Lähiajal peab Eesti tegema otsustava valiku – millises suunas oma energiapoliitikas edasi liikuda? Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapakett, elektrituru avanemine aastast 2013 ja üha karmistuvad keskkonnanõuded on vaid valik märksõnadest, mis sunnib hetkeks peatuma ja järele mõtlema: kuidas edasi?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) valmistab praegu ette kaht olulist dokumenti: elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukava. Tegemist ei ole paberitega, mis jäävad kuhugi arhiivi tolmama või serverisse rippuma, nende strateegiate põhjal hakkab valitsus arendama Eesti energeetikat. Loodetavasti on arengukavad Riigikogus arutelul juba sellel sügisel.
Arengukavade tööversioonidega saab tutvuda MKMi kodulehel: siin ja siin.
Kuid millised siis peaksid olema Eesti energeetika tulevikusuunad? Et olulised küsimused eri huvigruppe kaasates avalikult läbi arutada, korraldab MKM sellel kevadel kolm energiafoorumit.
Esimene energiafoorum “Millist energiasüsteemi me tahame?” toimub 12. märtsil kell 13.00-16.00 Rahvusraamatukogu suures saalis.
Foorumil arutletakse, millistest põhimõtetest peaks Eesti energiasüsteemi arendamisel lähtuma, kas Eesti peaks olema energia eksportija või importija, milliseid numbrilisi eesmärke võiks seada Eesti energeetikale ning millised peaksid olema selle poliitilised eesmärgid.
Teine energiafoorum “Elektritootmise valikud Eestis” toimub 9. aprillil kell 9.00-13.00 Tallinna Tehnikaülikooli suures saalis.
Foorumil arutatakse Eesti elektritootmise võimalike valikute üle ja analüüsitakse neid lähtuvalt majanduslikust, keskkonnakaitselisest ja varustuskindluse aspektist.
Kolmas energiafoorum “Elektrituru avanemise mõjud” toimub 14. mail kell 14.00-17.00.
Foorumil arutatakse elektrituru avanemisega kaasnevaid mõjusid, räägitakse elektriturgude toimimise põhimõtetest ja teiste riikide kogemustest, analüüsitakse võimalusi ja ohte Eestis.
Foorumitel osalemine on tasuta, registreerimine toimub kohapeal.
Kuid ka parima tahtmise juures ei mahu kõik Eesti energia tuleviku pärast muretsejad saali või ei jõua seal loetud tundide jooksul oma seisukohti avaldada. Ent kõigil soovijatel on võimalus oma seisukohti avaldada selles blogis kas juba olemasolevaid postitusi kommenteerides või saates oma sissekande e-mailiga aadressile gea.otsa@mkm.ee, lisades kirjale oma nime, ametikoha ja toimiva kontakti. MKM jätab endale siiski õiguse kommentaare modereerida ja sissekandeid keelelise korrektsuse huvides toimetada. Teemavälised, isikuid solvavad ja seadust rikkuvad kommentaarid kustutatakse.
Energiafoorumi blogi on esialgu plaanitud elus hoida juunikuuni, vajadusel aga kauemgi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
13 kommentaari:
Elektrituru avanemise üks põhiline mõju: elekter liigub sinna, kus on nälg ja rohkem makstakse. Ehk Lääs. Seal on nii energianälg ja makstaksegi rohkem, vastu pakkudes olematut energiajulgeolekut. See tähendab Eestile mitte midagi muud kui energiadefitsiiti, millest eriliselt on huvitatud tuuleärimehed. Kuna siis saab vastuvaidlemata kalli hinnaga kahjulikku tuuleenergiat pähe määrida.
Mitte roheline energia, vaid roheline energiadefitsiit on see, mida pakutakse lahenduse pähe.
Eesti energeetiline iseseisvus tuleb tagada tuumajaamaga. Eesti on võimeline olnud energiat ise tootma ja peab jääma selle võimeliseks ka edaspidi.
anonüümsetele postitajatele
Palun jätke oma parteilised hinnangud ja emotsionaalsed sõnavõtud pigem suhtlusportaalidesse!
Siit loodaks leida värskemat infot.
Mind huvitab "http://www.mkm.ee/failid/Elektristrateegia__5_.pdf"s nimetatud "CO2 põletusjärgse püüdmine" ja veel rohkem
"CO2 põletuseelse keemiline eraldamine".
Kuidas see täpsemalt välja näeb?
