Gea Otsa, MKMi pressinõunik
Iru Elektrijaamade juhataja Toomas Niinemäe ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis esinedes“, et Eestil oleks koostootmispotentsiaali küllaga.
Eesti koostootmispotentsiaal võiks olla asulate kaugküttevõrkudes, energiamahukates ettevõtetes ja teenindussektoris, nagu kaubanduskeskused, veepargid ja haiglakompleksid.
„Kus oleks eelkõige võimalik koostootmist arendada? Tartus juba koostootmisjaam kerkib. Tallinnas on Iru elektrijaam võimeline praktiliselt kogu linna koostoodetud soojusega varustama ja kui kõrvale tekib veel Väo jaam, siis koostoodetud soojust on Tallinna jaoks piisavalt,“ rääkis Niinemäe.
Niinemäe sõnul takistab koostootmist eelkõige soojustootjate suur laenukoormus, investeeringute võime on tagasihoidlik. Probleem on ka Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise metoodika paindumatus, biokütuste puhul on probleem kättesaadavuse ja hinnaga.
Niinemäe esitas ettepanekud, kuidas koostootmist Eestis arendada:
* Toetuste skeem oleks vaja laiendada kõigile koostootjatele. Tõhusa koostootmisega toodetud soojusele tuleb anda prioriteetne müügivõimalus.
* Motiveerida soojusvõrkude omanikke ühendama võrgupiirkondi, et kasutada ära olemasolev koostootmispotentsiaal. Eriti oluline Tallinna puhul, kus võrgupiirkonnad pole ühendatud.
* Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise metoodikas tuleb arvestada eri tootjate iseärasusi. Õunu tuleb võrrelda õuntega ja apelsini apelsinidega. Koostootmisjaamade ülespanek on kallim kui ühe tavalise katlamaja.
* Soojuse piirhinna taotluste läbivaatamise protsess Konkurentsiametis tuleb muuta paindlikumaks, arvestades kütuseturul hindade kiiret muutumist.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar