kolmapäev, 12. märts 2008

Poliitikud diskuteerisid energeetika tuleviku ja energiatõhususe teemal

Gea Otsa, MKMi pressinõunik

Täna diskuteerisid Riigikogus esindatud erakondade esindajad foorumil „Millist energiasüsteemi me tahame?“ energeetika tuleviku ja energiatõhususe teemadel. Allpool lühikokkuvõtted diskussioonis osalejate avaseisukohtadest.


Jüri Tamm, SDE

Sotsiaaldemokraatide esindaja Jüri Tamm ütles, et energeetika tulevik on Eestis hetkel kõige olulisem teema.
„SDE-l ei ole illusiooni, et turg hakkab üksi kõike ideaalselt reguleerima ja et üldse mingit riigi sekkumist ei ole vaja,“ ütles Tamm. „Kindel on aga see, et küsimus, mis saab Eesti energeetikast, on kõige olulisem teema praeguses Eestis. On oluline, et selle teema käsitlemisel ei lähtutaks populismist ja dogmadest, vaid suudetaks sisuliselt arutleda.“
Vastates küsimusele, kuidas muuta Eesti energiasüsteem tõhusamaks, nimetas Tamm investeeringute olulisust, kuid rõhutas, et kuna kõik investeeringud maksab kinni tarbija, peavad need olema hoolikalt läbi kaalutud.

Erki Nool, IRL

IRLi esindaja Erki Noole sõnul on energiapoliitika esmane ülesanne tagada Eesti elanikkonna ja ettevõtete energiaga varustamine. „See on eelduseks kõigele muule,“ ütles Nool.
Teiseks nimetas Nool oluliste aspektidena energia julgeolekut ja sõltumatut elektritootmist, mis maandab julgeoleku riske. „Kolmandaks peaks Eesti toetama uute energiaühenduste loomist a la Estlink 2,“ ütles ta. „IRL ei toeta ka energiamahuka tootmise jätkamist selleks, et eksportida, kui seda teeme looduse arvel.“

Hannes Astok, Reformierakond

Reformierakonna esindaja Hannes Astoki sõnul tuleb energia ekspordi puhul mõelda, kas müüa oma ressurss täna kalli raha eest välismaale või hoida seda tuleviku tarbeks.
„Hakkepuidu eksportimisel pole probleemi – uus võsa kasvab asemele. Kuivõrd mõistlik on aga põlevkivielektri eksport?“ küsis Astok. „Põlevkivi ei pea eitama, seda peab arukalt kasutama. Samas pole ka see ju halb, kui Eesti toodab oma energiat ka mujal, näiteks Lätis, Soomes või kasvõi Prantsusmaal, kui varustuskindlus on tagatud.“
Energia tõhususest rääkides mainis Astok, et võtmeküsimuseks on olemasolevate elamute ja tootmishoonete energiasäästlikkus. „Kui uued majad ehitatakse juba energia säästule mõeldes, siis just vanade majade puhul peavad riik ja omavalitsused koostööd tegema, kuidas olukord lahendada. Nii see ei ole, et võtame ühe määruse vastu, mis kohustub säästma, ja siis homme kõik säästavadki.“

Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised

Roheliste esindaja Marek Strandberg nentis, et juba 16 aastat on räägitud vajadusest Eesti energeetikas olulisi otsuseid vastu võtta, kuid midagi ei ole tehtud.
„Me oleme suurema osa ajast lihtsalt maha maganud ja oleme jätkuvalt olukorras, kus Eesti Energia on kõige suurem saastaja ja loodusvarade raiskaja. Öelda, et see ei mõjuta meie keskkonna seisundit või ei mõjuta majanduse arengut, on pimeda mängimine,“ ütles Strandberg.
Strandbergi hinnangul on Eesti energeetika jaoks lahendus uutesse lahendustesse investeerimine. „Täna on olemas valmidus investeerida 35 miljardit krooni tuuleparkidesse ja Rootsi vahelisse kaablisse, puudu on vaid poliitiline tahe. Miks me takistame võimalust, et Eestist võiks saada taastuvenergia eksportija?“ küsis ta.

Lembit Kaljuvee, Keskerakond

Keskerakonna esindaja Lembit Kaljuvee kinnitas, et Keskerakonna hinnangul tuleb energiat eksportida, kui see on kasulik. Samas rõhutas Kaljuvee vajadust olulised otsused Eesti energeetika tuleviku osas vastu võtta ning hägune olukord lõpetada.
„Väga oluline on aga energiasääst viimine kõigi inimesteni. Toetan selle puhul nii sanktsiooni kui ka motivatsiooni meetodeid,“ ütles Kaljuvee.

Jaan Pöör, Rahvaliit

Rahvaliidu esindaja Jaan Pöör rõhutas, et valitsus peab garanteerima Eesti riigi energiavajaduse täitmise. Ta toetas ka energiasäästmise olulisust, mainides, et näiteks energiatõhususe seaduse on Riigikogu juba kooskõlla viinud Euroopa Liidu nõuetega.
„Samas tuleb arvestada, et kodude soojustamine tuleb inimeste endi rahakotist ja me peame mõtlema ka sellele, et kõigil ei puudu selleks vahendeid olla,“ ütles Pöör.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Kui see taastuvenergeetika nii tasuv on, nagu Strandberg väidab, milleks siis tuuleenergiat veel üle mere asuvast tuulepargist vedada, ning võõra ukse taha miljardeid ootama toppida?

Kui see taastuvenergeetika nii tasuv on, siis miks rootslased ise oma riiki see 35 miljardit taastuvenergiasse sh tuulikutesse ei pane?