Küsimus anonüümsele. Teie arvamuses on palju põhjendamata või segaseid väiteid, näiteks palun selgitage mil viisil tuuleenergia kahjulik on? Kui te midagi väidate siis arusaamatuste vältimiseks oleks tervitatav anda tõestus oma väite kohta.
Eesti energeetika tuleviku määramine on üks olulisemaid küsimusi Eesti (majanduse) ajaloos üldse, sest see puudutab otseselt kõiki. Kõik, kes kommenteerivad siin foorumis võiksid edasi anda enda objektiivseid väiteid.
Tuuleenergia kahjulikkus väljendub tema tootmise ülikalliduses ning tuulikute koostöövõimetuses elektrivõrguga peale sageduse langust ja katkestusi, samuti vanaraua hulgas, mille 20 aastat töötanud tuulepargid endast kujutavad.
Te inimesed võiks ükskord aru saada, et on kolm eri asja:
- üks tuulik tasub talu õuel, siis
- vähese tulega vaevu-vaevu väreleb lambike ka poole küla jaoks,
siis sellest ei tulene veel et tuulikud on tasuvad ja mõistlikud kogu riigi terviku energiavajaduse pidevaks ja häireteta katmiseks.
Tuuleenergia on terve riigi energiavajadust arvestades ebapiisav, kahjulik ja raiskav lahendus, mida suruvad peale need, kelle äriplaanid ei seisa ilma toetuskarkudeta püsti. Eesmärk pole gi rahuldada riigi energiavajadus, vaid eesmärk on saada kahjumliku äriplaani jaoks toetustele küüned taha. Kui teil ei ole ükskõik teie taskust võetavast toetusest ja taastuvenergia tasust siis vähemalt sellest, et lambi põlemiseks peab tuule taga olema veel varujaam, ei tohiks teil ükskõik olla.
Kas see siin ongi järjekordne mula ajamise koht?
Kuda seda CO2-t sealt enne põletamist eemaldatakse?
See ju tekibki põlemise käigus.
Järjekordne Baltimaade parim ratsutaja siin:"Te inimesed võiks ükskord aru saada ..."
Tead energiatootmisel ei peagi ühe korraga ja ühes kohas täielikku rahuldust saama?
Uuri näiteks Rootsi energiapoliitikat.
Üks ja üliäge energiaallikas toob kiiret kasu ainult seni, kuni sinna pole pommi pandud ja kuni sisseveetava tooraine hind on issanda tahtel soodne.
Rootsi elab tuuma- ja hüdro energiast põhiliselt.
Kui see tuulikute pidamine nii odav oleks, Rootsi võiks ise need 35 miljardit krooni vasaku käega püsti panna, miks siis veel Eestist või idaaladelt peaks sisse tooma, nagu Strandberg räägib, et 35 miljardit ootavat. Kui see tuul oleks nii odav, siis Rootsi ammu teeks seda. Aga meil müüakse küll rublasid, küll õhku jutuga, mis ei kata.
Anonüümsele jällegi.
Rootsi valis tuumaenergia, kuid naaber Taani energeetikast u. 20% on tuuleenergia, arvestades, et Taani populatsioon on Eesti populatsioonist 5 korda suurem võib järeldada, et kui kõik Taanis olevad tuulikud oleks Eestis püsti, poleks meil enam energiadefitsiidi muret.
Teiseks. Tuuleenergia hind väheneb pidevalt tänu arengule tehnoloogias, luuakse yha efektiivsemaid tuulikuid, ülikallidusest pole 21.sajandil mõtet rääkida tuulegeneraatorite teemal, muidugi generaatori ülespanek ja transport maksab, aga kui tuulik on pysti on kulud minimaalsed.
Kolmandaks. Väide, et peale 20 aastat on tuulikust järgi ainult rauahunnik on ka vale, tuuliku enamus detaile on taaskasutatavad.
Palun kontrollige minu väiteid.
Üks põnev arengukava on lehe:
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=976&keel=eesti
> "Rootsi elab tuuma- ja hüdro energiast põhiliselt."
Loe:
http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/asj3030_10.pdf
Eesti keeles midagi paremat ei leidnud.
Küsimus põle selles, millest nad elektrit teevad, vaid kust nad saavad energiat kütteks, transpordiks jm esmavajaduste tarbeks ja kuidas nad väldivad kadusid.
Kuidas küsimus pole elektritootmises, kui ees on defitsiit ja lääne ühenduste kaudu elektri läände müük ja kohutav hinna kallinemine?
Mis juhtus Taanis? Seal doteerib riik rahva rahaga tuuleenergeetikat. Selle poliitika tulemus:
Taani toodab sisetarbimise katmiseks vajaliku energiahulga elektrit endiselt kivisöejaamadel, kuna elektrit peab saama ka tuulevikuse korral (ollakse ettevaatlikud tarnekindluse suhtes). Ülejäädava juhusliku tuuleenergia müüvad aga Saksamaale ja Norra, tihti alla turu hinna (olnud juhtumeid kus annavad tasuta ära). Seda just selle pärast, et ülejäädava võimsuse peab kuskile ära paigutama, muidu tekib elektrisüsteemis avarii ning kui ollakse müügiga sundseisus (N:ootamatu tuulekiiruse tõus) siis ei saa eriti kõrget hinda küsida.
Ei ole tuulikut, mis energiat salvestaks. Dotatsiooni näol aga saavad tuulikute omanikud kogu aeg kindla priske summa müüdud kWh-de eest! Toodetud elekter aga läheb odava hinnaga naabritele. Ehk ühesõnaga, Taani elektritarbijad toetavad omast taskust Saksa ja Norra elektritootjaid. Selle tulemusena on Taanlastel elektri kWh hind üks krõbedamad Euroopas, soovitud keskkonna kokkuhoid pea olematu.
Taastuvenergia osa kogutootmisest on aga ilus (ligi 20%), seda saab rahvale ja poliitikutele rahustamiseks näidata. Nüüd soovivad "Rohelised" samasugust olukorda ka Eestisse luua, et saaks hakata rootslaseid toetama.
Timole puhta söe küsimuse kohta mõned veebilehed (Clean coal tehnoloogia teemal):
http://www.iea-coal.org.uk/site/ieacoal/clean-coal-technologies ning http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4468076.stm kuid nagu Elektristrateegiaski öeldud - need meetodid mis sobivad kivisöele, ei pruugi sobida põlevkivile.
Timole: arengukavas käib jutt CO2 püüdmisseadmete rakendamisest põlevkivile. Praegu tegeletakse maailmas selliste tehnoloogiate väljatöötamisega, kus pärast kütuse põletamist püütakse CO2 kinni, veeldatakse ning ladustatakse (näiteks Norras soovitakse seda veeldatud CO2 ladustada tühjaks saanud nafta ja gaasimaardlatesse). Peamiselt töötatakse neid tehnoloogiaid välja praegu kivisöele, meie huvides oleks loomulikult sellise tehnoloogia arendamine ka põlevkivile. Energiatehnoloogia programmis on selline arendussuund ka prioriteedina sisse kirjutatud, hetkel käib selle programmi käivitamine.
CO2 põlemiseelne kinnipüüdmine on mõnevõrra keerukam, see peaks toimuma keemiliste protsessidega. Põlevkivist energiatootmise CO2 sisaldus on suur seetõttu, et temas sisaldub ka nn karbonaatne CO2, mis tekib põlemisel peamiselt CaCO3 lagunemisel. Seda oleks aga võimalik vältida, kui õnnestuks enne katlasse panemist see CO2 keemiliselt eraldada.
Raulile: väike kommentaar teise väite kohta - tuulikute omahinnad tehnoloogia arengu tõttu tõesti langevad, kuid turuhinnad on viimase 3 aastaga hoopis kolmandiku tõusnud. Põhjuseks suur tuulikute buum: kõik tahavad neid rajada, ehitajaid aga ei ole piisavalt, ning seetõttu saavad tegijad küsida turult ka kõrgemat hinda.
Kas pole mitte loogiline arvata, et tänu nõudluse suurenemisele tekib ka suurem konkurents, mis omakorda tingib tuulikute turuhinna languse.
Anonüümsele. Taani rahvas tundub olevat tuuleenergiaga rahul. Küsitluste kohaselt eelistab 86% taanlastest tuuleenergiat teistele energialiikidele.
Kust pärineb teie arvamus, et elektrihind Taanis on Euroopa üks kõrgemaid? Toetudes 2005 aasta Euroopa komisjoni aruandele maksab Taanis MW/h 81 eurot, mis kuulub oma hinna poolest Euroopa keskmike hulka.
Lisaks te mainisite, et soovitud keskkonna kokkuhoid on pea olematu. Kuidas saab olla keskkonna kokkuhoid olematu, kui pea 20% Taanis toodetavast energiast ei saasta keskkonda?
Postita kommentaar