Gea Otsa, MKMi pressinõunik
Riigikogu liige ja Eestimaa Roheliste liige Marek Strandberg ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ ettekannet tehes, et Eesti ei peaks siiski keskenduma ise oma energiavajaduste katmisele.
„Üks väide, millega on raske nõusse jääda, on see, et me peaks ise oma elektrivajadusi katma. Oleme Euroopa Liidu osa, EL aga põhineb teatavasti kaubeldavatel ühisväärtustel. Kas omatootmise vaieldamatuks eesmärgiks seadmine läheb kokku nende jagatud ühisväärtustega? Elektri omatootmisele rõhumine on Euroopa Liidus naturaalmajandusliku maiguga,“ ütles Strandberg.
Strandberg avaldas lootust, et energiajulgeolekust rääkides peetakse silmas selle pikaajalisust.
„Energiajulgeolek ei ole odav elektrienergia iga hinna eest. Samuti ei ole energiajulgeolek seotud ülereguleerimisega. Mõistlik ei ole ka teiste kopeerimine, mõistmata samal ajal, miks midagi tehakse. Näiteks tuumajaama osas,“ ütles Strandberg. „Energiajulgeoleku puhul on hoopis esmatähtis planeeritud energiasääst majanduskliima parandamiseks, liigsete investeeringute vältimiseks. Pikaajalise energiasäästu kavandamine on tegelikult varustuskindluse kõige parem tarbijapoolne komponent! Selle kirjutamata jätmine Eesti energeetika arengukavasse ei ole mõistlik. Oluline on ka riikliku regulatsiooni adekvaatsus ja energiaallikate mitmekesisus.“
Kas Eesti võiks vajada tuumajaama? Strandberg ütles oma ettekandes, et tuumajaama võimsus ei ole kiiresti reguleeritav ja seega ei ole tegu mitte varustuskindlust tagava seadme, vaid energiaallikaga. „Tuumajaam vajab samamoodi reservvõimsusi, nagu ka tuulikud. Lisaks on tuumaenergeetika juurutamine on riigis, kus seda pole tehtud, on kaudsete kulude tõttu märkimisväärselt kallis,“ ütles ta.
Strandberg tõi välja ka tuumajaama majandusriskid:
müüja turg, sest kõik ostavad täna tuumajaamu
kütuseprobleemid
tarnekvaliteet ja inimeste endi hoolsus
lisainvesteeringute vajadus ja tehnilise kultuuri tase
Lisaks tekib Strandbergi sõnul meil kui tuumaenergia osas teistele järgijooksjal probleem, kuhu oma kallist tuumaenergiat müüa, kuna paljudel lähinaabritel on ju oma tuumajaamad olemas.
Strandbergi sõnul vajab Eesti vastuseid järgmistele küsimustele:
Milline on Eesti ja lähiriikide energiatarbimine tulevikus?
Millised on kogukulud mistahes energiatootmise elementide kasutuselevõtul?
Kuidas teha nii, et tururegulatsioonid ei vähendaks konkurentsivõimet?
Milline on tehnoloogiate areng ja hind, mis suudavad tagada võrguta varustuskindlust tarbijate juures?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar