Rein Rootamm,
TTÜ soojustehnika instituudi insener
Põlevkivi põletamine ja põlevkivielektrijaamad muidugi jäävad, kuid nende funktsiooniks saab olema tuumaelektrijaamade reserveerimine ja koormustippude katmine talvisel ajal, ehk Eesti omavajaduste katmine siis, kui kõik teised on hädas ja kusagilt keegi midagi ei anna. Põlevkivi suures mahus kateldesse ajamine, nagu see praegu toimub, on ajutine hädavahend ja käib suurelt jaolt tulevaste põlvede heaolu arvel.
Kuid Eesti oma vähese inimressursiga peab kõvasti pingutama, et jõuda lähema 10 - 15 aasta jooksul nõutavale tasemele tehnoloogiateadmistes, näiteks sinna, kus Soome on praegu. Selleks, et hakata tuumaelektrijaama ehitama, on vaja vähemalt 10 aastat mehi harida, enne kui hakkab tekkima nõutav varu kompetentsi kandjates.
Minu arvates tuleks juba sellel aastal nii Tartus kui ka Tallinnas, aga miks mitte ka Ida-Virumaal, avada uued erialad "Aatomienergeetika", praegu ülikooli tasemel, aga mõne aasta pärast ka tehnikumi (rakenduskõrgkooli) tasemel. Sellise ettepaneku tegemine Haridus- ja Teadusministeeriumile võiks olla Anto Raukase ja Andres Taukari värskelt loodud MTÜ "Eesti Tuumajaam" üks esimesi ülesandeid.
2 kommentaari:
Lp. soojustehnika insener peaks enesestmõistetavalt teadma, et põlevkivi energiatootmisblokid on projekteeritud baasenergia tootmiseks. Märkus on õige, et meil peab olema "rauda" reservis, et avarii korral saaks kohe töösse lülitada samas suurusjärgus tootmisblokke. Aga olgem mõistlikud, nii suurt avariireservi, kui eeldab nn tuumablokk, pole arukas põlevkivijaamades hoida, see peab ju kogu aeg "kuum" ka olema. Andke endale aru, nn tuumaenergeetika teema on ikka väga toores ja poolenisti põhjendamata. Lausa ulmeline praegu.
Vastuseks anonüümsele ütlejale.
Kuna praegu on jaaniööl Eesti energiasüsteemi võimsus umbes 400 MW, siis tuumajaama ühe energiabloki võimsus peaks olema samuti 400 - 600 MW. Selline peaks olema ka pöörlev reserv soojusjaamades või hüdrojaamades. Õnneks pole Eesti energiasüsteem isoleeritud, vaid tal on ühendused Venemaa, Läti ja Soomega. Lisaks sellele tolleks ajaks, kui tuumajaam Eestis saab olema, lisandub veel ühendusi Soomega, võibolla Rootsiga, Lätil Rootsiga, Leedul Poolaga ja võibolla Rootsiga, ning saab juurde ehitatud gaasiturbiinplokke nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.
Nii et pole hullu midagi - pöörlevat reservi ja kiiresti käivitatavat reservi peaks jätkuma, seda enam, et Leedu uued tuumaplokid, millede võimsus saab arvatavasti olema 1600 MW (kokku 2x1600 MW), nõuavad nagunii pöörleva reservi olemasolu Poolas, Rootsis ja Balti riikides. Nagunii tuleb reserviga tegelda ja mitte ainult põlevkivielektrijaamade tasemel. Delo tehniki.
Mis puutub ulmesse, siis praegu tundub tuumajaam Eestis ulmena. Kuid tuleb tegutseda selles suunas, et ulme osatähtsus väheneks ja tõelisus kasvaks. Jõudu tööle!
Postita kommentaar