Märt Ridala, AS MicroLink Eesti Kesksüsteemide üksuse arendusjuht
Tuumaenergia levikut maailmas tuleks kindlasti piirata ja sealhulgas Eestis. Peamine põhjus selleks on, et tuumatehnoloogia näol on tegemist ühe ja ainsa tehnoloogiaga, mis võib kogu inimkonna hävitada. Eesti jaam võib muuta Eesti elamiskõlbmatuks. Kui tõstatada küsimus sellisest vaatenurgast, siis muutuvad kõik majanduslikud argumendid mõttetuks. Me tahame jätkata praegust energia tarbimispidu ja oleme valmis mängima selle nimel Vene ruletti, kus tõenäosus surra ei ole küll veel 1/6 aastas vaid 1/x aastas, aga x muutub iga jaamaga eksponentsiaalses progressioonis väiksemaks.
Tegeleme MicroLinkis igapäevaselt keeruliste tehnoloogiliste (IT) süsteemidega ja meie kogemus on raudne – keeruliste tehnoloogiliste süsteemide puhul „s..t happens”. Ikka keegi kuskil midagi muudab, mingi häkker ründab, mingi tähtsusetu süsteem põhjustab ahelreaktsiooni või keegi enesekindel spetsialist lülitab „testimiseks” turvasüsteemi välja.
Ohud tuumaelektrijaamale ja sealtkaudu kogu inimkonnale:
- Sabotaaž. Siin tänane uudis Rootsist, mis ajendas mind ka seda arvamust kirja panema. Kui juba Rootsis on võimalik allhanke korras töötaval keevitajal viia lõhkematerjali tuumajaama territooriumile, mis siis veel Eestis või Venemaal või kasvõi Iraanis on võimalik.
- Tsunami. Kui Jõulutsunami oleks Taimaad tabanud mõned aastad hiljem, kui nad oleks juba jõudnud tsunami ette ehitada modernse tuumajaama, siis…..
- Globaalsest soojenemisest tingitud üha suuremad tormid, metsatulekahjud, tsunamid.
Paneme siia kõrvale tuuliku mille puhul on vist kõige suurem oht, et ta ümber kukub ja mõnda autot tabab.
Tegeleme MicroLinkis igapäevaselt keeruliste tehnoloogiliste (IT) süsteemidega ja meie kogemus on raudne – keeruliste tehnoloogiliste süsteemide puhul „s..t happens”. Ikka keegi kuskil midagi muudab, mingi häkker ründab, mingi tähtsusetu süsteem põhjustab ahelreaktsiooni või keegi enesekindel spetsialist lülitab „testimiseks” turvasüsteemi välja.
Ohud tuumaelektrijaamale ja sealtkaudu kogu inimkonnale:
- Sabotaaž. Siin tänane uudis Rootsist, mis ajendas mind ka seda arvamust kirja panema. Kui juba Rootsis on võimalik allhanke korras töötaval keevitajal viia lõhkematerjali tuumajaama territooriumile, mis siis veel Eestis või Venemaal või kasvõi Iraanis on võimalik.
- Tsunami. Kui Jõulutsunami oleks Taimaad tabanud mõned aastad hiljem, kui nad oleks juba jõudnud tsunami ette ehitada modernse tuumajaama, siis…..
- Globaalsest soojenemisest tingitud üha suuremad tormid, metsatulekahjud, tsunamid.
Paneme siia kõrvale tuuliku mille puhul on vist kõige suurem oht, et ta ümber kukub ja mõnda autot tabab.
9 kommentaari:
Kõigepealt väike märkus: Antud artikkel ja siinsed kommentaarid kajastavad minu isiklikke seisukohti ja tegemist ei ole MicroLink Eesti seisukohaga.
Minu täiendus artiklile:
Kui Eestisse siiski otsustatakse tuumajaam rajada, siis peaks sellega kaasnema väga suur muudatus jaama ehitavate eestlastest inseneride, projektijuhtide, ehitajate ja jaama operaatorite suhtumises. Tänase Eesti edu aluseks on paljuski see, et me oleme peaaegu alati valmis tegema kiiremini, odavamalt, lihtsamalt ja paindlikumalt. On ju valdavas enamuses meie riigihangetes peamiseks valikukriteeriumiks hind. Tihti isegi 100% kriteeriumiks. Tuumajaama ehitamisel ja käitamisel on aga peamiseks turvalisus ja töökindlus. Kas me oleksime valmis selleks? Kas näiteks olukorras kus ehituse eelarve on 2x lõhki, juba kolmas tähtaeg ületatud ja ajakirjandus mõnitamas projekti eestvedajaid oleksime valmis turvalisuse nimel veel 3 aastat tähtaega edasi lükkama ja olulisi ümberehitusi ette võtma? Või tehtaks sellises olukorras kompromiss turvalisuse ja hinna vahel?
Eelmise kommentaari illustreerimiseks uudis tänasest Helsingin Sanomatest. Prantsusmaa ja Soome tuumajaamade ehitamisel on tõsiseid ja kalliks maksma minevaid tehnilisi probleeme. Prantsusmaa tuumajaama ehitustööd peatati
Tundub, et autor on veidi naiivne. Näitena võib tuua riigihanke korras ehitatud vägagi korralikud ehitised/paigaldised. Riski tõenäosus arvuna 1/x on puhtalt populistlik väljend, lausa kohutavalt.
Paraku on energeetika päris keeruline ja paari meelevaldse seosega tuumaenergia vastasust ning tuulega asendamist ... Ehk siis edukat silmaringi laiendamist.
