Rein Rootamm: Tuleb kähku hakata põlevkivikaevandusi ehitama

Rein Rootamm, TTÜ soojustehnika instituudi insener

Juhul, kui Euroopa Liit kehtestab piirangud Venemaalt ostetavale elektrile, mis on toodetud üldtunnustatud keskkonnakaitse nõudeid eirates, ja nende alusel Eesti, Läti, Leedu ja Soome kehtestavad Venemaalt ostetavale elektrile tolli, mis võrdsustab selle hinna Nord Pooli hinnaga, siis kuni uue Ignalina aatomielektrijaama valmimiseni (2017? aastal) läheb hinda põlevkivielekter. Põlevkivi on esimene, kui mitte öelda ainuke arvestatav Balti riikide omamaine energiaallikas.

Pärast 2009. aastat vana Ignalina seisab; Elektrinai (1800 MW) töötab Venemaa gaasi peal pooltipurežiimis (st päeval töötab, öösel seisab); Soome, vaatamata Olkiluoto 3. ploki käimaminekule tahab ikkagi Eestist, Lätist, Leedust elektrit saada. Balti ning Eesti elektrijaamade kõik 12 plokki vuravad täie vungiga ööd ja päevad läbi. Aastane elektrienergia toodang kasvab 12,5 – 13 TWh-ni ja põlevkivi tarve elektritootmiseks kasvab 15,5 – 16 miljoni tonnini, pluss muidugi põlevkivi tarve õlitööstusele. Seega võib aastane põlevkivi vajadus kasvada 23 – 25 miljoni tonnini.

Siit järeldub, et tuleb kibekähku hakata uusi põlevkivikaevandusi ehitama, sest muidu jääme jänni oma sõprade ja seega ka kogu Euroopa Liidu energiajulgeoleku tagamisel. Ning koos sellega kasvab ka surve omamaise aatomielektrijaama ehitamiseks.