Gea Otsa, MKMi pressinõunik
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura ütles täna energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ maailma tuumaenergeetika arenguid tutvustades, et neljanda põlvkonna tuumajaamad kerkivad ilmselt vanadesse ja suurtesse tuumajaamadesse.
„Neljanda põlvkonna reaktorid on suurte ja tugevate tuumariikide mängumaa. Peamiselt üritatakse paremini ära kasutada ja töödelda kolmanda põlvkonna tuumajaamades tekkivaid jäätmeid. Nii võib eeldada, et tõenäoliselt tekivad neljanda põlvkonna tuumajaamad sinna, kus juba olemas kolmanda põlvkonna omad,“ ütles Puura.
Kui kauaks maailmas uraani jätkub? Puura sõnul on arvamusederinevad: on hinnanguid, et 40-70 aastat, on raporteid, et 85-200 aastat. Samas on teada, et uraani hinna kümnekoristamisel muutuksid varud kolmesajakordseks.
Puura ütles ka, et valdkond on rahvusvaheliste konventsioonidega tugevalt reguleeritud, meil pole võimalik siin mingeid jalgrattaid avastada. „Kui Eesti otsustaks saada tuumariigiks, tuleks kõigepealt välja töötada seadused, luua pädev järelevalveasutus jne. Kõige sellega on seotud suured kulutused. Kokkuvõttes tundub see mõte, panna arengukavasse plaan rajada väike neljanda põlvkonna tuumajaam, väga julge. Ükski teine algaja tuumariik pole nii tugevat otsust julgenud teha. Selleks on vaja palju suuremaid kogemusi, kui praegu olemas on.“
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Lisan veel täpsustava märkuse: riigid, mis soovivad saada tuumariikideks, tellivad III ja III+ põlvkonna tuumajaamade ehituse. Üheks perspektiivseks arenguks on GNEP (Global Nuclear Energy Partnership) raames IRIS (International Reactor Innovative and Secure) väljaarendamine, mille ühe mooduli võimsus on 335 MW. GNEP-iga on liitunud juba 21 riiki, see oleks ka Eestile heaks võimaluseks end selles valdkonnas harida ja üles töötada.
Erik Puura
Postita kommentaar