Parimat!
Arles
P.S. Jätan siinkohal vaidlemata ja viitan pigem Anto Raukasele ja TTÜ Energeetikutele - nad on avaldanud oluliselt põhjendatumaid kirjutisi, kui seda saaks olla minu lühivastus paarile väitele.
Autori artiklist on näha, et tegemist on ikka kitsa silmaringiga inimesega. Tehnoloogia ei ole ainult IT süsteemid. Esiteks, see väide, nagu tõsine avarii tänapäeva tuumajaamas oleks keskkonnale märkimisväärselt ohtlik, on otseselt vale. Ka tsunami korral. Autor võiks tutvuda saidiga www.tuumaenergia.ee ning tuumajaamade täpsemate tehnoloogiliste lahendustega. Tuumajaamadega pole juhtunud maailmas ühtegi katastroofilist avariid, ka mitte vana tehnoloogiaga jaamadel. Tsernobõl ei ole siin mingi näide, kuna seal oli tegemist väga räigete elementaarsete turvaeeskirjade rikkumisega, mida tänapäeva tuumajaamades pole võimalik teha. Teiseks, ega ikka tõsisemate tööstusprotsesside juhtimisel ei kasutata ebakindlaid PC-il põhinevaid tarkvaralisi ja riistvaralisi lahendusi, mis võivad kokku joosta, millistega paistab autor ainult kokku puutunud olevat ning teeb ainult selle põhjal järeldusi, et kogu maailmas peaks tuumaenergiat piirama, kuna tehnika olevat ebakindel. Väide häkkerite ja testjate kohta on ikka naeruväärne küll antud teemal. Samuti paari kilogrammi lõhkeainega avarii tekitamine. Eesti probleem on praegu tõesti see, et tehnilist reaalharidust ei peeta oluliseks. Ning kui mingi humanitaarharidusega inimesed otsustavad tehniliste asjade üle, pole probleemid kaugel.
Nagu teiegi nii loodan minagi, et tuumaenergeetikutel on õigus, tuumatehnoloogia on turvaline ja katastroofe ei juhtu ja võib-olla tõesti on minu väited kergelt populistlikud. :-) Vähemalt tekkis diskussioon.
Mina ei ole kahjuks nii optimistlik nagu eelnevad kommentaatorid. Kui näiteks kõik meie riigihangetega rajatud teed peaksid vastu vähemalt 5 aastat, siis võiks natuke rahulikumalt suhtuda tuumajaama rajamise korrektsusesse.... aga nad ju ei pea tihti isegi 2-t talve vastu. Meile isegi ehitati Tallinnasse üks sild, mis on natuke kõver. Küllap käib kah see väike kõverus, aga tuumajaama puhul ei saa sellistele kompromissidele minna. Soovitan rääkida mõne ehituse projektijuhiga. :-) Meie ehitamine on tänapäeval ainult üks jamade lahendamine.
Kuigi katastroofe peale Tshernobõli ei ole juhtunud, siis väiksemaid intsidente on juhtunud palju. Inimesed ei ole alates Tshernobõlist evolutsiooniliselt väga palju edasi arenenud. Ikka on ehituse ja käitamise hetkel kiire, raha vähe ja ülemused närvilised. Sedasi kiirustades ja suure pinge all sünnivadki need otsused mis viivad turvasüsteemi väljalülitamiseni või teadlaste hoiatuste mitte kuulamiseni.
Siin veel üks paralleel teise eluvaldkonnaga, aga Columbia alla kukkumisel olid laias laastus samad põhjused eelarve, tähtaeg, kiirustamine.
Eks see ole maitse asi, kas diskussiooni algatamiseks on just ebaadekvaatsusi vaja rääkida.
Suurenergeetikas on meil üldiselt valida kahe variandi vahel, kas toodame elektrit fossiilsete kütustega või tuumajaamades. Mulle tundub, et arukas oleks neid kahte varianti kombineerida. On see siis hea ja loodussäästlik variant, kui hiinlased iga nädal uue kivisöejaama avavad? Nagu nad seda praegu teevad.
Tšernobõlis toimunust.
Mitte et ma siin tuulikuid siunata tahaks, aga juhtub nendegagi.
Juhtub ka tuumaelektrijaamadega. Isegi nii kogenud tuumaenergia maal nagu seda on Prantsusmaa: http://www.epl.ee/artikkel/435128
Eks ikka juhtub jah. Rootsis läks nüüd veel ka tuumajamaama katusel midagi põlema. Jättes siinkohal "juhtumise" defineerimata, võiks ju ka öelda, et kivisöejaamas juhtub iga sekund - korstnast tuleb paha haisu. Lisaks juhtub pahatihti kivisöe kaevandustes igasuguseid õnnetusi.
Ehk siis, ärme tuumatemaatikat kui tundmatut üle demoniseerigem ja nentigem, et kui me Eestisse kunagi nt IRIS tüüpi tuumajaama ehitame, et siis mõni võimalik "juhtumine" ei pühi Eestit maa pealt minema. Võimalike suurte juhtumiste vältimiseks on aastakümneid tegeldud.
Mis puudutab kokkuhoidu ja kiirustamist ehitamise käigus, siis minu arvates võiksime tuumajaama ostu võrrelda autoostuga - vaevalt meil õnnestub ilma turvapatjade ja turvataladeta, või odavamast materjalist kolbidega autot poest osta. Tõenäoliselt saame osta vaid siiski terviklahendust.
Postita kommentaar