Heino Perv: Energiasääst on samaväärne palgatõusuga

Heino Perv, füüsik

Energiasääst on samaväärne palgatõusuga. See on ka inflatsioonivaba. Energia kallinemisel on globaalsed põhjused, nagu planeedi ülerahvastus, inimeste vajaduste ohjaldamatu kasv, sõjad, ka nn. arengumaad tahavad samu hüvesid nagu meie jne. Teiselt poolt ressursside piiratus. Aga kui küsida: kus on väljapääs, siis tavainimene ei oska midagi arukat vastata. Kui rääkida maja välisseinte soojustamisest, muidugi tuleb selleks laenu võtta, siis on see nagu herilase pesa torkida: me ei jõua seda laenu tagasi maksta. Aga kui palju me praegu maksame!

Olen kaheksa aasta jooksul kokku võtnud meie 80 korteriga korteriühistu soojusenergia kulu, see on 6280 MWh, kusjuures on olnud nii soojasid talvesid kui ka kõva pakast. Antud hetke hinnaga (700,93 kr/MWh.) teeks see 4,4 miljonit krooni. Kuid 1. juunist hakkab kehtima hind 739,11 kr. (arvestatud on käibemaks). Siis teeb see 4,65 miljonit krooni kaheksa aasta kohta! Ei usu, et soojustustööd nii palju maksma lähevad. On maju, kus laen on tagasi makstud just säästetud energia arvel. Kuid need psüühilised barjäärid on nii tugevad, et ükski argument ei veena. Aga taoline õhkkond valitseb enamikus majades.

Millegipärast ei taha ka ajakirjadus taolise sisuga artikleid avaldada. Aga endisel iseseisvuse ajal oli küll praktilisi ja tehnilisi nõuandeid ajalehtedes, kalendrisabades jm. Oleks just vaja rahvast harida. Ega ilmaasjata pole president korduvalt maininud reaalteaduse tähtsust. Ainult kahju, et paljud vajalikud tõed jõuavad laiema üldsuse ette suure hilinemisega. Kuna valdaval enamusel puuduvad elementaarsedki tehnikaalased teadmised, siis selle all on kannatanud ja kannatab ka praegu majandus. Kui meie taasiseseisvumise perioodil, kus soojuse hinnad tõusid isegi rohkem kui 100 korda, oleks olnud rohkem piisavate füüsika- ja tehnikaalaste teadmistega ettevõtlikke inimesi, ei oleks meil nii sügavat kriisi olnud

Energia kaod majades ei ole sugugi väkesed. Kadusid põhjustavad lisaks välisseintele ja akendele ebaühtlane soojapidavus erinevates korterites, kuid ühetoru süsteem ei võimalda korterivaldajal kütet reguleerida. Üsna suurt kadu põhjustab ka tsentraliseeritud sooja vee varustus, kus vesi ringleb torustikus, kuid püstakute torud koos vannitoa siugtorudega on isoleerimata. Kas tõesti selleks, et korraks sokke kuivatada, peab ööd kui päevad energiat kulutama, ka siis, kui sooja vett ei kasutata. Kui kõik vajalikud tööd teostada, siis võib säästa energiat 2—3 korda.

Laen on põhjedatud siis, kui ta hakkab kohe tagasi tooma. Sama põhimõte kehtib ka tootmishoonete kohta. Et täelikku efekti saada, ei piisa ühest ettevõtmisest, vaid tuleb teha kompleksselt kõik eespool öeldu kuni soojussõlme automaatikani välja. Korduvalt on seminaridel ja foorumitel välja toodud, et energiakulu on Põhjamaades ca kolm korda väiksem kui meil.

Oleks vajalik, et ka riik tunneks huvi majade soojustamise vastu. Näteks tuleks anda soodustusi pangalaenude osas. Seadusandluses on nii, et korteriühistutes peab otsustama enamus, võib olla isegi vetoõigus. Aga kui see enamus on täielikult ebakompetentne, siis selline demokraata teeb ainult suurt kahju. Selle arvel kannatavad need, kes tõesti on võimelised midagi ära tegema. Tuleb luua võimalused. Näiteks seestpoolt soojustamine. Paljud spetsalistid on kategooriliselt selle vastu. Põhjendus: toas olev niiskem õhk läbib isolatsiooni ning kondenseerub külmal kiviseinal. Aga kui panna toa poole korralik aurutõke ja isolatsioon ei ole liiga paks, siis võiks see probleem ära langeda. Igal juhul on vajalik välja töödada selleks tehnilisi lahendusi. Samuti ka võimaldada nendel, kes on energiasäästu investeerinud, soojuse eest vähem maksta. Näiteks Saksamaal kasutatakse süsteemi, kus soojusarve sõltub soojatarbimisest Toetagem ka seadusandlikult ettevõtlikke ning võimekaid inimesi! Sellest on ka üldsusele kasu. Kuna eakatel inimestel enamasti pole arvutit ega internetti, siis just peaksid ka ajalehed neid teemasid käsitlema.