõsi, kõik 106 ei sobi gaasi mahutiks kuid mõni kindlasti.
Postita kommentaar